Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. (0)

Q: Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Miks võib 1956 aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Q: Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama?
Miks võib 1956 aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi?
Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus?
Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama?
Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal?
Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel?
Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus?
Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel?
Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses?
Kuidas toimus majanduse juhtimine?
Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale?
Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid?
Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel?
Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel?
Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas?
Miks on 1980 aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks?
Mis olid 1949 aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel?

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.
1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta.
Vastus:

Massilised arreteerimised

Küüditamised

Ideoloogiline surutis

Võitlus läänestamise vastu
Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele.

4. Puhastused parteis
Võimuvõitlus kommunistlikus parteis

Vana kaardivägi (nt V. Molotov ), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal
Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov , L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel
Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal

2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis.
3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal.
1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Vastus:
Hruštšovi sula, sest ta pehmendas režiimi vägivallapoliitikas ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud.
2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine.
3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal.
Vastus:
1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda.
2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist.
4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil.
Vastus:
1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad , eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne)
2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust.
5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti
Vastus:
1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks.
2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel.
6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.
Vastus:
1. NSVL -l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat .
2. Väetist ei jätkunud ja nt põhja pool ei olnud maisi kasvatamiseks sobivaid tingimusi.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal.
1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Vastus: Brešnevi stagnatsiooniks, sest ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak . Ei suudetud kaasa minna maailma tehnoloogilise arenguga ja kehtiv poliitiline olukord ei toiminud enam. Kedagi kottinud eriti mis toimub (kellelegi ei läinud korda, kuidas erinevates eluvaldkondades läheb)
2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita.
Vastus: Majandus püsis ainult naftakriisi tõttu. Majanduse edendamine jätkus ekstensiivselt- loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu. Tööviljakus oli aga madal. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid.
3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
Vastus: Kasvas tagurlike jõudude hulk.

Kaotati valitavate kohtade piirtähtajad nomenklatuursed* ametikohad muutusid eluaegseteks.

* Juhtivad ametikohad riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei.
4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil.
Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat.
Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina.
1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite.
Vastus:
JULGEOLEKUORGANID
Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi.
Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada .
NÕUKOGUDE ARMEE
Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine.
Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek . (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada)
2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli.
Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda:
Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid . Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu.
Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan . Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium.
3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus ?
Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad.
4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad .
Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites.
5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine , mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest.
6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine?
Vastus:
Tööstus: Suretati välja erasektor , toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted.
Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine ( kolhoseerimine ), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid )
Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus , käsumajandus
7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet.
Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes.
8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil.
Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku.
9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu.
Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine , kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel.

Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias)
Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed
Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös

10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe?
Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi . Neid oli vähe, sest kardeti avalikult erineda, nii võidi sind töölt vallandada, arreteerida või riigist välja saata.
11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet.
Vastus:

Eestlased on muutumas vähemusrahvuseks
Eesti keele kasutamise piiramine ja propagandistlik vene keele õppimine
Tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemidIseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta.
Vastus:

Massilised arreteerimised

Küüditamised

Ideoloogiline surutis

Võitlus läänestamise vastu
Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele.

4. Puhastused parteis
Võimuvõitlus kommunistlikus parteis

Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal
Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel
Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal

2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis.
3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal.
1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Vastus:
Hruštšovi sula, sest ta pehmendas režiimi vägivallapoliitikas ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud.
2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine.
3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal.
Vastus:
1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda.
2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist.
4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil.
Vastus:
1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne)
2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust.
5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti
Vastus:
1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks.
2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel.
6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.
Vastus:
1. NSVL-l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat.
2. Väetist ei jätkunud ja nt põhja pool ei olnud maisi kasvatamiseks sobivaid tingimusi.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal.
1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Vastus: Brešnevi stagnatsiooniks, sest ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak. Ei suudetud kaasa minna maailma tehnoloogilise arenguga ja kehtiv poliitiline olukord ei toiminud enam. Kedagi kottinud eriti mis toimub (kellelegi ei läinud korda, kuidas erinevates eluvaldkondades läheb)
2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita.
Vastus: Majandus püsis ainult naftakriisi tõttu. Majanduse edendamine jätkus ekstensiivselt- loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu. Tööviljakus oli aga madal. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid.
3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
Vastus: Kasvas tagurlike jõudude hulk.

Kaotati valitavate kohtade piirtähtajad nomenklatuursed* ametikohad muutusid eluaegseteks.

* Juhtivad ametikohad riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei.
4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil.
Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat.
Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina.
1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite.
Vastus:
JULGEOLEKUORGANID
Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi.
Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada.
NÕUKOGUDE ARMEE
Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine.
Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek. (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada)
2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli.
Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda:
Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu.
Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium.
3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus?
Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad.
4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad.
Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites.
5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest.
6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine?
Vastus:
Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted.
Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid)
Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus
7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet.
Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes.
8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil.
Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku.
9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu.
Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel.

Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias)
Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed
Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös

10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe?
Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi. Neid oli vähe, sest kardeti avalikult erineda, nii võidi sind töölt vallandada, arreteerida või riigist välja saata.
11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet.
Vastus:

Eestlased on muutumas vähemusrahvuseks
Eesti keele kasutamise piiramine ja propagandistlik vene keele õppimine
Tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemidIseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.

1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta.
Vastus:

Massilised arreteerimised

Küüditamised

Ideoloogiline surutis

Võitlus läänestamise vastu
Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele.

4. Puhastused parteis
Võimuvõitlus kommunistlikus parteis

Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal
Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel
Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal

2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis.
3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal.
1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Vastus:
Hruštšovi sula, sest ta pehmendas režiimi vägivallapoliitikas ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud.
2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine.
3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal.
Vastus:
1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda.
2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist.
4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil.
Vastus:
1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne)
2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust.
5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti
Vastus:
1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks.
2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel.
6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.
Vastus:
1. NSVL-l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat.
2. Väetist ei jätkunud ja nt põhja pool ei olnud maisi kasvatamiseks sobivaid tingimusi.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal.
1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Vastus: Brešnevi stagnatsiooniks, sest ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak. Ei suudetud kaasa minna maailma tehnoloogilise arenguga ja kehtiv poliitiline olukord ei toiminud enam. Kedagi kottinud eriti mis toimub (kellelegi ei läinud korda, kuidas erinevates eluvaldkondades läheb)
2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita.
Vastus: Majandus püsis ainult naftakriisi tõttu. Majanduse edendamine jätkus ekstensiivselt- loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu. Tööviljakus oli aga madal. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid.
3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
Vastus: Kasvas tagurlike jõudude hulk.

Kaotati valitavate kohtade piirtähtajad nomenklatuursed* ametikohad muutusid eluaegseteks.

* Juhtivad ametikohad riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei.
4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil.
Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat.
Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina.
1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite.
Vastus:
JULGEOLEKUORGANID
Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi.
Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada.
NÕUKOGUDE ARMEE
Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine.
Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek. (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada)
2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli.
Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda:
Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu.
Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium.
3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus?
Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad.
4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad.
Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites.
5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest.
6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine?
Vastus:
Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted.
Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid)
Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus
7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet.
Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes.
8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil.
Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku.
9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu.
Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel.

Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias)
Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed
Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös

10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe?
Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi. Neid oli vähe, sest kardeti avalikult erineda, nii võidi sind töölt vallandada, arreteerida või riigist välja saata.
11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet.
Vastus:

Eestlased on muutumas vähemusrahvuseks
Eesti keele kasutamise piiramine ja propagandistlik vene keele õppimine
Tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 52 allalaadimist

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #1

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #2

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #3

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #4

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #5

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #6

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #7

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #8

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #9

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #10

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #11

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #12

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal #13

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

turnon Õppematerjali autor

hrutov stalin armee eesti nsv

Sarnased õppematerjalid

docx

Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis

Ajalugu

pdf

Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985

Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985  Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta.   Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes

Ajalugu

docx

NSVL ja ENSV kordamisküsimused

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. Poliitilised: Stalini käes oli ainuvõim, ta oli kardetud juht ning teda ei julgenud keegi kritiseerida. Massilised repressioonid. Poliitilised arreteerimised ja mõrvad laialt levinud. Majanduslikud: Just oli olnud sõda nii, et majanduslik seis oli väga kehva. Fokusseeriti rasketööstusele. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2

Ajalugu

docx

Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess,

Ajalugu

docx

Lähiajalugu 2. osa peatükk 18 - Ameerika Ühendriigid

Stalin suri 5.märts 1953 a. tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Georgi Malenkov, siseminister Lavrenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 a juunis vandenõu, sest ta mõju oli hakanud kasvama. Beria mõisteti partei ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati koos kaaslastega 1953 a detsembris. 2. Võrdle nõukogude liidu majanduslike ja poliitilisi olusid kolmel perioodil Stalini aeg- poliitika- diktatuur, üheparteisüsteem, õiguste ja vabaduste puudumine, totaalne kontroll. Majandus- tööstus oli natsionaliseeritud, põllumajandus- kollektiviseeritud( erand poola ja ungari), plaani-ja käsumajandus, ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Hruštšovi aeg- poliitika- Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA- ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele)

Ajalugu

docx

Kriisid ida-euroopas

Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja

Ajalugu

doc

MaailmPärastTeistMaailmas õda

1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 – USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest

10.klassi ajalugu

docx

Sotsialism

4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem

Ajalugu

Rohkem sarnaseid