Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti kirjandus
AT41
Juhendaja : Liivi Vassar
Särevere 2013/2014
Sisukord
3lk- eestikirjandus 1941-1944
4lk- raadiosaated
5lk- tsensuur Eesti raamatukogus
6lk- peale Stalini surma
7lk-kirjanduslikud organisatsioonid
8-9lk- 60ndatel
10lk- kasutatud kirjandus
Eesti kirjandus 1941-1944
  • 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250)
  • Tšeljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit)
  • 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson , Kärner, Semper , Hint, Nurme , Alle, Rummo, Kippel.

Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes.
    • „Rahva hääl“ - ilmus Leningradis
    • „Punaväelane“- diviisiajalehed, Paul Kuusberg
    • „Sõjasarv“- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said.
    • Avaldati õppekirj., brošüüre
    • Lugejateks Eesti rahvusväeosad
    • Esirinnas luule sel ajal

Tagalaluule
    • „Relvastatud värsid“
    • „Kodumaa käsk

Luule temaatika
    • ülepoliitiline lüürika
    • Eestile pühendatud luule
    • Võitlustraditsioonid, oma maa minevik
    • Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus

Proosa
    • Valdavalt avaldati lühinovelle

Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson
Raadiosaated
    • Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast. Ilukirj. Saated.
    • Riiklik kirjastus. „Ilukirjandus ja kunst “ Hakkas ilmuma teoseid Eestis
    • Sirp ja vasar “ ajaleht 1944
  • Sõjaaegne- võimalused puudusid tsensuur
  • Represseerimine - kõik, kes jäid Eestisse- põhjuseks Eestis elamine
  • Adson , Gailit, Kivikas jt. tegid koostööd saksa võimudega
  • 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!!
  • Raamatukogude fenomen - poodides rmt. Praktiliselt ei olnud, menuraamatuid pidi kohapeal lugema.
  • „Ammuaat“- 2 nr. Ajakirja
  • Postimees “ Tartus, „Päevaleht“ Tallinnas - ilukirj. Palad lisaks uudistele,
  • Tõlkeid vähe eesti kirjandus tõlgiti rohkem võõrkeeltes.

Proosa
  • Ristikivi „Rohtaaed“
  • Gailit „Ekke moor“
  • Mälk „Hea sadam“
  • Kirikas „ Karuskose“

Luule
  • Under „ Mureliku suuga
  • Visnapuu „Tuule ema“
  • Merilaas „Kallis kodu“
  • Alver „ Elupuu

Tsensuur Eesti raamatukogudes
  • Nilbe ja vaimulageda sopakirjanduse hävitamine
  • „Looduse“ kirjastuse avaldatud
  • Gailit, Mälk, Visnapuu, Ristikivi
  • Disney „Miki Hiir “, „Tarzan“
  • Kriminullid
  • Usulised raamatud
  • TÜ raamatukogu juurde toodi keelatud rmt-d, algul hävitati avalikult.
  • Juudi kirjandus
  • Saksa vaenulik kirj.
  • Alle, Jakabson, Raud, Semper
  • Ajakirjad
  • 20 väliskirjastust
  • komisjonid õpetajatest
  • Kõik, millel oli pealkirjas „Eesti“
  • Ajakiri „Eesti raudtee

 
Isikukultuse aeg
  • 1949- küüditamine (kirjanike)- ka punameelseid
  • ENKL- vastu võeti kõik kes vähegi tahtsid. Esimees Semper- avaldas artiklid, mis tegid palu halba!
  • 1949- Represseerimine- Saksa okupatsioon .
  • Partei tahtis juhtida kirjanikke ja kirjandust
  • NLKP avalikud otsused korrigeerisid kirjandust

Sotsialistlik realism
  • Parteiline
  • Rahvapärane
  • Kõrgideelisusega
  • Sotsialistlik sisu
  • Ustavus elu tõele
  • Teadlik parteiline kommunistlik suund
  • Sotsialistliku kodumaa teenimine
  • Oskus näha rahva homset päeva

Peale 1953.a peale Stalini surma
  • ENSVs hakati tõlkima rohkem maailmakirjandust
  • 1954-56 küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine
  • !955 ETV alustab tegevust
  • 1957 ilmub „Loomingu Raamatukogu“, mis kiirendas debüütide ilmumist!
  • 1958 uus ajakiri „Keel ja Kirjandus“- teaduslik ajakiri
  • Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur
  • Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli
  • Kogus kuulsust Georg Ots

Pagulaskirjandus
  • 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist
  • Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban , Kangro, Grünthal jt.
  • Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid
  • USA-sse –Visnapuu
  • Inglismaale
  • Austraaliasse
  • Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond
  • Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine.
  • Töö saamiseks kohaliku keele õppimine
  • Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga

Pagulaskirjanikud
  • Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit
  • Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad : Lepik, Laaban, Kangro, Kalk , Viirlaid
  • Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena : Toona, Ivask , Laaman
  • Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves

Kirjanduslikud organisatsioonid
  • 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena „Eesti Kirjanike Kooperatiiv“
  • Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid

Ajakirjad
  • 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja „ Eesti Looming“
  • „Tuulisui“ nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja „Sõna“!
  • 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri „Tulimuld“
  • 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja „Mana“

Temaatika pagulasproosas
  • Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda
  • Asukohamaade argipäev
  • Kodumaalt põgenemine
  • Piiblitemaatika

Pagulasluule temaatika
  • Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus!
  • Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule
  • Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus

 
Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte.
 
60ndate kultuurielu
  • Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku
  • Luulekümnend, optimism
  • Lühenesid keelatud autorite nimekirjad
  • Ajakirja „Noorus“ tähtsus
  • Kassetipõlvkonna tulek luulesse- Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel jt.
  • 1960 valmib uuslaululava Tallinnas
  • 1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri
  • 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater
  • 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin
  • 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva
  • 1969 esilinastus Tallinnfilmis „Kevade“
  • 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt
  • 60ndate estraadilauljad : Sallo, Loop , Tennossaar, Lääts
  • suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse

60ndate luule märksõnad
  • optimistlik eluvaade
  • kassetipõlvkond
  • kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri „Tähetund“

 
Võrdlus 50ndatega
  • suunamuutus, luule elutunde teisenemine
  • luuleuuendus
  • intellektuaalne luule
  • vabavärss

60ndate Proosa
  • muutus aeglaselt
  • proosauuendus, elavnesid novellid
  • tegelaste sisemaailm on tunnuslik
  • muutus proosateoste vaatepunkt
  • temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng
  • proosa peegeldus oma aega

60ndate proosakirjanikud
  • Smuul „Kirjad sõgedate keelast“
  • Promet „Meesteta küla“
  • Kuusberg“ Enn Kolmu kaks mina“

60ndate noor põlvkond
  • Valton “ Veider soov“, „Rataste vahel“
  • Unt „ Hüvasti kollane kass
  • Traat „ Harala elulood“
  • Kallas „Nii palju päikest“
  • Beekman „väikesed inimesed“
  • Tuulik „Tund enne väljasõitu“

Temaatika
  • Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas
  • Kahe mina romaanid
  • Unenäolisus ja teispoolsus
  • Ajaloohuvi
  • Eakaaslase avameelsus ja otsingud
  • Eksistentsialistlik inimese käsitlus
  • Tsivilisatsiooni hädad

Kasutatud kirjandus:
Google otsingumootor
Vasakule Paremale
Eesti kirjandus #1 Eesti kirjandus #2 Eesti kirjandus #3 Eesti kirjandus #4 Eesti kirjandus #5 Eesti kirjandus #6 Eesti kirjandus #7 Eesti kirjandus #8 Eesti kirjandus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 56273336 Õppematerjali autor
lühikokkuvõte Eesti kirjandusest

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni
5
docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi

Kirjandus
Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

Kirjandus
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917­28. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA ­ otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM ­ laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

+ kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B

Kirjandus
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28  KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus.  SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.  EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu.  PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste

Eesti kirjandus
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) ­ arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) ­ periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) ­ sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon,

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun