Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

12. klassi bioloogiaõpiku 2. peatüki küsimused (0)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline on inimese asend loomariigi süsteemis?
  • Millised on inimese sarnasused inimahvidega?
  • Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?
  • Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimestel asustada kogu Maad?
  • Mille poolest erineb inimese ontogenees teiste loomade ontogeneesist?
  • Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust?
  • Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu?
  • Mille poolest erineb inimese toitumine teiste loomade toitumisest?
  • Kuidas organiseeruvad inimeste sotsiaalsed rühmad?
  • Missuguse koe hulka kuulub rasvkude?
  • Kui palju rakke on inmese peaajus?
  • Milleks on organismis vajalik epiteelkude?
  • Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude?
  • Millistest osadest koosneb närvirakk?
  • Kuidas toimub negatiivne tagasiside?
  • Kus asub inimesel hingamiskeskus?
  • Millele kulub energia puhkaval inimesel?
  • Millest koosneb energiabilanss?
  • Milleks on inimesel maks?
  • Kuidas toimub eritamine neerudes?
  • Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon?
  • Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde?
  • Missugune keskus vastutab inimese kehatemperatuuri hoidmise eest?
  • Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus?
  • Kuidas aidata a alajahtunud b ülekuumenenud inimest?
  • Kuidas reageerib organism haigusetekitajatele?
  • Kuidas mõjub vananemine luustikule?
  • Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral?
  • Missuguste energeetiliste ressursside arvel läbivad sportlased Tartu maratoni?
  • Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel?
  • Millised muutused toimuvad organismis vananedes?
  • Miks me vananeme?
  • Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon?
  • Kuid mis on selle mõte?
  • Milles seisnevad maratonijooksja ja sprinteri füsioloogilised erinevused?
  • Kuidas muutub organismi talitlus füüsilise treeningu korral?
  • Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb?
  • Missugune on maksa roll homoöstaasi tagamises?
  • Miks inimene ei saa vältida veekadu organismist ja peab seetõttu tihti vett jooma?
  • Millised muutused toimuvad organimis inimese vananedes?
  • Kuidas kõige paremini taastuda raskest füüsilisest pingutusest?
Vasakule Paremale
12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #1 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #2 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #3 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #4 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #5 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #6 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #7 12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mrmargus Õppematerjali autor
Õpikust bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursusVastused küsimustele lehekülgedelt 60, 63, 71, 79, 86, 95 ja lk 97lt 18-26. Lisaks tabel elundkondade kohta, mõned õpetaja poolt antud lisaküsimused vastustega ning jooniste 2.15, 2.16, 2.19 ja 2.20 selgitused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Bioloogia konspekt

Signaal liigub neuronis ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või hoopis siis pidurdub. Sünapsid on elektrilised või keemilised. · Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul · Sisenõrenäärmed, kilpnäärmed, neerupealised, suhunäärmed, kõhunääre ehk pankreas Küsimused lk 71 1)Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. 2)Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 3)Kui palju rakke on inimese peaajus? 15 miljardit 4)Milleks on organismis vajalik epiteelkude?' Kaitseb ja katab 5)Loetlege inimese kehas olevad koed. Epiteelkude, sidekude, närvikude, lihaskude.

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Bioloogia - inimene

Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks,

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Bioloogia- vananemine, treeningu füsioloogia, organismi talituse reguleerimine

Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elasts

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Inimene

Inimene 12. klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK ­ loomariik, HÕIMKOND ­ (selgroogsed) keelikloomad, KLASS ­ imetajad, SELTS ­ esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND ­ inimlased, PEREKOND ­ inimene, LIIK ­ homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE ­ geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE ­ *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuriline käitumine, *sotsia

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Organismi talitluse reguleerimine

Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas ­ püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ­ ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K ­ kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V ­ väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energ

Bioloogia
thumbnail
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.  On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva

inimeseõpetus
thumbnail
2
doc

Inimene

Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingam

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Inimene

INIMENE Inimese iseloomulikud tunnused · suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; · keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; · oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; · nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; · eluviis lagedal maal, metsast väljas; · kahel jalal liikumine; · elamine perekonniti; · aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine. Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun