NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga
nakkav viirushaigus.
SümptomidNohu , köha, aevastamine, ninakinnisus,
kurgu - ja peavalu, halb
enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik
neel („kaktus
kurgus ”)
ning väike või üldse puuduv
palavik . Kaasnevad põletikuline
kurk ja
bronhiit koos valuliku köhaga.
IseärasusedHaigust esineb rohkem
imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks
neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised
silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende
organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused:
sekundaarne
bakteriaalne infektsioon , mis võib avalduda sinusiidi
(põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede
nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring.
Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud
juhtumid on ka
korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud.
Rinoviirusinfektsioon on äge
respiratoorne haigus, mis kulgeb
enamasti nina limaskesta põletiku nähtudega ning väljendub nohuga.
Tavaliselt nn. „külmetushaigustest” langeb rinoviiruste arvele
30-50%, kuid puhangute perioodil võib ulatada 100%-ni. Parasvöötmes
on
haigestumine tõusnud enamasti kevadel ja sügisel, kuid
suhteliselt kõrge rinoviirusinfektsiooni osakaal on ka suvel.
Nakkuse ülekanne toimub1. Otsesel kontaktil inimeselt inimesele. Käed saastuvad
viiruseid sisaldava sekreediga, kätlemisel levib haigus teisele, kust
tekitajad võivad sattuda peamiselt nina ja silmade limaskestale.
2. Piisknakkuse teel - rääkimisel, eriti aga köhimisel ja
aevastamisel paiskub õhku tohutul hulgal rögapiisakesi, milles on
hulgaliselt viirusi. Koolid ja lasteaiad on suurimad viirushaiguste
kohad.
EsinemissagedusKülmetus kulgeb enamasti tüsistusteta ning
paraneb iseenesest. 75
eluaasta jooksul kogeb inimene keskmiselt kakssada korda nohu ja
külmetusjuhtusi, mis kestavad 2-6 päeva. Infektsiooniperiood on
24-72 tundi. Haige
eritab viirust ning on seega ümbritsevatele
nakkus -ohtlik tavaliselt 7 päeva, umbes veerand haigestunuist isegi
kuni kaks nädalat. Tuleb anda taastumisaega.
Ennetamine Kehaliselt aktiivne ja viibida palju värskes õhus. Nooremad harrastagu sobivat spordiala. Vanemad kõndigu palju värskes õhus, sest juba see annab südamele paraja koormuse ja muudab organismi tugevaks .
Looduslikud vahendid juurviljaletist või apteegist. Sööge puuvilja, juurvilja ja küüslaauku. Jooge palju mahla (astelpaju mahl ). Haigustunnuste ilmnemisel võib appi võtta punase päevakübara tinktuuri või tabletid .
Tuulutage või ventileerige ruumi. Pisikud levivad kõige paremini läppunud õhus.
Haige inimene võiks ette panna maski, et mitte köhides ja aevastamisel nakkust edasi levitada.
5. Head hügieeniharjumused: sage kätepesu, isiklikud
hügieenitarbed jne.
6. Põhihügieenivõtete parandamine ning ühekordsete tasku-
ja käterättide kasutamine. Neid ennetus abinõusid tuleb
selgitada eeskätt lapsevanematele. Haiguse profülaktika on
tänapeval suurelt jaolt võimatu. On väidetud, et suurtes kogustes
C vitamiini on tõhus külmetuse vältimiseks.
Ravi
Haigust tuleb hakata kohe leevendama. Koju jäämine ja
pikaliheitmine on seejuures üks külmetushaiguste ravivõte.
Isoleerimisel ei ole praktikas olulist tähtsust - teine asi on, et
ükskõik millise lapse parimaks ravipaigaks on tema kodu. Enamasti
sümptomeid leevendav ravi: voodirežiim, rohke vedeliku tarbimine.
Palavikualandajate liigne kasutamine pidurdab antikehade
väljatöötamist ja haiguse kulg pikeneb. Väiksem palavik
mobiliseerib organismi võitluseks haigusega, aga kõrgem kehatemperatuur hakkab juba organismi kahjustama. Palavik tuleks maha
võtta paratsetamooli või aspiriiniga, lisaks külmad kompressid kaenla alla ja otsaette ning viinaga ülehõõrumised ja viinasokid.
Kõrget palavikku aitavad alandada ka ümbruse jahedamaks muutmine,
vähene rõivastus ja jahe jook . Teha auru inhalatsioon kinnise nohu
korral ja kuumad joogid köha vastu. Inimesed peaksid vältima
suitsetamist ja ärritavat vingu. Antibiootikumiravi enamasti haiguse
korral ei ole vaja.
KASUTATUD KIRJANDUS
Abraham, P. (2005). Pere terviseentsüklopeedia. Tallinn: Tea
kirjastus.
Laanepere, E. (2004). Kui viirused ründavad. Kodutohter,
november.
Luts K., jt. (1999). Lastehaigused . Tallinn: Tallinna
Raamatutrükikoda.
Parm, Ü., Parv , V. (2006). Nakkushaigused ja epidemioloogia.
4
Kõik kommentaarid