Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Molekulaar-ja rakubioloogia YTM0011
KTIII kordamisküsimused, 2020
Sirjo Spuul
Mõisted:
Kotranslatoorne translokatsioon – valk liigub otse ribosoomidelt läbi Eri membraani – sekretoorsed
valgud (kuigi mitte kõiki ei kereteerita).
Endotsütoos – raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad
transportervesiikulid, mis sisenevad rakku.
Eksotsütoos – jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga,
mis väljutavad oma sisu keskkonda.
Sekretoorsed valgud – sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses)
lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku
(luumenisse).
Topogeensed järjestused – valkudes olevad lõigud, mille järjestus, arv ja paigutus määravad erisugustesse
klassidesse kuuluvate membraaniläbivate valkude sisenemise ja paigutuse tsütoplasmavõrgustiku
membraanis.
Membraanivalkude topoloogia – membraanivalkude orientatsioon membraanis ning mitu korda
polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus.
Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva
rakuni.

Vasakule Paremale
Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #1 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #2 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #3 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #4 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #5 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #6 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #7 Molekulaar- ja rakubioloogia 3 KT kordamisküsimused #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alesja Nehhožina Õppematerjali autor
3 KT kordamisküsimused vastused

Molekulaar-ja rakubioloogia YTM0011
KTIII kordamisküsimused
Mõisted:
Kotranslatoorne translokatsioon, Endotsütoos, Eksotsütoos, Sekretoorsed valgud, Topogeensed järjestused, Membraanivalkude topoloogia, Signaali transmission, Signaali transduktsioon, Parakriinne signaliseerimine, Endokriinne signaliseerimine, Autokriinne signaliseerimine, Molekulaarne komplementaarsus
Valkude post-translatoorne modifitseerimine
1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad?
2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud?
3. Milliseid aminohappejääke eukarüootides fosforüülitakse? Milliseid prokarüootides?
4. Joonistage valkude fosforüülimise ja defosforüülimise skeem (valkude aktiivsuse regulatsioon fosforüülimise ja defosforüülimise kaudu)? Märkige ka ära, kuhu lisatakse fosfaatrühm ning millise energia arvelt protsess toimub? Kas fosforüülimine aktiveerib või inhibeerib valkude aktiivsust?
5. Mida tähendab valkudele ´surma suudlus´ ning mis seda põhjustab?
6. Milliseid post-translatoorseid modifikatsioone esineb histoonidel (histoonide sabadel)?
7. Millised valgud on enamasti glükosüleeritud ning milliseid valkude omadusi glükosüleerimine mõjutab? Milliseid glükosüleerimise liike esineb ning kirjelda neid?

Valkude sorteerimine, vesikulaarne transport, sekretsioon ja endotsütoos
1. Kus viiakse läbi valkude kvaliteedi kontroll? Miks on see oluline?
2. Milliseid mehhanisme/radasid kasutatakse rakus sünteesitud (või sünteesitavate) valkude transpordiks õigesse asukohta rakus? Joonistage lihtsustatud skeem ning lisage ka lõplikud sihtmärgid (organellid)! Märkige ka ära, kus kasutatakse sorteerimissignaali (SS) ja kus signaalpeptiidi (SP)!
3. Millisteks tüüpideks jagatakse membraanivalke (membraanivalkude topoloogia alusel)?
4. Kirjelda importi tuuma ja eksporti tuumast, mis signaaljärjestused on vajalikud? Kirjelda tuumapoorikompleksi! Mis funktsioon?
5. Milliseid vesiikulite kattevalke teate? Milliste vesiikulitega nad seotud on (milliste organellide vahel liiguvad)?

Signaaliülekanne I

1. Kirjelda signaaliülekande etappe!
2. Mida tähendab ligandi-retseptori seondumise afiinsus ja spetsiifilisus?
3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad?
3. Mis valgud on kinaasid? Mis tüüpi esineb ning mida nad läbi viivad?
4. Mis valgud on fosfataasid?
5. Kirjeldage G-valke, mis tüüpi esineb signaaliülekanderadades? Millises vormis on G-valgud aktiivsed/inaktiivsed? Mis valgud osalevad G-valkude aktiveerimisel/inaktiveerimisel?
6. Mis retseptoritega seonduvad G-valgud? Miks need retseptorid on olulised?


YTM0011

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Nimetu

Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne ­ vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D- isomeersed vo

Kategoriseerimata
thumbnail
54
pdf

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
thumbnail
10
doc

Meditsiiniline rakubioloogia

· Loeng 1. Rakud meditsiinis . Rakupatoloogia. 7. Mis tagab Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaasid? 1. Milleks uuritakse ja kasutatakse rakke · Na-K ATPaas ­ ioonpump, meditsiinis? rakumembraanis, töötab ATP · Kõik patoloogiad lähtuvad lagundamisel saadava energiaga rakupatoloogiatest · Ca-ATPaas ­ ioonpump ERis ja · Rakud omavad teraapilist tähtsust, rakumembraanis, transpordib ioone kas seetõttu võib nende tundmine anda ERi kanalitesse või rakust välja, hoiab olulise teadmise ravi edukuseks. Ca taseme raku sees madalana. Ca

Arstiteadus
thumbnail
28
docx

Medkeemia kordamine I

Kordamisküsimused I Loeng 1 Mis on meditsiiniline keemia ja mida uurib? Meditsiiniline keemia on keemiline distsipliin, mis hõlmab füsioloogia, mikrobioloogia, rakubioloogia, farmakoloogia ja farmaatsia aspekte. Distsipliini eesmärk on uute bioloogiliselt aktiivsete ühendite avastamine, identifitseerimine ja süntees, metabolismiuuringud, toimemehhanismide välja selgitamine molekulaartasandil, struktuur-aktiivsus uuringud, ravimidisain struktuuri ja farmakokineetika seisukohast. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks,

Meditsiiniline keemia
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden ​väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud

Bioloogia
thumbnail
32
docx

RakubioloogiaI kordamine 2012

Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub

Rakubioloogia
thumbnail
50
doc

Rakubioloogia ülevaade

Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad

Rakubioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun