Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
  • Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
  • Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama?
  • Miks võib 1956 aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
  • Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi?
  • Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus?
  • Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama?
  • Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal?
  • Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
  • Miks on 1980 aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks?
  • Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel?
  • Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus?
  • Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel?
  • Kuidas toimus majanduse juhtimine?
  • Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale?
  • Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid?
  • Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel?
  • Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel?
  • Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas?
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.
1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta.
Vastus:
  • Massilised arreteerimised
  • Küüditamised
  • Ideoloogiline surutis
    • Võitlus läänestamise vastu
    • Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele.

    4. Puhastused parteis
    Võimuvõitlus kommunistlikus parteis
    • Vana kaardivägi (nt V. Molotov ), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal
    • Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov , L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel
    • Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal

    2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
    Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis.
    3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
    Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi.
    Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal.
    1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
    Vastus:
    Hruštšovi sula, sest ta pehmendas režiimi vägivallapoliitikas ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud.
    2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
    Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine.
    3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal.
    Vastus:
    1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda.
    2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist.
    4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil.
    Vastus:
    1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad , eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne)
    2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust.
    5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti
    Vastus:
    1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks.
    2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel.
    6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.
    Vastus:
    1. NSVL -l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat .
    2. Väetist ei jätkunud ja nt põhja pool ei olnud maisi kasvatamiseks sobivaid tingimusi.
    Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal.
    1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
    Vastus: Brešnevi stagnatsiooniks, sest ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak . Ei suudetud kaasa minna maailma tehnoloogilise arenguga ja kehtiv poliitiline olukord ei toiminud enam. Kedagi kottinud eriti mis toimub (kellelegi ei läinud korda, kuidas erinevates eluvaldkondades läheb)
    2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita.
    Vastus: Majandus püsis ainult naftakriisi tõttu. Majanduse edendamine jätkus ekstensiivselt- loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu. Tööviljakus oli aga madal. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid.
    3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
    Vastus: Kasvas tagurlike jõudude hulk.
    • Kaotati valitavate kohtade piirtähtajad nomenklatuursed* ametikohad muutusid eluaegseteks.

    * Juhtivad ametikohad riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei.
    4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil.
    Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat.
    Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina.
    1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite.
    Vastus:
    JULGEOLEKUORGANID
    Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi.
    Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada .
    NÕUKOGUDE ARMEE
    Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine.
    Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek . (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada)
    2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli.
    Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda:
    Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid . Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu.
    Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan . Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium.
    3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus ?
    Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad.
    4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad .
    Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites.
    5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
    Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine , mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest.
    6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine?
    Vastus:
    Tööstus: Suretati välja erasektor , toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted.
    Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine ( kolhoseerimine ), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid )
    Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus , käsumajandus
    7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet.
    Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes.
    8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil.
    Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku.
    9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu.
    Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine , kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel.
    • Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias)
    • Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
    • Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed
    • Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös

    10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe?
    Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi . Neid oli vähe, sest kardeti avalikult erineda, nii võidi sind töölt vallandada, arreteerida või riigist välja saata.
    11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet.
    Vastus:
    • Eestlased on muutumas vähemusrahvuseks
    • Eesti keele kasutamise piiramine ja propagandistlik vene keele õppimine
    • Tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid
  • Vasakule Paremale
    Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 #1 Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 #2 Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 #3 Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 #4 Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor turnon Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal
    26
    docx

    Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

    - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma

    Ajalugu
    Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985
    8
    pdf

    Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985

    
 Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? 
 V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? 
 V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldiselt valitses vaesus ja puudus igapäevastes tarbekaupades. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? 


    Ajalugu
    NSVL ja ENSV kordamisküsimused
    10
    docx

    NSVL ja ENSV kordamisküsimused

    Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Et kinnitada NSVL-i sõjaline võimsus pärast sõda ja hirmutada USAd. Külma sõja võidurelvastumine. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Tekkis defitsiit, toitu oli saadaval väga vähe ning valik oli minimaalne. Kergetööstus oli kehvas olukorras. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. Poliitilised: Pehmendati vägivallapoliitikat ja kaotati piiranguid mõnes valdkonnas nagu põllumajandus.

    Ajalugu
    Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda
    9
    docx

    Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2

    Ajalugu
    Lähiajalugu 2-osa peatükk 18 - Ameerika Ühendriigid
    14
    docx

    Lähiajalugu 2. osa peatükk 18 - Ameerika Ühendriigid

    Norra välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude kasutusele võtmist. Soome välispoliitika- sattus NSV liidu mõjusfääri. Majandus- NSV liidu mõjutused, sõjahüvitiste maksmise kohustus sidus tööstuse ja põllumajanduse tihedalt idaturuga. Majanduslik seis paranes 1950- 1980 aastatel. Taani välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- rajati suurelt osalt põllumajandusele, majandustase taastati kiiresti. Isalandi välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- põhiline elatusallikas kala, tähtis liiklussõlm Euroopa ja Ameerika vahel. 2.Millised olid Soome kaotused teises maailmasõjas

    Ajalugu
    Kriisid ida-euroopas
    8
    docx

    Kriisid ida-euroopas

    Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 3. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri?

    Ajalugu
    Sotsialism
    6
    docx

    Sotsialism

    1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all?

    Ajalugu
    Ajalugu - Sotsialism
    3
    docx

    Ajalugu - Sotsialism

    1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all?

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun