Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm pärast II maailmasõda (2)

1 Hindamata
Punktid
EISENHOWERi DOKTRIINameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine.
BREžNEVI DOKTRIIN – NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus.
VIETNAMISEERIMINE – poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist.
BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol – NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism , see eraldas neid maailmavaateid reaalselt.
KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism , USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hruštšovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a
VASAKPOOLNE REžIIM – NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid , ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid.
HIINA MAHAJÄÄVUSEST TINGITUD PROBLEEMID - kommunism ei lahendanud neid – industrialiseerimine kukkus läbi, põllumajanduse kollektiviseerimine kukkus läbi, plaanimajandus, kultuurireform kukkus läbi. Kõik Mao Zedongi reformid kukkusid läbi.
UUED JUHID – muutsid palju. Peale Stalinit võimule saanud Hruštšov i ajal tuli nn sulaperiood. Peale teda tuli võimule Brežnev stagnatsioon - seisak, tagasiminek.
DEM RIIKIDE EDU – Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU – kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda.
KOLMANDA MAAILMA VAESUS – tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada.
HRUšTšOVI VALITSEMISAEG – “sula” – lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge.
VIETNAMI SÕDA – külma sõja pöördepunkt, sest see muutis Lääne rahvast, selle läbikukkumine tõi kaasa kommunismi laienemise Aasias.
1946-1949 Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine: kommunistid ( Mao Zedong , NSVL) ja Goumindage (USA). Jagunes Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (Mao Zedong) ja Taiwani saarel Hiina Vabariik.
KOREA SÕDA – 1950-1953 – P-Korea Korea Rahvadem. Vabariik ja L-Korea kapitalistlik Korea Vabariik.
1955 – Saksamaa LV NATO -sse suveräänsus.
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 – NSVL sõjalispoliitiline blokk .
SUESSI KRIIS – 1956 – sotsialistlik Egiptus riigistas Suessi kanali, see ei sobinud Ing ja Prants -le, tõid väed sisse. Tulemuseks USA mõjuvõimu kasv Lähis-Idas, sest Eisenhoweri doktriin – aidata Lähis-Ida riike.
UNGARI ÜLESTÕUS – 1956 – Nagy – liberaliseerimine, kes tagandati. NSVL surus rahva ülestõusu veriselt maha. See näitas rahva rahulolematust .
RAUDNE EESRIIE – NSVL poolt kehtestatud tõkked inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele.
Külma sõja erimeelsused: Berliini blokaad - külma sõja algus , kahe jõu võitlus (USA ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid - NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm.
1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid jahendas erinevad kriisid ja ideoloogiline võitlus.
Trumani doktriiniga ja Marshalli plaaniga taheti Euroopa USA mõju alla saada , teha sõltuvaks .
Saksamaa jagati NSVL,USA, PRM ja ING vahel okupatsioonitsoonideks. NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord , lääne tsoonis aga juurutati demokraatiat.
Berliini blokaad- NSVL tahtis seda linna endaga liita, sellega nägid aga lääneriigid et Stalin ihkab üha rohkem , teda ei ole enam võimalik rahustada. Sellega algas külm sõda.
NSVL võim ida euroopas- ei olnud kindel, sest kõik maad katsetasid iseseisvuda. Seal olid meeleavaldused ja streigid mis suruti võimuga maha, inimesi hoiti hirmu all. (Ungari, Poola)
Atlanti harta ei realiseerunud sest NSVL olid teatud riikidega omad plaanid. NSVL plaanidega nõustuti sest ilma temata oleks olnud raske sõda võita. Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama.
DOOMINO TEOORIA – kartus , et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane.
VIETNAMI SÕDA – 1960- 1973
WILSON – Rahvasteliidu loomine.
ROOSEVELT – väljumine ülemaailmsest maj. kriisist.
TRUMAN – Marshalli plaan
KENNEDY – Kuuba kriis
NIXON – Vietnami sõja lõpetamine.
REAGAN – Tähesõdade programm, reiganoomika.
Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin
Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon
Eisenhower -doomino teooria, doktriin
Adenauer -Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus
L. Erhard -viis Adenaueri plaane ellu.
Breznev- peale Hrutšovi, stagnatsioon
Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964
Reagan-USA president , ulatuslikud maj reformid.
Kennedy-Vietnami sõda, atendaat.
Nixon- watergate afäär
Ford -relvastusalaste piirangute läbirääkimised NSVL
Bush sen- lagunes NSVL
Castro - kuuba liider, Kuuba kriis.
Tatcher-majandus reformid, raudne leedi, maksude vähendus.
M.L. King mustanahaliste liikumiste juht.
1948-Berliini blokaad
1949- SM lõhestus
1956- Poola ,Ungari , Suessi kriis.
1961-Berliini müür
1962-Kuuba kriis
1960-1973- Vietnami sõda
1967- Lähis ida kriis
1968- Tsehhoslovakkia
1979- NSVL väed Afganistanis .
Maailm pärast II maailmasõda #1 Maailm pärast II maailmasõda #2 Maailm pärast II maailmasõda #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raunz-111 Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu
Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda
5
doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Berliin 1953 alustasid Ida-Berliini töölised massimeelel avaldusid Nõukogude Liidu võimu vastu. Levisid üle terve riigi. Lääneriigid abi ei osutanud ja Nõukogude Liit surus sõjaväe abiga ülestõusu maha. 1955 sai Saksa Liitvabariik täieliku suveräänsuse. Keeldus tunnustamast Saksa demokraatlikku vabariiki ja kuulutas: kes tunnustab Saksa DV-d, on Saksa LV vaenlane. (Hallsteini doktriin). Kesk- ja Ida-Euroopa Pärast Stalini surma mõisteti Nõukogude Liidu tema teod osaliselt hukka. Tõi kaasa segadusi satelliitriikides. Poola Tekkis lootus vabanemisele. 1956 algasid ulatuslikud streigid. Kommunistide juhiks valiti W. Gomulka, keda rahvas toetas. Nõukogude Liit alustas ettevalmistusi sõjaliseks sekkumiseks, kuid Poola ei andnud alla ja sai Hrustsovi järeleandmisi. Ungari 1956 alustati Poola toetuseks meeleavaldusi. Tekkisid relvastatud tänavalahingud võimuesindajatega.

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 4

Ajalugu
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi
2
rtf

Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi

Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla oma ajastu kangelane- Minu arvates võiks olla omaaja kangelane Harry Truman, kes julges peale Teist maailmasõdavastu astuda NSV Liidu kommunismi levitamise plaanile. Oma kõnes julges ta välja öelda selle, et kommunism on vähemuste maailmavaade, kus kõik teisitimõtlejad jõuga sunnitakse vaikima. Samuti lubas ta toetada kõiki inimesi kes kommunistliku korra vastu võitlesid. Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3

Ajalugu
Külm Sõda
4
doc

Külm Sõda

Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis. SRP lepingud. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine (1973 1975). × Idablokk (Ida) ­ NL ja teised kommunistlikud riigid × Lääneblokk (Lääs) ­ USA ja tema liitlased × Sovietiseerimine ­ nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine × Arengumaad ­ Endised kolooniad. III maailm. × Esimene maailm ­ USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm ­ NL, IdaEuroopa × Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin ­ (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. × Eisenhoweri doktriin ­ (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik.

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.  ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.  Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA. o Inimõiguste ülddeklaratsioon dets 1948!!  NATO (North Atlantic Treaty Organisation, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) o 1948 Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Holland ja Luksemburg loovad Lääneliidu, mis

Ajalugu




Kommentaarid (2)

Murvik profiilipilt
Murvik: palju mõisteid, üpris kasulik
22:32 11-02-2010
sirlikene profiilipilt
sirlikene: tore oli
20:31 24-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun