Ajalugu ptk 3-43 (0)

Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august.
Piirid – Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus . Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks.
Vallad – 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad
Maakonnad – oli 13 maakonda . Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni
Oblastid – rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27. aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu.
Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks?
Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism . Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega.
Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused?
Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik , natsionalistlik , puudulik kaardivalik.
Millal toimus EK(b)P VIII pleenum ? 1950. aasta märtsi teisel poolel
Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed?
Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma.
Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks?
Süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri, kultuurivaldkonna puhastus. Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga. Eesti venestumine kiirenes oluliselt.
Milles väljendus Hruštšovi-aegne sula sisepoliitikas?
Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse olukorra paranemine.
1956 – Ungari ülestõus
1961 – Berliini müür
1962 – Kuuba kriis
Olme – aktiivne eneseteotus, füüsiline vägivalla kadumine, tarbeesemed jõudsid Soomest
Kultuurielu – EÜE, õpilaste omavalitsus , kultuurielu hakkas elavnema, uued kunstivoolud
Läbikäimine läänemaailmaga – Tallinn- Helsinki laevasõit
1960.aastatel leppisid või harjusid eestlased nõukogude korraga, millised näited seda kinnitavad? Laienesid riigipiirid. Miks see protsess toimus? Oludega lepiti, paremad võimalused.
Ivan (Johannes) Käbin – 1950-1978, kuulekam käsutäitja, oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel.
Karl Vaino – õigete inimeste ohjeldaja
Kodanlik ratsionalism – rahvuslikkuse rõhutamine
Nomenklatuur – nimetati Nõukogude Liidus juhtivaid ja strateegilisi ametikohti parteides, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei
40 kiri – avalik kiri Eesti NSV-st, sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika .
Migratsioon – ehk ränne, püsiv elukoha vahetus.
Keda nimetati metsavendadeks? Mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu.
Mis põhjustel läksid inimesed metsavendadeks? Et kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Lootsid taastada Eesti iseseisvuse.
Mida lootsid metsa läinud inimesed? Abi? Elanikud varustasid neid toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni.
Milliste vahendite ja võtetega võitlesid ametivõimud metsavendade vastu? Võitlemiseks kasutati nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude aktiviste.
Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse? Sest rüünati julgeoluüksusi ja hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel. Samal ajal rööviti kauplusi, talusid. Tekitades hirmuõhkkonna.
1940-ndate teine pool ja 1950 – protest nõukogude süsteemi suhtes, relvade kogunemine, noorsoorahutused, eeskuju metsavendadelt, eesti rahvulaste liit
1960-ndate teine pool – tegutsesid koos NL teisiti mõtlejatega, pagulased
Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused?
Enesekeskne , eestikeskne, loodeti iseseisvust saavutada, sulaaeg, ühiskond liberaliseerus
Mida tähendab küüditamine? On inimeste vägivaldne ümberpaigutamine siberisse ja teistesse piirkondadesse. Loodeti maha suruda mõte vastupanust ja iseseisvuse taasamisest.
Keda nimetati kulakuks? Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või omasid põllutöömasinaid. Millal toimus esimene massiküütamine Eestis? 14. juuni 1941.
Millistest maakondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi, miks? Hiiu ja Saare maakonnast, kuna need on saared ja sealt oli raskem inimesi korraga ära vedada.
Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid? Saadeti põhiliselt Krasnojavski kraisse ja Novosibirski oblastidesse. NL heaks pidid tööd tegema.
Milline oli küüditamise eesmärk? Eesmärgiks oli kõrvaldada terveid sotsiaalseid inimgruppe ning seada nad tahtlikult tingimustesse,mis põhjustasid täieliku või osalise hävimise.
Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine. Represseeritute õigeksmõistmine.
Majandus tervikuna .
Omandivorm – talupidamisele tugines põllumajandus. (riiklik eraomand ), majandussüsteemi lammutamine , sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine , 30ha, keskmine 15ha
Juhtimine – majanduspoliitika , majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ja tähendas üleminekut käsumajandusele.
Planeerimine – ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid.
Prioriteedid – mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine.
Tööstus.
Ettevõtte suurus – toimus Eesti mastaapidele mitte vastavate suurtehaste rajamine, nende tooraine veeti sisse ja toodang välja
Tööjõupoliitika – võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu
Põllumajandus.
Ühistamine – taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda , sovhoosid ehk eraomand
Kurnamine – kolhoos pidi ära andma enamiku põllusaagist ja loomapidamis saatustest, põllumajandus langes, põldude viljakus langes, kariloomade arv vähenes.