16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8
Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje O...
RISKIGRUPPI (töötud, puudega inimesed, orvud, lastega pered jne) ja ABIVAJAJAD, kes taotlevad abi (sissetulek jääb alla toimetuleku piiri (1000.- per capita, iga järgmine pereliige 800.-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana) Koolide juhtimisprobleemid Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine 6. Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt
Tekkis metsavendlus- kommunistid hakkasid otsima rahvavaenlasei -> küüditati Venemaale -> see-eest põgeneti metsadesse. 5. Iseloomusta ENSV'd HRUsTsOVI sula perioodil: võimustruktuur, näidisliiduvabarik, noorte salaorganisatsioonid, teisiti mõtlejad, side Läänemaailmaga, komsomoolid. - Stalini surm tõi kaasa ühiskonna elu kergenemise pea kõigis valdkondades. Eestist sai ''näidisliiduvabariik''. Laveerimispoliitika. Rehabiliteerimine-heastada ülekohut, represseeritute õigeksmõistmine. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust Nõukogude Liidu süsteemi omaksvõtmise vastu. Tuntumaiks sai Eesti Rahvuslaste Liit. Profasistlikud rühmitused '' minu vaenlase vaenlane on minu sõber''. Sulaperioodil hakkas Eesti ka välismaailmaga rohkem suhtlema välisraadiojaamad, omad raadiojaamad. Otsekontaktid muu maailmaga- visiidid Eestisse. Komsomol noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli üleüldine-
· ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg · Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948 · ,,Poeem Stalinile" 1949 · Poeem ,,Mina kommunistlik noor" 1953 · ,,Kirjad Sõgedate külast 1955 · ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" 1957 · ,,Muhu monoloogid" 1968
NSV Liidus rakendatuna sünnitas see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ja rehabiliteerimise näol, mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi. Stagnatsioon-Stagnatsioon on seisak, Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust 1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 7
See suurendas maal hirmuõhkkonda. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosu ning kohalikke nõukogude aktiviste. Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949 toime pandud küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli ligikaudu 30 000. arreteerimise eest pages osa inimesi metsadesse varjule. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati. Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26
DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge. VIETNAMI SÕDA külma sõja pöördepunkt, sest see muutis Lääne rahvast, selle läbikukkumine tõi kaasa kommunismi laienemise Aasias. 1946-1949 Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine: kommunistid ( Mao Zedong, NSVL) ja Goumindage (USA)
Partei tahtis juhtida kirjanikke ja kirjandust NLKP avalikud otsused korrigeerisid kirjandust Sotsialistlik realism Parteiline Rahvapärane Kõrgideelisusega Sotsialistlik sisu Ustavus elu tõele Teadlik parteiline kommunistlik suund Sotsialistliku kodumaa teenimine Oskus näha rahva homset päeva Peale 1953.a peale Stalini surma ENSVs hakati tõlkima rohkem maailmakirjandust 1954-56 küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine !955 ETV alustab tegevust 1957 ilmub ,,Loomingu Raamatukogu", mis kiirendas debüütide ilmumist! 1958 uus ajakiri ,,Keel ja Kirjandus"- teaduslik ajakiri Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik,
Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid? Saadeti põhiliselt Krasnojavski kraisse ja Novosibirski oblastidesse. NL heaks pidid tööd tegema. Milline oli küüditamise eesmärk? Eesmärgiks oli kõrvaldada terveid sotsiaalseid inimgruppe ning seada nad tahtlikult tingimustesse,mis põhjustasid täieliku või osalise hävimise. Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine. Represseeritute õigeksmõistmine. Majandus tervikuna. Omandivorm talupidamisele tugines põllumajandus. (riiklik eraomand), majandussüsteemi lammutamine, sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine, 30ha, keskmine 15ha Juhtimine majanduspoliitika, majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke
Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5
Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5
eestlastele III Ülekohtu osaline heastamine 1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine a. ENSV jaoks tähendas eelkõige natsionalistideks nimetatud kodanike hea nime osalist taastamist b. 1956.aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N. Hruštšov Stalini isikukultuse hukka c. see mõjutas arvukat gruppi haritlasi d. Eesti NSV koosseisust kõrvaldati üksnes kõige käremeelsemad stalinistid’ 2) represseeritute õigeksmõistmine a. vabastamine vanglaist b. 1959.aastaks pöördus ENSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu c. represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud tagasi oma kodukohta IV Noorte salaorganisatsioonid 1) Noorte organisatsioonide iseloomustus a. tekkisid protestivaimust nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu b. range distsipliin c. põhikirjad d
kohalikud nõukogude aktivistid. 4) Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse? Kuna välisabi metsavennad ei saanud, siis lootsid nad palju kohalikele elanikele, et need varustaks neid toituga ja informatsiooniga ning pakuks vahel ka peavarju. 5) 1944-53 Arreteeritud ja küüditatud.. arreteeriti või küüditati kokku üle 67000 inimese. Represseerituid oli ligikaudu 30000. 6) Kuidas võis represseeritute saatus mõjutada nende perekonnaliikmeid, sugulasi, tuttavaid? Inimesed elasid hirmus ja teadmatuses, nad ühinesid ''vabatahtlikult'' kolhoosidega - mis oligi võimude eesmärgiks. 1940ndate 2.pool ja 1950ndad 1960ndate 2.pool Võitluse Võidelda järjest enam maad võtva Võitlus valitseva reziimi vastu. eesmärk kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi Põhirõhk demokraatial. omaksvõtmise vastu.
Kennedy, Nixon, Reagan Hrustsov; J.Andropov; K.Tsernenko Watergate afäär: Hrustsovi "sula": 1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma:· lõpetati tollase vabariiklasest president R.Nixoni mehed massirepressioonid· alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist· alustati süütult represseeritute vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid rehabiliteerimist· veidi laienes sõnavabadus Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia hotellis. Kuigi 1972.a. valimised võitis ikkagi taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist; 1956.a. pidas Hrustsov kõne isikukultusest ja selle
üliriikide hulgast, Kas kolmanda maailma vaesus on koloniaalpoliitika tagajäeg ja Euroopa riikide vastutus. - On küll, sest emamaad kasutasid kolooniaid ainult selleks, et sealt saada vajalikke tooraineid ja vajadusel müüa sinna vähekvaliteetset kaupa. Millised olid Hrustsovi valitsemisaja lootused ja pettumused- (+)lõpetati massirepressioonid ,alustati GULAG-i järk- järgulist likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, veidi laienes sõnavabadus, loodeti paremat elujärge, (-)majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus, algasid raskused toiduainetega varustamises, peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine, käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada. Miks võib pidada Vietnami sõda üheks külma sõja pöördepunktiks- Kuni sinnamaani oli külm sõda olnud puhtalt poliitiline, aga Vietnami
Sula 1953-1968 N.Hrustsovi 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müügino tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt makse. 1954. a hakati Eesti NSVs kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt r 1954. Moodustatakse pagulasvalitsus 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene Saade 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N.Hrustsov oma ettekandes Stalini isikukultuse hukka. Eesti NSVs rehabiliteerimine. Aegapidi represseeritute õigeksmõistm nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arriteeritu 1959-Algab üleminek 8-klassili8sele koolikohustusele 1957-1965-Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu eksisteerimise aeg enamik tööstusest allutati vahetult liiduvabariigi kontrollile elavnes Eesti NSV majanduslik areng 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumaj. spetsaliseeru
veelgi. Kremlis saavutas mõõdukate kaudsetega, milleks oli inimeste reformaatoritega võrreldes ülekaalu hirmutamine, pidev sekkumine nende neostalinistlik suund. 1969. aasta isiklikku ja tööellu jms. Kui võrrelda detsembris avaldas partei kesk- 1960. aastatega, langes nõukogude- häälekandja “Pravda” Jossif Stalini vastase tegevuse eest otseselt 90. sünniaastapäeva puhul represseeritute arv 1970-ndatel teemakohase artikli. 1970. aastal tervelt kaks korda, kuid KGB enda asetati Stalini hauale ka tema allikate põhjal ületas kaudselt repres- rinnakuju, mis sealt seni (teiste seeritud inimeste ehk Kremli müüri äärsete haudade profiilakteeritute arv otseselt taustal erandlikult) puudunud oli. See represseeritute arvu umbes 100
17.veebruar ENSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutab 24.veebruari Iseseisvuspäevaks. 24.veebruar Pika Hermani torni heisatakse RRi ja valitsuse algatusel sini-must- valge lipp. Algatatakse EV kodanike liikumine. IL kogub protestivaimus jõudu. 14.märts ILi meeleavaldused Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit ,,Memento" 26.märts RR toetust omavad kandidaadid on ootamatult edukad NSVLi rahvasaadikute valimistel. Minnakse üle vööndiajale senise Moskva aja asemel. 1.aprill Tartu Ülikoolis taasavatakse Eesti ajaloo kateeder. 13.-14.aprill Eesti RR, Läti ,,Tautas Fronte" ja Leedu ,,Sajudis" korraldavad Tallinnas I Balti Assamblee. 18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja
2002. aastal avasid Tori kiriku taastajate ühendus, Eesti sõjameeste Pärnu Ühendus ja Pärnumaa Tsernobõli ühendus Gamma Eesti sõjameeste mälestuskirikus esimesed kolm mälestustahvlit. ( Lisa 5) Tori kiriku taastajate ühenduse mustast marmorist tahvlil on raiutud tekst: 1944. aastal Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest langenuile. Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse poolt pandud mälestusplaadil on tekst: Kommunismivastases võitluses langenute ja represseeritute mälestuseks 1940-1991. Pärnumaa Tsernabõli ühenduse Gamma plaadil on kirjutatud: 1986. aasta Tsernabõli tuumaõnnetuse ohvritele Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2003 avati kiriku seinal Eesti Vabadusristi kavaleridele ja Teise maailmasõja ohvritele pühendatud mälestustahvel. Sellele on kantud tähestiku järjekorras 28 nime. Võidupühal, 23. juunil avati järgmised kolm mustast graniidist tahvlit neile kantud nimedega
pöörduma oma igapäevase elu juurde, kuid see oli vale. Osutati ka vaimset vägivallaga, ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiatele. Keelati sõjaeelne kultuur. Jätkusid küüditamised: 1945. aasta august, mil Eesti sakslased saadeti metsatööle. Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega (26. märts). J. Stalini surma järel alanud sula tunnusjooneks oli osaline vägivalla heastamine, algas represseeritute vabastamine vanglaist, GULAG- i laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus Eestisse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu, see aga ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning
Hrustsov arvas, et tema otsusekindlus viis Stalini isikukultuse kukutamiseni, kuid tegelikkuses tahtis Malenkov juba 1953 aastal kokku kutsuda Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumi Stalini isikukultuse hukkamõistmise osas. 10. Miks on hakatud Hrustsovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks? Esita näiteid ja selgita. 10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hrustsovi visiit USA'sse Represseeritute vabastamine. Nt Saksa sõjavangide vabasatamine ja küüditanute tagasipöördumine Siberist. 11. Iseloomusta Hrustsovi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused? 11. XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980'ndaks aastaks Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ning NLKP's seati valitavate, so kõrgemate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täissaades tuli lahkuda 12
juhtkonna hulgast ka Malenkov ja Molotov (saadeti pensionile) ning tee ainuvõimule oli tagatud. NB! Erinevalt varasemast ei saavutanud Stalini järglased NSV Liidu liidrikohal aga kunagi sellist ainuvõimu. · Hrustsovi "sula": Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma: · lõpetati massirepressioonid · alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist · alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist · veidi laienes sõnavabadus jne. Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud. 1956.a. toimus NLKP 20.kongress, kus Hrustsov pidas kõne isikukultusest ja
Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. Demokraatlikud liikumised. Kujunes dissidentide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikud liikumised ei olnud enam
Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool GULAGi laagritest ja asumistelt. Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Noorte salaorganisatsioonid
Poliitiliste vastaste paikapanemiseks peeti mitu näidisprotsessi, mis olid Stalini lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid (GULAG-i laagrid) üha uue “materjaliga”. Nõukogude majandus hakkas suurel määral sõltuma GULAG-i laagrites tehtavast orjatööst. Represseeritute arvu ei tea keegi, kuid neid oli kümneid miljoneid (võib- olla isegi kuni 40 mln surnut, rääkimata vangistatutest-sunnitöölistest). 1950.aastate alguseks oli Stalini poliitika viinud Eesti põllumajanduse täieliku krahhi äärele. Uus NSVL juhtkond pööras põllumajandusele rohkem tähelepanu, suurendas selle majandusvaldkonna finantseerimist ning tühistas varasemaid kolhoosidele üle-jõu käivaid kohustusi. Eesti NSV-s tõi see enesega kaasa:
elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene väiksem ,,operatsioon" toimus 1945. aasta augustis, mil metsatöödele Siberisse saadeti Eestis elanud sakslased, kokku 407 isikut. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi Eestist Siberisse 20 722 inimest. 1950. aastal toimus küüditamine ka Pihkva oblastis nendel
· Beria mõjukuse kasv ohustas konkurente Malenkov ja Hrustsov organiseerisid juunis 1953 vandenõu · Beria arreteeriti ja hukati süüdistatuna Stalini-aegsetes kuritegudes c) Hrustsovi tõus: · Beria hävitamisest võitis enim Hrustsov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega · inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga · lõppes senine massiline vägivald GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine · KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande (,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest") · algas ühiskonna destaliniseerimine Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde · stalinism kui nähtus säilis 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos
elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene väiksem ,,operatsioon" toimus 1945. aasta augustis, mil metsatöödele Siberisse saadeti Eestis elanud sakslased, kokku 407 isikut. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi Eestist Siberisse 20 722 inimest
Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad: ● 1953. aasal suri Stalin; ● 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse; ● 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg; ● Loomingu Raamatukogu (1957); ● Keel ja Kirjandus (1958); ● Eesti Televisioon (1955). Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946); ● Poeemid: ○ “Järvesuu poiste brigaad” (1948); ○ “Poeem Stalinile” (1949); ○ “Mina- kommunistlik noor” (1953); ● “Kirjad sõgedate külast” (1955);
sovhoosiga, elutase langes ja arenenud riikidest mahajäämine, tarbekaupade defitsiit, korruptsioon, sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tsernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatsov 1985-91 Sulaaeg- 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol aga see ei hoidnud ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi, keskenduti vajadusele arendada subjektivismi ja voluntarismi, külma sõja poliitikalt võeti üle kurss rahumeelse kooseksisteermise poliitikale, mis ei välistanud sõjalisi vastaseise, kultuuri üritati hoida sama moodi kontrolli all nagu varemgi. NLKP peasekretärid: 1953-64 Nikita Hrustsov Seltsimees Stalini kõne on meie seniste võitude
Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine. 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Siiski ei saanud nad tagasi kohe kõiki õigusi ega vara ning neil oli keelatud tagasi pöörduda oma kodukohta. Metsavendade relvastatud võitlus asendub 1950.-ndatel umbes 30 põrandalause noorsoo-organisatsiooni tegevusega, mis tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu.
aastal traktoriga pikali. Selle tükid veeti surnuaia taha kruusaauku. Uue mälestusmärgi ehituseni jõuti ligi pool sajandit hiljem. Töö teostas ARS-Monumentaal. Samba raius välja Arvu Düna, teksti Leo Meigas. Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi valmistas Ants Viitmaa. Mälestusmärk avati 23. juunil 1994. aastal Nissi kihelkonna päevade raames. 30. juunil 2000. aastal avati mälestusmärgi teine järk samba kõrvale paigaldati lisatahvlid represseeritute, Teises maailmasõjas langenute ja kommunismi ohvrite nimedega. Priske lahing Avati 12.06.1932 Priske nime kandis suurtest puudest ümbritsetud väike mesinikutalu Soodla jõe kaldal Piibe maantee ääres. 1919. aasta 3. jaanuari öösel toimus seal lahing, mis oli üheks murdepunktiks Vabadussõja käigus. Priske lahingu tulemusena sunniti Tallinna poole tungivad Vene väed taganema. Algas Eesti vägede edukas pealetung punaväelaste tõrjumiseks eesti territooriumilt.
- Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel, Narva Baltijets - ehitustegevus saabuvatele võõrtöölistele korterite ehitamiseks Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased - eesmärk kujundada uus nn "nõukogude rahvas" Stagnatsioon Poliitiline juhtimine - Represseeritute rehabiliteerimine 1959.aastaks üle 30 000 tagasipöördunu - Oludega kaasaminek ja süsteemiga kohanemine peale 1956.aastat põhjus Ungari sündmused ja NLKP XX kongress. Eestlaste arv EKPs kahekordistus rahvuskommunistide põlvkonna kujunemine. - Käbini laveerimispoliitika Majandus - Tööstus - loodi ENSV Rahvamajandusnõukogu ,millele allutati kõik põhilised tööstus- ja ehitusharud
1941-44 Siseasjade rahvakomissariaat 1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee Represseeritute kategooriatest 1940-1941 Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end
laulu" ja ,,Beowulfi". Temast ilmus kaks artiklit erinevatelt autoritelt ajakirja numbris 3/2011. Mälestuslugude ülesandeks ja nende autorite taotluseks pole vaid kultuuritegelaste rolli meenutamine, vaid ka nende kui eestlaste saatuste kajastamine. Märkimisväärne osa neist inimestest on olnud kas küüditatud, represseeritud või osalenud võõrvõimude vastases võitluses. Samas on ka lugusid väärikatest inimestest, mis keskenduvadki vaid represseeritute saatuse kujutamisele. Selline on näiteks artikkel Gerta Reinholdist ja tema abikaasast Theodorist, kes oli üks vähestest eestlastest, kes kandis kogu ulatuses ära Nõukogude Liidus määratud karistuse 25 aastat vangistust Siberis. Selle artikli autori eesmärgiks on samuti näidata eelmisel sajandil elanud eestlastele osaks saanud saatust. Nii selle loo kui ka ajakirja üldisemat eesmärki iseloomustab kokkuvõtlikult artiklis esinev Gerta Reinholdi tsitaat: ,,Eks
laveerimispoliitikat, püüdes arvestada ka ENSV 1959 algab üleminek 8-klassilisele koolikohustusele ,,isikupäraste" oludega. Head kontaktid olid tal Hrustsoviga, mille 1965 avatakse laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel tulemusena ei viidud siin ellu mitmeid Hrustsovi eksperimente ja 1967-1968 nn komsomoliorganisatsioonide kõrgaeg Tartus põllumajandustoodangu sunderaldused liidufondi olid mõõdukad. Stalini surma järel algas represseeritute õigeksmõistmine, senise vägivalla heastamine rehabiliteerimine. ENSVsse pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Metsavendlus asendus tagasihoidlikumate noorte salaorganisatsioonidega, ntks Eesti Rahvuslaste Liit. 1950 aastate alguseks oli põllumajandus täielikult laostunud. Seda püüti nüüd parandada. 1953 alandati kohustuslike müüginorme, tõsteti saaduste varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse
- Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsuti neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine.
osalist taastamist. *1956 toimus NLKP XX kongress, kus Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse. *ENSVs puudutas rehabiliteerimine eelkõige haritlasi, kes said võimaluse ,,vaimsest pagulusest" taas loometöösse lülituda. *ENSV juhtkonnast kõrvaldati kõige käremeelsemad stalinistid, seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku ,,sulamine" ettevaatlik ja tagasihoidliku ulatusega. *Stalini surm tõi kaasa senise vägivallamasina seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglatest ja GULAGi laagritest. *1959 saabus ENSVsse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Siiski, represseeritud ei saanud tagasi oma vara ja paljud ei saanud oma kodukohta naasta. *50ndatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorsoorühmade tegevusega. *Noorteorganisatsioonid (kokku üle 30) tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu
aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat püüdis olla Moskva-meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hrustsoviga. Pärast Stalini surma: 1) rehabiliteerimine senise vägivalla osaline heastamine, osade inimeste maine taastamine, see toimis edukamalt pärast 1956. aastal peetud NLKP XX kongressi, kus Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse. 2) Represseeritute õigeksmõistmine. Ja nende vabastamine. 3) Põllumajanduse toibumine. Alandati kohustuslikke müüginorme, töötasu maksmine. Ometigi mõjusid halvavalt Hrustsovi eksperimendid(maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti jms) 4) Põllumajanduse spetsialiseerumine. Majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Linnakasvatus, seakasvatus. 5) Industrialiseerimise laienemine.
ajakirjanduse jms. piiramine. Võidurelvastumine Sotsialismileeri rajaja NL osa maailmas tugevneb, ÜRO Berliini kriis 4. NSV Liit N. Hruštšovi valitsemise ajal 1953-1964 Tema valitsemisaega tuntakse kui Hruštsšovi sulaks. Ühiskonda liberaliseeriti, mis tähendab seda, et eelnevalt kehtestatuid piiranguid lõdventatakse. Lõpetati massireparatsioonid, veidike anti sõnavabadust. GULAGi järkjärguline likvideerimine. Süütult represseeritute rehabiliteerimine. See ei tähendanud veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduse suurendamist. Riigis pöörati tähelepanu rasketööstusele, tähelepanu pöörati ka põllumajandusele. Põllumajanduses kampaaniate täitmine, nt maisi oma. Sellega maainimeste elujärg paranes. Kolhoosides hakati maksma palka ja suurendati riiklikke kokkoostuhindu põllumajandustoodangule. Samuti alustati massilist ehituskampaaniat. 1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu
iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga.
Instituudiks, uurida, mis nõukogude võimuga kaasnes alates 1944. aastast kuni nõukogude aja lõpuni - selle kohta on ilmunud ka inglise k teos uurimuse kohta. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise komisjon - ülesandeks välja anda valge raamat, mis oleks kajastanud okupatsioonide mõju Eestile. Selle valge raamatu sisu väga mahukas ja ulatuslik ei ole. Lisaks sellele valgele raamatule ilmus ka väiksemaid uurimusi. Eesti Represseeritute registri büroo - asutati 1989. a ning see on tihedalt seotud Memento Liiduga - eesmärgiks kirja panna kõik represseeritud ja selles osas on tehtud ära päris mahukas töö, täna on ilmunud küüditute nimekirjad - väga oluline andmekogum, mis on okupatsioonimuuseumi kaudu kätte saada. Endiste Õpilas- Vabadusvõitlejate Liit - ühendab endisi üliõpilasi ja õpilasid, kes nõukogude ajal reziimi ajal välja astusid.
9. märts Tallinnas mälestati Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvreid. 14. märts Interrinde organiseeritud meeleavaldused. 18. märts Taasasutati Eesti Skautide Malev. ENSV MN-i määrus vööndiaja rakendamise kohta Eesti territooriumil senise 20. märts Moskva aja asemel (algataja Andres Tarand). Mälestati küüditatuid. 40 aastat tagasi veeti Eestist välja üle 20 000 inimese; asutati 25. märts Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit Memento. NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimised (esimest korda Nõukogude ajal sai 26. märts valida mitme kandidaadi vahel, RR-i suur edu); Eestis siirduti vööndiajale. Eestimaa RR, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajüdis korraldasid Tallinnas I Balti 13.–14. mai Assamblee. ENSV ÜN-i XI istungjärk tegi 239 poolthäälega otsuse Eesti isemajandamisele 18. mai ülemineku ja MRP kohta. 8.–17
Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga.
liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga.
MTÜ Integratsiooni ABC 700 000 700 000 0 0 0 0 700 000 Sihtasutus Eesti Represseeritute Abistamise Fond 2 600 000 2 600 000 0 0 0 0 2 600 000 4500.9 Mitteresidentidele 1 605 166 1 605 166 0 0 0 0 1 605 166
annaabi.ee 
