12. klassi bioloogiaõpiku 2. peatüki küsimused (0)

BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED
Küsimused lk 60
1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis?
Hõimkond: selgroogsed
Klass: imetajad
Selts: esikloomalised
Ülemsugukond: inimlaadsed
Alamsugukond: inimlased
Perekond: inimene
Liik: Homo Sapiens
2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega?
* Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb šimpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra.
* Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga , kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida)
* Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu.
3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?
* Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia – pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas.
* Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning tegevus sõltub teiste omast.
4) Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimestel asustada kogu Maad?
Olenemata troopilisest päritolust suudab inimene asustada kogu Maad, sest ta on võimeline koostööd tegema ja tööriistu(abivahendeid) valmistama, millega keskkonda mõjutada.
5) Mille poolest erineb inimese ontogenees teiste loomade ontogeneesist?
Inimese ontogeneesi erinevuseks võrreldes teiste loomadega on arengu aeglustumine ja pidurdumine. See asjaolu avab inimlapsele suured õppimisvõimalused. Üheks kaasnähtuseks on ka pikem eluiga.
Küsimused lk 63
1) Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Primaatide eristumisteni teistest imetajatest on viinud järgmised evolutsioonilised tendentsid:
* jäsemete üldise ehitusplaani muutumine – sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega;
* nägemismeele tähtsus on suurenenud ning sellega on kaasnenud haistmismeele taandareng;
* koonu lühenemine (näokolju lamenemine);
* suhteliselt lihtne hammaste struktuur;
* suure ja keeruka ehitusega aju progressiivne areng.
2) Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust?
Inimese aju erineb teiste loomade ajust enim ajumahu poolest, mis on ligikaudu 1400 cm3. Suhteline ajumaht (aju ja keha suuruse suhe) on loomariigis suurim.
3) Mille poolest erineb inmeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest?
* Erinevalt teiste loomade suhtlemisest põhineb inimeste käitumine eelkõige kultuurilistele märgisüsteemidele;
* inimene on võimeline kohanema teistest loomadest kiiremini;
* inimest eristab teistest loomadest ka kõnevõime ning kirjaoskus.
4) Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu?
Inimene sõltub ellujäämisel täielikult tehnoloogiast. Tänu käte ja silmade osavale koostööle ja suurele ajumahule on inimene võimeline looma tööriistu (tehnoloogiat), mis aitab tal looduses ellu jääda.
5) Mille poolest erineb inimese toitumine teiste loomade toitumisest?
Inimeste toit on mitmekesine ja sisaldab nii seeni, taimi kui ka liha. Erinevalt teistest töötleb ja transpordib inimene toitu ning teeb seda kusjuures tavaliselt kodus (ehk ühes kindlas paigas).
6) Kuidas organiseeruvad inimeste sotsiaalsed rühmad?
Inimeste sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena (nii monogaamsed kui polügaamsed). Inimeste paarisuhe on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud ka majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega.
Elundkondade tabel
ELUNDKOND
ELUNDID
ELUNDKONNA ÜLESANDED
Katteelundkond
Juuksed, nahk, küüned

• Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest
  
• Nahk osaleb ka termoregulatsioonis ja eritamises
  

Tugielundkond
Kõõlused, luud, lihased, liigesed

• Tagab liikumisvõime
  
• Tagab kindla asendi säilitamise
  

Seedeelundkond
Suuava, söögitoru, magu , maks, peensool, kõhunääre, jämesool, pärak, pärasool

• Toidu lagundamine
  
• Toitainete kättesaamine ja imendamine verre
  
• Seedimata toiduosakeste eemaldamine
  

Hingamiselukond
Hingetoru , ninaava, kurk , kõri, kopsutorud, kopsud

• Tagab gaasivahetuse organismis
  

Ringeelundkond
Süda, veresooned

• Osaleb hingamisgaaside transpordis
  
• ... toitainete transpordis
  
• ... jääkproduktide transpordis
  
• ... hormoonide transpordis
  
• ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel
  
• Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem
  

Erituselundkond
Neerud , kusejuhad , kusepõis, kusiti
Eemaldab kehast aineid:

• Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte
  
• Liigsed soolad ja vee
  
• Kehavõõrad ained
  

Närvisüsteem
Peaaju, seljaaju , närvid

• Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast
  
• Töötleb ja salvestab informatsiooni
  
• Kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd
  
• Reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele
  

Meeleelundkond
Nina, keel, kõrvad, silmad, nahk
Võtab vastu informatsiooni väliskeskkonna kohta ja muudab välismõju närviimpulssideks
Sisenõresüsteem
Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari(naisel), munand (mehel)
Reguleerib hormoonide kaud organismi eluavaldusi
Sigimiselundkond
Mehel: eesnääre, seemnesarjad, peenis
Naisel: rinnanäärmed, munasarjad, emakas , tupp
Võimaldab saada järglasi
Küsimused lk 71
1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude ?
Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka.
2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet.
* Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit;
* Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi.
3) Kui palju rakke on inmese peaajus?
Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku.
4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude?
* Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades.
* Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku.
* Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid.
5) Loetlege inimese kehas esinevad koed .
Inimese kehas esinevad epiteel -, lihas-, närvi ja sidekude.
6) Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude?
Lihaskude jaotatakse silelihas- ja vöötlihaskoeks, millest viimane jaguneb omakorda skeleti- ja südamelihasteks.
7) Millistest osadest koosneb närvirakk?
Närvirakk koosneb lühematest mitmeharulistest jätketest – dendriitidest (võtavad signaali vastu retseptorilt või teiselt närvirakult) ning pikematest jätketest – neuriitidest ehk aksonidest (juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse).
Küsimused lk 79
1) Kuidas toimub negatiivne tagasiside?
Negatiivse tagasiside puhul muudetakse elundite ja elundkondade talitlust kõrvalekalde kohta saadetud signaalide põhjal nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb.
2) Kus asub inimesel hingamiskeskus ?
Hingamiskeskus asub inimesel piklikajus .
3) Millele kulub energia puhkaval inimesel?
* Südame, sooltoru, neerude ja aju tööle;
* hingamisele;
* soojuse tootmisele;
* orgaanilistele molekulide sünteesile;
* rakkude mitoosile ja meioosile.
4) Millest koosneb energiabilanss ?
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
5) Milleks on inimesel maks?
Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised:
* vere glükoosisisalduse regulatsioon ;
* aminohapete sisalduse regulatsioon;
* punaste vereliblede süntees lootel;
* vere punaliblede lagundamine
* sapi tootmine
* rasvade sisalduse regulatsioon
* vitamiinide varu säilitamine (A ja B)
* kolesterooli süntees
* plasmavalkude süntees.
+ õpetaja küsimused:
6) Selgita a) veresuhkru sisalduse regulatsiooni; b) hingamise ja gaasivahetuse regulatsiooni
a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni – glükagooni ja insuliini – toimel.
Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub.
Kui veresuhkur on liiga kõrge, siis vabanevad kõhunäärmes insuliin . Insuliin aktiveerib mitmetes rakkudes rakumembraani transportvalke, mille tulemusena saab glükoos rakku siseneda. Samuti aktiveerib insuliin ensüüme, mille toimel muudetakse glükoos glükogeeniks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub.
b) Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui hapniku sisaldus arteriaalses veres muutub väga vähe, siis CO2 sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Kehalise aktiivsuse suurenemise puhul suureneb CO2 ja piimhappe sisaldus veres, mis alandab vere pH taset. Viimase registreerivad kemoretseptorid ja saadavad signaali hingamiskeskusse. Hingamiskeskus omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Selle tulemusena CO2 sisaldus langeb ja pH tase tõuseb (normaliseerub).
Kui kemoretseptorid registreerivad aga pH taseme tõusu, siis hingamiskeskus muudab kopsude ventilatsiooni vähemintensiivseks, mille tulemusena CO2 sisaldus tõuseb ja pH langeb (normaliseerub).
7) Suitsetamise kahjulikkus.
Sigaretisuitsus on kolm ainet, millel on otsene toime kopsudele: nikotiin, süsinikoskiid ja tõrv.
* Nikotiin – tekitab sõltuvust ja suurendab trombide tekkimise võimalust.
* Vingugaas – seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist.
* Tõrv – halvab hingamisteedes olevad ripsmed, põhjustab kroonilist bronhiiti ja sisaldab kantserogeenseid aineid.
8) Selgita valemit E = A + K + M + M + V + U + T.
Valemis tähistavad tähed vastavalt
E – energia, A – ainevahetus , K – kasv, M – metaboolne energiakadu ( soojus ), V – väljaheited, U – uriin.
Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö)

Küsimused lk 86
1) Kuidas toimub eritamine neerudes?
Lühidalt öeldes: neerudes toimub eritamine uriini kaudu.
Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained, mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained.
2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon?
Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a)
3) Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde?
Kui vere osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui saamine. Sellele reageerib hüpotalamus, mis muuhulgas reguleerib ka ajus asuvat janukeskust.
4) Missugune keskus vastutab inimese kehatemperatuuri hoidmise eest?
Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus.
5) Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus?
Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga. Samas jahtumine toimub konvektsiooni tõttu. Kuna vesi keha ümber liigub pidevalt, põjustab see kiire soojakao. Kui inimene on aga õhu käes, siis juhul kui tal on riided seljas hoiavad viimased keha lähedal oleva õhu soojana ( konvektsioon ei toimu nii hästi).
+ õpetaja küsimused:
6) Kuidas aidata a) alajahtunud; b) ülekuumenenud inimest?
Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu (nt anda tekk ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta.
7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus.
Kasulik:
* aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust;
* on osa eritamisprotsessist – osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu.
Kahjulik:
* liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone – kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse.
Joonise 2.19 selgitus
Organism üritab patogeene peatada mitmel moodusel. Esmalt üritab ta katete (nahk, limamembraan, ripesiteel, eritised ) abil patogeene üldse organismi mitte sisse lasta. Kui see ei õnnestu ning mõni patogeen siiski organismi satub, asub tegutsema immuunsüsteem. Mittespetsiifilise immuunreaktsiooni tõttu muutub vigastatud koha vereringe intensiivsemaks ja hakkab paistetama ning fagotsüüdid ja mikroobidevastased valgud asuvad patogeene hävitama. Kui patogeenid tungivad kiiresti reageerivatest kaasasündinud kaitsemehhanismidest (katted ja immuunsüsteem) läbi, siis asub neid hävitama omandatud immuunsus. Omandatud immuunsüsteem kaitseb lümfotsüütide abil organismi sääraste patogeenide eest, mida immuunsüsteem on varem „tundma õppinud“.
Joonise 2.20 selgitus
Inimese omandatud immuunsus toimib luuüdi tüvirakkudest pärit lümfotsüütide abil.
Tsellulaarse immuunsuse alustaladeks on harkelundis valmivad T-lümfotsüüdid ehk T- rakud . T-rakud jagunevad omakorda kaheks: T-tapjateks ning T-abistajateks. T-tapjad omavad kindlat antigeeni tundvat retseptorit ning retseptori abil saadud info põhjal hävitavad nad patogeene koos nakatunud rakkudega. T-abistajate oluline ülesanne on aktiveerida B-rakke.
Humoraalse immuunsuse alustaladeks on lümfisõlmedes valmivad B-lümfotsüüdid ehk B-rakud. B-rakud mitte ei hävita patogeene, vaid neutraliseerivad ja märgistavad need, et hiljem saaksid fagotsüüdid nad ära hävitada.
Nii T- kui ka B-rakkudest jääb osa organismi püsima mälurakkudena, mis põhjustavad sama antigeeniga kokkupuutel kiire vastureaktsiooni.
Küsimused lk 95
1) Kuidas reageerib organism haigusetekitajatele?
Vt joonis 2.19 selgitust
2) Kuidas mõjub vananemine luustikule?
Alates umbes 20ndast eluaastast algab osteoporoos ehk luude hõrenemine. Sellest tulenevalt on vanas eas luude purunemise oht suurem.
3) Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral?
Energia tootmiseks saab inimene vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid – süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Füüsilisel pingutusel kasutatakse tavaliselt glükoosi ja rasvu. Valkude lagundamisest saab organism kuni 5% energiast (tavajuhul seda ei kasutata).
4) Missuguste energeetiliste ressursside arvel läbivad sportlased Tartu maratoni ?
Maratoni jooksmisel sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel.
5) Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele?
* Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad;
* vereringe nahas intensiivistub;
* suureneb higistamine;
* suureneb glükogeeni lagundamine.
6) Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel?
Pideva treeningu tulemusel:
* südamelihas suureneb, südamekambrite ja löögimaht suureneb;
* hingamislihased tugevnevad – kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus.
Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omastada rohkem hapnikku.
Muude lihaste puhul paraneb toonus ja vastupidavus; suure raskuste puhul lihased suurenevad. Paraneb lihaste koordinatsioon ja võime omastada hapnikku.

+ õpetaja küsimused:
7) Millised muutused toimuvad organismis vananedes ?
Vananedes elundid degenereerivad ja elundkonnad muutuvad vähem efektiivseks.
Nt: nägemine halveneb, ajukoore rakkude arv väheneb, kopsumaht väheneb.
8) Miks me vananeme?
* Raku võimalike pooldumiste arv on määratud telomeeridega.
* Vananemist põhjustavad ka keskkonnategurid , nt päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist.
Küsimused lk 97
18) Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon?
Vt lk 79 6) b)
19) Selgitage homöostaasi bioloogilist mõtet.
Homoöstaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus.
Kuid mis on selle mõte? Ma ei tea, äkki elus püsida.
20) Milles seisnevad maratonijooksja ja sprinteri füsioloogilised erinevused?
Jällegi väga kummaliselt sõnastatud küsimus.
Point on selles, et sprinter tarbib energiaallikana lihastesse puhkeperioodil akumuleeritud ATP-d (seda jätkub umbes 10ks sekundiks), 10-60 sekundilise pingutuse korral saadakse energiat glükolüüsi käigus.
Maratonijooksija pingutus kestab aga üle minuti ning tema saab vajaliku ATP aeroobsel hingamisel.
Kuid need ei ole füsiloogilised erinevused – ma ei tea mis need võiks täpselt olla... Äkki, et vastavalt sprinteri lihased suudavad paremini kasutada puhkeperioodil akumuleeritud ATP-d ja maratonijooksja lihased aeroobsel hingamisel saadud ATP-d vms.
21) Kuidas muutub organismi talitlus füüsilise treeningu korral?
* Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad;
* vereringe nahas intensiivistub;
* suureneb higistamine;
* suureneb glükogeeni lagundamine.
22) Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb?
Suhkruhaigus tekib, kui organism ei suuda ise vere glükoosisisaldust kontrollida. See seisneb selles, et kõhunääre toodab liiga vähe või ei tooda üldse insuliini. Ilma insuliinita ei saa glükoos rakkudesse siseneda.
23) Missugune on maksa roll homoöstaasi tagamises?
Vt küs lk 79 5)
24) Miks inimene ei saa vältida veekadu organismist ja peab seetõttu tihti vett jooma?
Selleks, et tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus.
Organismi veekadu on vältimatu:
* ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada üksnes lahustunud kujul;
* vesi kaob alati väljahingamisel;
* vesi kaob naha kaudu lihtsalt aurustudes või intensiivselt higistamise korral.
Dehüdreerumise tagajärjel muutub veri viskoossemaks ega voola enam vabalt. [NB! Lisaks sellele kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone – kaalimi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Elektrolüütide kaduvõib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse.]
Normaalse olukorra taastamiseks peab inimene jooma.
25) Millised muutused toimuvad organimis inimese vananedes?
vt lk 95 7)
26) Kuidas kõige paremini taastuda raskest füüsilisest pingutusest?
Pingutuse kestel on kõige paremaks meetodiks vedeliku joomine, milles on lahustatud kehavedelikega samas kontsentratsioonis elektrolüüte ja glükoosi (alla 90min treeningu puhul isotoonolise joogi kasulikkus on siiski vaieldav). Kui pingutus on läbi on lihtsam ja odavam juua tavalist vett ning elektrolüüdid ja glükoos taastada sobiva söögiga.