Põhitõdesid tervise fitnessist. (0)

1 Hindamata

Toivo Jürimäe „Põhitõdesid tervise fitnessist“

Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit , vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused , geneetilised iseärasused jne.
Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone – esteetiline , isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt teatud ajavahemike järel eesmärgiga parandada fitnessi, töövõimet ja tervist. Harjutamine on enamasti seotud mõistetega valitud spordiala , treeningute intensiivsus, sagedus ja kestus.
Kehalist koormust nii vabal kui ka töö ajal võib klassifitseerida:

alakoormus, mille puhul ei toimu positiivset adaptatsiooni;
optimaalse efektiivsusega (mõjuga) tsoon
ülemäärane koormus, mis ei paranda fitnessi ja mille puhul ilmnevad ületreeningu nähud

Vanuse suurenedes piir optimaalse ja ülemäärase koormuse vahel nihkub, mis omakorda viib vajaduseni vanemate inimeste puhul jälgida soovitusi . Hindamaks inimese kehalist aktiivsust, tuleks ühildada nii tööalane kui ka tööväline kehaline aktiivsus.
Fitness . Isiku sobimine füüsilisse ja sotsiaalsesse keskkonda. WHO mõistab fitnessi kui võimet sooritada lihastööd rahuldaval tasemel. Inimene on saavutanud niisuguse konditsiooni , mis lubab tal hästi sooritada antud kehalist tegevust antud füüsilises, sotsiaalses kui ka psühholoogilises keskkonnas.
Tänapäeva läänemaailmas räägitakse fitnessist kui motoorsest võimusest ja tervisest. Võimsus on seotud fitnessi komponentidega , mis on vajalikud optimaalseks tööks või sportimiseks. Fitness viitab nendele komponentidele, mida mõjutab soodsalt või ebasoodsalt igapäevane kehaline tegevus ja mis on ühenduses tervisliku seisundiga . Seda on defineeritud seisundina, mida iseloomustab:

võime sooritada igapäevaseid toimetusi
tunnused, mis on seotud hüpokineetiliste haiguste väikese riskiga

Tervisefitnessi olulised komponendid on keha massi indeks, kehaehitus, nahaaluse rasvkoe jaotuvus , vistseraalrasv kõhu piirkonnas, luude erikaal, lihaskonna kõhu- ja dorso-lumbaarjõud ja vastupidavus, südame ja kopsu funktsioon, vererõhk, maksimaalne aeroobne võimsus ja mahtuvus , glükoosi ja insuliini metabolism, vere lipiidide ka lipoproteiinide kontsentratsioon, süsivesikute ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes.
Fitnessi komponendid.
MORFOLOOGILINE KOMPONENT . Faktorid , mis on seotud mitmesuguste haiguslike seisundite ja suremusega. Kehakaalu suhet pikkusesse on sageli väljendatud keha massi indeksina. Kõrge ja väga madal keha massi indeks on seotud kõrge suremusega. Nõus ollakse sellega, et keha rasva % on haigustumise ja suremuse riskiteguriks, mis omakord on seotud suure keha massi indeksiga. On täheldatud, et keha rasva-% on usutavas korrelatiivses seoses vere lipiidide kontsentratsiooniga , insuliini tasemega, vererõhuga jms. Nahaaluse rasvkoe jaotuvust peetakse oluliseks südame- veresoonkonna haiguste ja suremuse riski näitajaks. Mehelikku tüüpi rasvaladestus (kõhupiirkonda) on otseses seoses kõrgenenud vere insuliinisisaldusega, heterogeensete muutustega vere lipiididesisaldusesja kõrgenenud vererõhuga. Suur tähtsus on ka talje ja puusa ümbermõõdu suhtel . Riski võib lugeda suureks või väga suureks ainult tingimusel, et keha massi indeks on üle 27. küllaltki suurt tähtsust omab ka vistseraalrasva hulk (kõhupiirkonnas sisemine rasv ).
Vanusegrupp
Keha massi indeks
19 – 24
19 – 24
25 – 34
20 – 25
35 – 44
21 – 26
45 – 54
22 - 27
55 – 64
23 – 28
> 65
24 – 29
Keha massi indeksi normväärtused sõltuvalt vanusest
Luukoe tihedust määratakse radiograafiliselt või organismi üldise kaltsiumisisalduse määramisega. Luukoe tihedus peaks olema maksimaalne elu kolmandal või neljandal kümnendil. Pärast seda peaks tihedus pidevalt vähenema, mille lõpptulemus on osteoporoos ja sellest tulenev suurenenud luumurdude arv. Ühe osteoporoosi riskitegurina on tuntud vähene kehaline aktiivsus.
LIHASKOMPONENT. Erilist huvi tuntakse kolme teguri vastu: lihaste võimsus kui lihastöö maksimaalne määr, mida mõõdetakse ühekordse pingutusega; nt vertikaalne üleshüpe, maksimaalne lihasjõud, mida määratakse dünamomeetriga. Lihasvastupidavus, mida väljendatakse tavaliselt maksimaaljõu vähenemisega isokineetilises või isoinertsiaalses režiimis. Progresseeruv rasvavaba koe vähenemine ning ka fitnessi vähenemine võib viia seisundini, kus tekib raskusi igapäevaste toimetustega. Tugevad lihased parandavad funktsionaalset tervist.
MOTOORNE KOMPONENT. Eriline eriti kasvuperioodil, kui laps uurib ja avastab oma liigutuste võimalusi ja arendab peamisi motoorseid oskusi. Osavus , tasakaal, liigutuste kiirus ja koordinatsioon on fitnessi motoorse komponendi peamised küljed. Osavust hinnatakse testidega, mis nõuavad kiireid liigutusi nt süstikjooks. Tasakaalu hinnatakse testidega, kus arvesse tuleb kogu keha tasakaal. Motoorne fitness aitab teatud määral kaasa kehalisele ja füsioloogilisele fitnessile, lähtudes tervislikkuse perspektiivist.
KARDIORESPIRATOORNE KOMPONENT. Kehalise kui ka füsioloogilise fitnessi seisukohalt kõige suurema tähtsusega. Madala submaksimaalse töövõimega isik tunneb varem väsimust ja tal on rohkem probleeme igapäevase eluga toimetulemisega.
METABOOLNE KOMPONENT. Tuleneb vastavatest hormonaalsetest mõjudest – eriti nendest , mis mõjutavad süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Tuntud on glükoositarbimise paranemine seoses kehalise treeninguga ja seda eriti madala intensiivsusega treeningprogrammide kasutamise puhul. Tervisetreeningu mõju lipiidide ainevahetusele on positiivselt tuntud.
Tervis. Lääne ühiskondades 1988. a defineeriti tervist kui konditsiooni nii kehalises , sotsiaalses kui ka psühholoogilises dimensioonis, kusjuures iga tunnust iseloomustati nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest. Positiivne tervis on seotud võimega nautida elu ja vastu astuda kõigele negatiivsele. Tervis ei ole ainult haigust puudumine! Negatiivne tervis on seotud haigestumisega ja äärmuslikel juhtudel enneaegse surmaga. Haigestumist saab defineerida igasuguste subjektiivsete, negatiivsete, psüühhiliste, füüsiliste jms kõrvalekalletega. Haigestumist mõõdetakse:

haigeid inimesi ühe rahvastiku ühiku kohta aastas
haigestumisi rahvastiku ühiku kohta aastas
haiguste keskmine kestus

Tervis koosneb kehalisest, sotsiaalsest ja psühholoogilisest heaolust.
Teised faktorid, mis mõjutavad kehalist aktiivsust, fitnessi ja tervist:
ELUSTIIL. Koosneb isiku tegevuste kogumist ning käitumisvalikutest, mis mõjutavad tervisefitnessi taset ja tervislikku seisundit. Igapäevane liigutamine on üks selliseid käitumisi, mille üle inimesel on olemas vabatahtlik kontroll. Elustiili mõju fitnessile on seotud korrapärase unega, stressiga, narkootikumidega, paljude asajde vältimisega, mis on seotud terviseriskiga – turvavöö kasutamine autos, korrapärane arstlik kontroll, hambaarsti juures käimine, eneseuuringute korraldamine jms.
SOTSIAALNE ÜMBRUS JA ISIKLIKUD TUNNUSED. Sotsiaalset ümbrust võib defineerida sotsiaalsete, kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike tingimuste kombinatsioonina, mis mõjutab tervisefitnessi ja tervist. Ka mitmesugused isiklikud tunnused kujundavad inimese elustiili, k.a suhtumist kehalisse tegevusse ja muudesse tervislikesse harjumustesse. Tunnuseks on iga, sugu, sotsiaalmajanduslik seisund, iseloom, motivatsioon . Suhtumine kehalistesse harjutustesse ja tervislikku eluviisi kujunevad välja lapseeas .
PÄRILIKKUS JA ISIKLIKUD ISEÄRASUSED. Tervis on mitme omavahel vastastikku mõjuva teguri, s.h geneetilise konstitutsiooni tulemus. Seetõttu pole kõigil ühesugune tervislik-kehaline ja vaimne heaolu võimalik. Pärilikkus on üks olulisemaid tegureid, miks kõik inimesed ei ole ühesuguse vastuvõtlikkusega südame-veresoonkonna haigustele, diabeedile jne.
KEHALISE AKTIIVSUSE, FITNESSI JA TERVISE MÄÄRAMINE. Vahendid varieeruvad suuresti kohaldatavuse poolest epidemioloogilistele uuringutele, kliinilistele uuringutele ning individuaalseks mõõtmiseks. Mõõtmise juures tekib probleem sellega, et kehaline aktiivsus on väga kompleksne ja sellele kulub 15-40 % isiku kogu energiakulust.
Määramise metoodikad:

KALORIMEETRIKA
- otsene soojusvahendus (spetsiaalsed kambrid)
- kaudne ( respiratoorne )

FÜSIOLOOGILISED MEETODID
- SLS monotooring
- radioaktiivne vesi
- MHT määramine (max. aeroobne võimekus)

MEHAANILISED JA ELEKTROONILISED SEADMED
- pedomeetrid (sammulugejad)
- jalale asetatavad andurid
- elektroonilised liigutuste registraatorid
- aktseleromeetrid

INIMESTE KÄITUMISE JÄLGIMINE

TOIDUST SAADAVA ENERGIA FIKSEERIMINE

TÖÖ JA VABA AJA KEHALISE AKTIIVSUSE FIKSEERIMINE
- tööde klassifikatsioon
- eneseraportid
- küsimustikud
Epidemioloogilistes uuringutes on kõige populaarsem mitmesuguste küsimustike kasutamine, mis on suhteliselt odav ja seotud ka aja kokkuhoiuga. Kehalise aktiivsuse määramiseks kutsetöö ajal kasutatakse tabeleid.
Tervisega seotud fitnessi hindamise testid. Kehalise ja füsioloogilise fitnessi määramisel on vaja kõigepealt selgitada, kas saadud informatsioon käib saavutus- või tervisefitnessi kohta.
MORFOLOOGILINE FITNESS. Keha koostise hindamiseks kasutatakse kõige rohkem keha massi indeksit ja rasvavoltide paksuse määramist.
LUU TUGEVUS. Tervise kontekstis on luu tugevus samatähenduslik luu mineraalse tihedusega. Sellest tingitud kohanemine on seotud kõrge osteoporoosi ja luumurru riskiga. Densitomeetria (luutiheduse mõõtmine kannast ultraheliga) on parim meetod luu mineraalse tiheduse kohta täpse informatsiooni saamiseks.
MUSKULAARNE FITNESS. Tervisest tuleneva muskulaarse fitnessi uurimine on keskendunud kerelihaste jõu ja vastupidavuse uuringutele. Samuti on see seotud selja, kaela ja õlaprobleemidega.
PAINDUVUS . Üldiselt peetakse painduvust tervisele väga oluliseks, eriti vanemas eas. Kere painduvusel on tihe seos kaebustega selja, kaela ja õlapiirkonnas. Eriti on painduvus seotud seljavaludega. Suureks puuduseks on standardiseeritud meetodite puudumine painduvuse määramiseks sõltuvalt east ja soost.
KARDIORESPIRATOORNE FITNESS. Kaks tervisega seotud koostisosa on maksimaalne aeroobne võimekus (MHT) ja submaksimaalne töövõime. Kardiorespiratoorne fitness on otseselt seotud tervisega – väheneb väsimus, suudetakse kauem teha füüsilist tööd.
METABOOLNE FITNESS. Defineeritakse kui „adekvaatset hormonaalset aktiivsust, põhiliselt insuliiniga seonduvat“, normaalset vere ja kudede süsivesikute ja lipiidide metabolismi optimaalset suhet lipiidide ja süsivesikute oksüdatsiooni vahel. Regulaarne vestupidavustreening mõjutab soodsalt kõiki neid tegureid.
Tervisliku seisundi ja elukvaliteedi mõõtmine. Tervisliku seisundi hindamine on väga keeruline ja komplitseeritud . Tervisel on vähemalt 5 komponenti, igal neist on oma mõõde. Geneetiline külg juhib tervist tervikuna ja mõjutab ülejäänud nelja külge. Biokeemilised , füsioloogilised ja morfoloogilised tingimused peegeldavad seda külge, mis määrab ära haigused, elundite kahjustused, invaliidsuse jne. Funktsionaalne külg, mis on eelmistega tihedalt seotud, sisaldab võimet tulla toime igapäevase elu ülesannetega. Vaimsed küljed sisaldavad kalduvusi ja tunnetuslikke protsesse.
Kehaline aktiivsus parandab meie tervist, sest:

väheneb risk surra enneaegselt

väheneb risk surra südame-veresoonkonna haigustesse

väheneb risk diabeedi arenguks

alaneb vererõhk

väheneb risk haigestuda käärsoole vähki

väheneb depressioon ja ängistus

väheneb kehakaal

tervenevad luud , liigesed ja lihased

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

FamousJupiter Õppematerjali autor

fitness kehalise keha massi kehaline aktiivsus tervist paranda painduvus

Sarnased õppematerjalid

odt

Rahva- ja tervisesport

- hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist 3.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse määramise meetodid ning mis on nende positiivsed - jämesoolevähi esinemisriski vähenemine ja negatiivsed küljed? Millised on kehalise aktiivsuse soovituslikud tasemed tervise - vähendab tekkimisriski suhkruhaigusesse tugevdamise eesmärgil? - vajalik lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni 1.Küsimustikud/treeningpäevikud - + odav, suurte valimite säilitamiseks (kasulik liigesepõletikule)

Sport

docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud mehaanilise antisklerootilise efekti suhtes, lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel. Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmisel. Järgnevalt mõned näited Eesti Tervisekasvatuse Keskuse soovitustest kehalise harjutuste valimiseks. Kõndimine:

Tervisesport noorsootöö osana

doc

Kehaline aktiivsus

Rulluisutamine Tänu meie esimesele leedile on rulluisutamine üha populaarsemaks muutunud. Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Eriti hea on võimlemine aga mitmete seljahaigustega inimestele. Samuti aitab võimlemine ka kehakaalu säilitada. Eriti efektiivne on võimlemine aga siis, kui võimlemisharjutustesse on lisatud venitused ja lihaseid kasutatakse täies ulatuses. 5 Mida põhjustab liigne kehakaal? 21

Kehaline kasvatus

doc

Kehaline aktiivsus koolis

Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad?

Kehalise kasvatuse didaktika

doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2.

Sport/kehaline kasvatus

doc

Liikumise tähtsus tervisele

liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult seepärast, et saada head enesetunnet, uusi elamusi ja põnevust. Kõik me teame,et ilma aktiivse ja regulaarse liikumiseta väsime rutem nii tavatoimingutes kui ka tööd tehes. Kui defineerida liikumist üldse, siis võiks see kõlada nõnda: liikumine on plaanitud ja regulaarne füüsiline aktiivsus, mille

Kehaline kasvatus

doc

Kehaline kasvatus kui stressi maandaja

mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spordialad ja viisid kuidas end füüsiliselt vormis hoida. Kehaline kasvatus ideoloogilisest aspektist on see tund arendav, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kujunevad omad harjumused ja tõekspidamised. Õpitakse tundma elus väga olulist rolli mängivaid faktoreid, nagu näiteks eetika, eneseväärikus, oma tervise eest hooltkandmine ja väga palju muud. Kehakultuuri asjakohane ja vastav arendamine annab väga palju kaasa ka sotsiaalsele toimetulekule. Enesekindluse kasvatamine oma füüsiliseolemuse suhtes algab sellest punktist kui me mängime oma esimese raundi jalgpalli või läbime esmakordselt pikema vahemaa joostes. Me avastame võimaluse selle läbi ennast väljaelada ja arendada. Kuid see kõik oleneb väga palju meie

Kehaline kasvatus

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars

Spordimeditsiin

Rohkem sarnaseid