Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi (4)

Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO . Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV-Liidus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsioon . Kui Läänes loodud liidud oli rahvaste vaba tahe ja soov, siis NSV- Liidus loodu oli puhas Moskva diktaat . MIKS?- Need probleemid olid erimeelsuste põhjustajateks peamiselt seetõttu, et korda mööda taheti ja ka hakati üktsteist üle trumpama nii sõjanduses, majanduses kui ka poliitikas. Külma sõja intensiivsuse ja probleemide teravik 1950. ja 1960. aastatel. - Enim probleeme tekitas võidutrelvastumine, mis 1950. aastatel muutus eriti oluliseks, sest nii USA, kui ka NSV- Liit said valmis oma termotuumapommide ehk vesinikpommidega. Selle tagajäriel kasvasid pinged riikide vahel, sest tegelikult kartsid kõik tumasõja puhkemist. Kas Trumani doktriini ja Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatudpiirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? - Nii Trumani doktriin , kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla oma ajastu kangelane- Minu arvates võiks olla omaaja kangelane Harry Truman , kes julges peale Teist maailmasõdavastu astuda NSV Liidu kommunismi levitamise plaanile. Oma kõnes julges ta välja öelda selle, et kommunism on vähemuste maailmavaade, kus kõik teisitimõtlejad jõuga sunnitakse vaikima. Samuti lubas ta toetada kõiki inimesi kes kommunistliku korra vastu võitlesid. Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord . Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonis läbi viidud rahareformi. Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus mis NSV Liit blokaadiga saavutas oli, et Lääne Berliin ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu. Lääne Berliinil püsis ühendus välismaailmaga ainult õhu kaudu ja tänu sellele suutsid lääneriigid Lääne- Berliini elus hoida. Kuivõrd kindlaks hindate NSVL korda Ida- Euroopas- NSV Liidu võim Euroopas oli väga ebakindel, sest kõik uued liidu alla sattunud riigid tahtsid iseseisvust ja võitlesid kommunismi vastu. Näiteks 1956. aastal Ungari ülestõus, kus inimesed võitlesid kommunistliku reziimi vastu. Selle tulemusel sai peaministriks I. Nagy kes teatas, et lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Selle peale NSV Liit vallutas Budapesti. Kas Euroopa ühinemisel (EMÜ, NATO ) oli alternatiivi- Ainus alternatiiv oleks olnud liituda NSV Liiduga. Kuna nende liitude eesmärk oli NSVL leviku peatamine Euroopas, pidid kõik Euroopa riigid kokku hoidma, et NSV Liit ei saaks omavolitseda. Miks ei realiseerunud pärast Teist maailmasõda Atlandi harta põhimõte, et rahvastel on suveräänne enesemääramisõigus- Atlandi harta põhimõtteid ei jälgitud, sest NSV Liit ei kavatsenudki neid jälgida vaid muuta kõik NSV Liidu uued asumaad totalitaarseks ja kukutada neis demokraatlik riigikord ja alustada venestamis poliitikat. Arutlege teemal "Kas külm sõda oli eelkõige ideoloogiline võitlus"- Külm sõda oli täielikult ideoloogiline lahing. Nii lääs kui Ida teadsid, et reaalse sõja puhkemine oleks ilmselgelt liiga ohtlik, sest selleks ajaks olid mõlemad osapooled omandanud tuumarelvad . Kuna aga kõik soovisid oma valdusi ja võimu maailmas suurendada tuligi üle minna poliitilisele ja ideoloogiliselel võitlusele mille käigus ei võetaks kasutusele sõjaväge. Pealegi olid riigid peale Teist maailmasõda alles liiga kurnatud ja uut sõda poleks riikide majandused välja kannatanud.
Eisenhoweri doktriin- Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Eisenhower väljendas seda ettekandes Kongressile 5. jaanuaril 1957. Sõjalise jõu alla kuulus vajadusel ka tuumapomm . Breznevi doktriin- Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tšehhoslovakkiasse, et seal maha suruda “ Praha kevadet ” ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Brežnev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Brežnevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Vietnamiseerumine- USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. Miks kujunes Berliini müüd külma sõja sümboliks- Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema , leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu.Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mis muutis Kuuba kriisi külma sõja teravaimaks konfliktiks kahe üliriigi vahel - 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista ). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon . Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjat-egevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hruštšov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned. Mil määral arvestati rahvuslike eripäradega- – NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid . Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid- Ei lahendanud, sest Mao Zedongi sotsiaalsed eksperimendid kukkusid mõlemad läbi. Hiinas üritas ta 5 aasta plaani täita 1 aastaga ja 20 aasta plaani 5 aastaga. Rauatoodangu järsuks suurendamiseks käskis ta maarahval ehitada 7 miljonit väikest sulatusahju mille toodang aga ei sobinud tööstusele toormeks. Eriti kohutavad olid kollektiviseerimise tagajäried. Talupojad aeti mõnekümnesse tuhandesse kommuuni , keskmise suurusega 5000 peret, kuid oodatud jõukuse asemel tuli nälg mille tõttu suri miljoneid inimesi. Milles seisnesid demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid. - (+) majanduselu areng ja kasv, demokraatia säilimine, saksa majandusime , Euroopa riikide koostöö algus (-) kommunismi mõju levimine, Inglismaa ja Prantsusmaa taandumine üliriikide hulgast, Kas kolmanda maailma vaesus on koloniaalpoliitika tagajäeg ja Euroopa riikide vastutus. - On küll, sest emamaad kasutasid kolooniaid ainult selleks, et sealt saada vajalikke tooraineid ja vajadusel müüa sinna vähekvaliteetset kaupa. Millised olid Hruštšovi valitsemisaja lootused ja pettumused- (+)lõpetati massirepressioonid ,alustati GULAG -i järk-järgulist likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, veidi laienes sõnavabadus, loodeti paremat elujärge, (-) majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus, algasid raskused toiduainetega varustamises, peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine, käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada. Miks võib pidada Vietnami sõda üheks külma sõja pöördepunktiks- Kuni sinnamaani oli külm sõda olnud puhtalt poliitiline, aga Vietnami saadeti juba sõjavägi ja seal olid mõlemal poolel väga suured kaotused. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Lähis Ida kriis - Pärast II Ms tugevnes Palestiina , mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu , kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema , jäi ära. NSVL viis väed Afganistaani- Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, Pakistanilt, Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis . 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Külmaks sõjaks nimetatakse - kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu   pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh.