Algoloogia (1)

Algoloogia küsimused ja vastused
ÜLDOSA.
Siin tuleb õige täht ja number kokku viia
1. fagotroofia A
2. auksotroofia B
3. heterotroofia C
4. autotroofia D
5. miksotroofia E
6. osmotroofia F
A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis
B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet ( vitamiinid ) ise sünteesida
C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid
D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks)
E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid
F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel
Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1
Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta
Eukarüootidel toimuvad respiratoorsed protsessid peamiselt: (x) mitokondrites; () kloroplastides; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides
Fotosünteetilistel organismidel toimuvad fotokeemilised reaktsioonid: (x) tülakoididel; () mitokondrites; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides
Pürenoidi funktsioon on: (x)sünteesida väiksematest orgaanilistest ainetest suuremaid , mida talletatekse varuainetena; () Kaitsta rakku ohtlike vabade hapnikuradikaalide eest; () Varuda raku
elutegevuseks vajalikke proteiine; () Kaitsta rakku üleliigse UV kiirguse eest; () reguleerida raku
tihedust ja seega vajumiskiirust; () selles seeditakse fagotroofselt omastatud toit
Millistel vetikarühmadel puudub vibur igas elustaadiumis: (x) Cyanophyta; (x) Cyanobacteria; ()
Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; (x) Rhodophyta; () Bacillariophyceae; () Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyta
Viburi ehitus: viburis sees kulgeb mikrotorukeste kombinatsioon: (x) 9+2; () 4+4; () 6+2; () 8+2; () 7+3
Viburi funktsioon: (x) tagada raku liikumist; (x) tagada veevoolu raku ümber () kinnitumisorgan; () saagi haaramise organ; () kaitseorgan
Kokkuleppeliselt on raku eesmine ots: (x) suunatud raku liikumise suunas () sealt kus väljuvad
viburid; () see ots mis on teravama kujuga; () see kuhu poole jääb tuum
Kontraktiilse vakuooli funktsioon: (x) rakust ülemäärase vee eemaldamine; (x) rakust jääkainete
eemaldamine; () raku liikumine; () raku kaitse ärasöömise vastu
Silmtäpi funktsioon: () valgustundlik kehake; () raku nähtavaks tegemine (x) varjutab fotoretseptorit; () lipiidide varu; () värvaine ladestumispaik
Kloroplastide ja mitokondrite DNA hulk on ca: (x) 10% prokarüüootse raku DNA hulgast; () 50%; () 100%; () 1%; () 0.1%
Toksilisi õitsenguid põhjustavad: (x) Haptophyta; (x) Dinophyta; (x) Raphidiophyceae; (x) Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae
SÜSTEMAATILINE OSA
Sinivetikad .
Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; () purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka
Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad ; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed
Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid ; (x) golgi aparaat ; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum ; () ribosoomid ; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained ; () klorofüll
Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin;
() peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin
Fotosünteetilised membraanid (tüakoidid) on: () hajusalt rakus laiali; () pakitud lamellideks; (x)
raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena
Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest
Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga ; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga
Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia varu; () sinivetika respiratoorne organell () polüosfaatide varu; () ATP süteesi koht
Heterotsütides toimub: (x) lämastiku fikseerimine; () süihappegaasi sidumine; () hapniku tootmine; () fosfori omastamine veest; () heterotroofne toidu seedimine
Prochlorophyta e proklorofüüdid
Füogneetiliselt kuuluvad: (x) sinivetikate hulka; (x) gram(-) eubakterite hulka; () arhebakterite hulka; () primitiivsete rohevetikate hulka; () eustigmatofüütide hulka
Pigmendid, klorofüllid: (x) a; (x) b; () c
Tülakoidide paigutus: (x) Raku perifeerses osas; () raku keskosas; (x) tülakoidid on lamellideks pakitud; () tülakoidid on üksikult
Eluvorm: (x) üherakulised kokkoidid; (x) harunemata niidid ; () harunenud niidid () monaadid ; ()
amöboidsed rakud; () palmelloidsed kolooniad
Glaucophyta, liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid
Rakuehituslikult on: (x) üherakulised flagellaadid ; (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () harunemata niitjad vormid; () kaetud paksu limakihiga; () amöboidsed vormid
Rhodophyta, punavetikad
Paljunemisrakud: (x) Viburit ei esine kunagi; () Vibur esineb primitiivsematel rühmadel; () Vibur
esineb evolutsiooniliselt arenenumatel rühmadel; () Vibur esineb ainult paljunemisrakkudel
Kloroplasti ümbritseb: (x) 2 kihti membraane; () 3 kihti membraane; () 4 kihti membraane; () 5 kihti membraane; () 1 membraan
Esineb klorofüll: (x) a; () b; () c
Kloroplast sarnaneb sinivetikale järgmiste tunnuste poolest: (x) antennpigmendid on samad: fükotsüaniin ja fükoerütriin; () genoomi suurus on enam-vähem sama; (x) tülakoidid paiknevad üksikult; () tülakoidid on lamellideks pakitud; (x) antennpigmendid on koondunud fükobilisoomidesse; () esinevad gaasivakuoolid; () esinevad heterotsüstid; () on võime fikseerida lämmastikku
Levik: (x) valdavalt meres; () valdavalt magevees ; (x) valdavalt kaldavöötmes põhjale kinnitunult; () valdavalt planktonis; () valdavalt ookeanisügavikes
Liike arv on: (x) 5000-5500; () 150-200; () 15000-25000; () ¨ule 100000
Stramenopiilid
Flagellatsioon. Tüüpiline heterokontne flagellatsioon: () üks vibur, suunatud ettepoole ; () viburipärg raku eesosa ümber; (x) üks pikk karvakestega vibur on suunatud ettepoole, teine sile ja lühem on suunatud tahapoole; (x) kaks viburit mis on eri pikkusega; () neli viburit mis on kaetud orgaaniliste soomustega
Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c
Kloroplast on ümbritsetud membraanidega, mida on: () 1; () 2; () 3; (x) 4; () 5
Stramenopiilide hulka kuuluvad järgmised vetikate rühmad: (x) Chrysophyceae (kodvetikad); (x) Xantophyceae (eriviburvetikad) ; (x) Eustigmatophyceae; (x) Bacillariophyceae (ränivtikad) ; (x) Raphidiophyceae; (x) Phaeophycea ( pruunvetikad ) ; () Euglenophyceae; () Chlorophyceae; () Cryptophyceae; () Dinophyceae; () Cyanophyceae
Chrysophyceae e krüsofüüdid e koldvetikad ja Synurophyceae
Levik enamasti: () meres; (x) magevees; () jääl ja lumel ; () mullas; () reostunud vees; () puhtas vees
Eluvorm enamasti: (x) monaadid; (x) kokkoidid; (x) koloonialised; () hulkraksed ; () niitjad
Iseloomulik on: (x) rakku katavad ränisoomused; () rakku katab paks limakiht () rakku katavad
orgaanilised soomused ; () rakku katab ränipantser; () rakku katavad tselluloosist plaadid; () rakku
katab glükoproteiinist paks rakusein
Liikide arv: (x) ca 1000; () ca 200; () ca 8000 ; () ca 100; () ¿ 10000
Miksotroofia: () ei esine kunagi; (x) esineb paljudel liikidel; () esineb ainult mageveeliikidel; () esineb ainult valguse puududes; () esineb ainult mineraaltoitainete puudusel
Krüsofüütide tsüste nimetatakse: (x) statospoorideks; () akineetideks; () hüpnospoorideks; () sügospoorideks; () puhkerakkudeks; () heterotsüstideks () autospoorideks
Tribophyceae e Xantophyceae e ksantofüüdid e eriviburvetikad
Levik: (x) peamiselt magevees; () peamiselt merevees
Rakusein: (x) peamiselt tselluloosist; () peamiselt pektiinainest; () peamiselt mureiinist; () peamiselt ränist; () peamiselt kitiinist; () peamiselt ligniinist
Esineb klorof ¨ull: (x) a; () b; (x) c
Eustigmatophyceae
vegetatiivsete rakkude eluvorm: () niitjad; (x) kokkoidid; () monaadid; () amööbid; () palmelloidsed kolooniad
Silmtäpp: () on kloroplasti sees; () esineb ainult vegetatiivsetel rakkudel (x) esineb zoospooridel; (x) paikneb väljaspool kloroplasti; () on seotud tuumamembraaniga
Raphidiophyceae e radiofüüdid
Raku suurus: (x) enamasti 50 - 100 µm; () enamasti 100 - 250 µm; () enamasti alla 20 µm; () enamasti 2 - 10 µm
Rakusein: (x) puudub; () tselluloosist; () amofsetest polüsahhariididest; () sporopolleniinist; () ränist; () moodustunud heksagonaalsetest plaatidest
Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c
Ehitustüüp: (x) dorsoventraalse ehitusega; () kerajad; () niitjad; () hulkraksed; (x) monaadsed; () kokkoidsed
Kloroplastid on: () koondunud raku keskosasse; () arvult 1-2 ja need on suured ja hõlmised; (x) palju ja need on raku perifeerias; () koondunud viburi lähedusse
Bacillariophyceae e diatomeed e ränivtikad
Vegetatiivsete rakkude ehitustüüp: () hulkraksed; (x) kokkoidsed; () niitjad; (x) koloonialised; ()
heterokontsed monaadid
Viburiga vormid esinevad: () ainult mageveeliikidel; () ainult mereliikidel (x) ketasränivetikate sugurakkudel; () sulgränivetikate zoospooridel; () ainult planktilistel vormdel
Levik: () peamiselt magevees; () peamiselt riimvees; () peamiselt meres; (x) võrdselt nii mere kui
magevees; () peamiselt rabades ja soodes; () peamiselt planktonis; () peamiselt bentoses; (x) nii
planktonis kui bentoses
Rakusein: () mitmekihiline ja tselluloosist; () pektiinainetest; (x) ränispantser; () polüsahhariididest plaadid; () puudub
Üldjuhul eelistavad: () tugevalt kihistunud veekogusid; (x) turbulentset keskkonda; () vooluveekogusid ; (jõed); () soojemaid troopilisi veekogusid; () orgaanikaga reostunud veekogusid
Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks on kujunenud: (x) spoorid; (x) puhkerakud; () akineedid; () statospoorid; () zoospoorid; () planogameedid; () rakukesta jätked
Pantser koosneb: (x) kahest poolmest; () heksagonaalsetest plaatidest; () ränisoomustest, mis katavad üksteist katusekivide sarnaselt; () kihilisest limast
Ränipantsrit läbivad: (x) poorid ; () viburid; () tsütoplasma jätked; () endoplasmaatilise retiikulumi
väljasopistised; () ränist piigid
Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: () rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis; (x) ränipantsri peenstruktuur
Phaeophyceae e pruunvetikad
Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c
Eluvorm vegetatiivses staadiumis : () monaadne; () kokkoidne; () amöboidne; (x) niitjad; () koloonialine; (x) hulkrakne
Levik: (x) peamiselt meres; () peamiselt magevees; (x) peamiselt kaldavöötmes; () peamiselt planktonis; () peamiselt ookeanide keskosas; () peamiselt jõgede ja järvede litoraalivööndis kividele kinnitunult
Viburid esinevad: (x) zoospooridel; (x) gameetidel; () vegetatiivsetel rakkudel () puhkerakkudel
Laminaria tihnikute netto produktsioon; (C m-2 aasta-1) võib ulatuda: () 1-2 g; () 10-20 g; ()
200-500 g; (x) 1-2 kg; () ¨ule 3 kg
Liike on teada: () 200-300; (x) 1500-2000; () 300 - 500; () 700-1200; () 5000
Haptophyta e haptofüüdid
Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti harunemata niidid; () enamasti hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid
Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad
tubulaarsed karvakesed; (x) haptoneema esinemine; () rakuseina puudumine; () silmtäpi esinemine
Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused
Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed
Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso
Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis
Cryptophyceae, Krüptomonaadid, ka krüptofüüdid e neelvetikad
Krüptofüüdid on: (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () nelja viburiga; () kokkoidid; () apikaalselt asetsevate viburitega; () niitjad
Kloroplasti katab: () 2 membraaniline kate; () 3 membraaniline kate; (x) 4 membraaniline kate; () 5 membraaniline kate
Nukleomorf on: (x) endosümbiondi tuuma jäänuk; () elektrontihedam osa krüptofüüdi tuumas; () tuumaväline DNA kogumik tsütoplasmas; () morfoloogiliselt tuumale sarnanev, kuid DNA-d mitte sisaldav organ krüptofüütidel
Antennpigmendid: (x) fükotsüaniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () fükoksantiin
Antennpigmendid paiknevad: () fükobilisoomides, nagu sinivetikatel, glaukofüütidel ja punavetikatel; (x) tülakoidide membraanis; () tsütoplasmas hajutatult; () seotuna kloroplasti sisemembraaniga; () ribosoomidele kinnitunult
Esinevad klorofüllid: (x) a; () b; (x) c
Umbkaudne liikide arv: () 100; (x) 200; () 500; () 1000; () 10000; () > 100001
Dinophyta dinoflagellaadid e vaguviburvetikad (alveolaatide rühm)
Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti üherakulised kokkoidid; () enamasti
niitjad; () enamasti amöboidsed; () enamasti hulkraksed () enamasti koloonialised
Levik: (x) emasti meres; () enamasti magevees; () enamasti mullas; (x) enamasti planktonis; () enamasti bentoses ja epifüütidena () enamasti aerofüütsetena
Kaasaegsete kirjeldatud liikide umbkaudne arv: () 100; () 300; () 500; () 1000; (x) 2000; () 5000; ()10000
Valdav toitumistüüp: () autotroofsed ; () heterotroofsed; (x) umbes pooleks nii auto- kui heterotroofseid; () parasiitsed
Eelistavad: () turbulentset keskkonda; (x) kihistunud veesammast
Raku põhitunnus mis eristab neid teistest vetikarühmadest: (x) rist- ja pikivao esinemine; (x) kahe
viburi esinemine; () tugeva rakuseina olemasolu; () silmtäpi olemasolu; (x) tselluloosist rakusein
Pantser, kui see esineb koosneb: () räniplaatidest; () ränikapslist; () ränisoomustest; (x) tselluloosist plaatidest; () kitiinkestast; () kondenseerunud limakihist; () sporopolleniinist; () pelliikulast
Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased
Eluvorm, enamasti: (x) monaadid; () kokkoidid; () harunemata niitjad; () hulkraksed; () koloonialised; () amöbioidsed
Klorofüll: (x) a; (x) b; () c; () d
Levik, enamasti: (x) magevees; () meres; () ookeani keskosades; (x) orgaanikaga reostunud veekogudes; () mullas; () jääl ja lumel
Plasmamembraani all olev pelliikula koosneb: () heksagonaalsetest tselluloosist plaatidest; (x) valgulise koostisega helikaalselt paigutunud ribadest; () orgaanilisest ainest soomustest; () ränisoomustest; () amorfsest limakihist
Eugleniidne liikumine: (x) raku peristaltiline motoorika mis toimub pelliikula ribade külgsuunalise nihke tagajärjel; () eugleniididele tüüpiline ujumisviis; () substraadile liibudes libisevalt liikumine; () kiired äkilised liikumissuuna muutused mis on iseloomulikud eugleniididele
Toitumine: () heterotroofne; () autotroofne; (x) võrdselt nii hetero - kui autotroofne; () parasiitne; () homotroofne
Kloroplasti ümbritseb: () 1 membraan; () 2 membraani; (x) 3 membraani; () 4 membraani; () klorplasti endoplasmaatiline retiikulum; () membraanid puuduvad erandlikult
Chlorophyta e rohevetikad
Levik: () enamasti meres; (x) enamasti magevees; () enamasti mullas; () enamasti aerofüütsed; ()
enamasti troopikas
Peamine varuaine : (x) tärklis; () lipiididilgakesed; () glükogeen; () tselluloos () mureiinist; () lipiididest
Rakusein; (kui see esineb) on: (x) tselluloosist; () amorfsetest polüsahhariididest; () pektiinainest; () ränist
Klorofüllid: (x) a; (x) b; () c
Kloroplasti katab: () 1 membraan; (x) 2 membraani; () 4 membraani; () kloroplasti endoplasmaatiline retiikulum; () vöölamell
LIIGID
Mis rühma kuuluvad; (hõimkond (- phyta ) või klass (-phyceae))
Aphanizomenon Microcystis Anabaena Nostoc Synechococcus Trichodesmium Oscillatoria Nodularia - Sinivetikad e Cyanophyta
Ceramium Furcellaria Batrachospermum- punavetikad
Mallomonas Synura Dinobryon Uroglena Pedinella - Chrysophyceae, krüsofüüdid, koldvetikad
Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid
Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad
Fucus Laminaria Macrocystis– Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta
Prymnesium Pavlova Chrysochromulina Emiliania Phaeocystis - Haptophyta e haptofüüdid
Cryptomonas Rhodomonas - Cryptophyceae e krüptomonaadid eneelvetikad
Peridinium Dinophysis Prorocentrum Scrippsiella Peridiniella Alexandrium - Dinophyta e dinoflagellaadid e vaguviburvetikad
Euglena Eutreptiella Eutreptia Phacus Trachelomonas - Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased
Clamydomonas Volvox Chlorella Scenedesmus Pediastrum Monoraphidium Coelastrum Cladophora - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad
Oedogonium Cosmarium Closterium Staurastrum Micrasterias - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad
Ökoloogia
Abüssaal on: () Järve anaeroobne põhjakiht; () õõnsus eugleniidede rakupinnal, kust väljuvad viburid; () ookeani kaldaäärne piirkond; (x) ookeani põhi sügavamal kui 4000 m; () ränivetikate
spetsiifiline koloonia tüüp
Hutchinson’i planktoni paradoks : (x) vastuolu planktilise keskkonna näilise homogeensuse ja liikide rohkuse vahel; () liikide suur biomass planktonis arvestades valguse kroonilist vähesust; () vetikatsengute tekkimine arvestades pidevat toitainetepuudust pindmises kihis; () vastuolu fütoplanktoni väikese biomassi ja herbivooride suure hulga vahel; () näiline vastuolu füsika seadusete ja planktiliste organismide agregeerunud ruumilise leviku vahel
Monod võrrand: (x) kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () kasvukiiruse sõltuvus
valguse intensiivsusest; () valguse intensiivsuse sõltuvus fütoplanktoni biomassist; () fütoplanktoni arvukuse sõltuvus toitainete kättesaadavusest; () liikide arvu sõtuvus ökoloogiliste nishide hulgast
Logistiline võrrand: () liikide loogiline järgnevus suktsessioonis (r- strateegid ! K strateegid); ()
liikide tekkimine ja väljasuremine evolutsioonis; () toitainete omastamise kiirus sõltuvalt pH-st;
() fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () herbivooride kasvukiiruse
sõltuvus fütoplanktoni liikide arvust.
Droopi mudel: () fütoplanktoni raku settimiskiiruse sõltuvus raku suurusest ; (x) fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus hapniku kontsentratsioonist raku sees; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus klorofülli hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees
Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias ; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis
toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide
arv vetikate zoospoorides
Eufootiline kiht: () rakuseina välimine kiht; () ränisoomustega kaetud kiht koldvetikate raku pinnal; (x) pindmine valgustatud veekiht kus toimub neto fotosüntees; () veekogude anaeroobne põhjakiht; () ookeanide kaldäärne tsoon, mis allub tõusu-mõõona toimele
Hüpolimnion; () sarnaste: keskkonnatingimustega; (ja ka elustikuga) järvede kogum; () järvede
pindmine kiht, mis talvel jäätub; () limnoloogia haru mis tegeleb hüpoanalüüsidega; () järvede
kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini
Stokes’i valem: () kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () viburi töö ja raku ujumiskiiruse sõltuvus keskkonna pH-st; (x) kera settimiskiirus vedelikus ; () vee viskoossuse mõju rakkude ujumiskiirusele () agragaatide lagunemise kiirus vajumisel läbi veesamba
9