(kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19. saj murrang- muutuv ühiskond - emantsipatsioon - moderniseerumine, tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. * Charles Darwin (1809-1882) religioon asetub inimese arengu varasemasse perioodi, eelteaduslik maailmaseletus. Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja
mänguasja teki alla ära ja laps võtab ühe käega eest ära teki ja teisega haarab mänguasja. o Põhjuse ja tagajärje taipamine o Püsivad mentaalsed representatsioonid Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18kuud) o Uudsed tegevused esemetega – laps viskab meelega lusika maha o Tegevuste ja kasutatavate esemete tahtlik varieerimine Representatsiooni algus )18-24kuud) o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps
· aeglase kiirusega · pikaajalisem · kõrge teadvustatusega, kontrasti, asukoha, värvide tundmine · 3-6 kiht Dorsaalne haru (spetsialiseerunud ruumilisele tajule-KUS?) · egotsentriline · kiire · lühiajaline · madala teadvustatusega · 1-2 kiht, liikumine · seotud ajalise sagedusega (kiirusega). Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Esmase representatsiooni heleduse ja värvuse gradiantidest objekti represenatsiooni kontuuride tuletamine. Mida tähendab taju segregatsioon? Objekti eristamine foonist ja lokaalsetest servadest globaalsete kontuuride moodustamine Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria? Lähedus: (Ajaliselt ja ruumiliselt) lähestikku asuvaid objekte grupeeritakse tajus koos esinevaiks. Sarnasus: Objektide kogumeis püüame objekte grupeerida sarnasuse alusel. (Sarnaseid objekte
Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne Mida suudavad ja mida ei suuda L10a inimesed teha vaistlikult? Kuidas lahenevad psüühikas kahe L10a režiimi vastuolud? Kuidas seostuvad Vaistlik- Representatsioonid: L10a infotöötlusrežiimid assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. representatsiooni liikide, mälu Teadvus: Harva süsteemide, töömälu ja Kaalutlev- Töömälu: jah. teadvusega? Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Eesmärgipärane representatsioonide L10b kasutamine uue teabe loomisek.
Kolmas variant on moodustada pikast mõistete jadast mingi nimi, kasutades nime moodustumisel iga mõiste esitähte. Neljandaks võime kujutada igat asja, mida kuuleme ette mingis kindlas paigas. Hiljem meenutades meenub meile see paik ja sealolnud ese kiiremini (tekib topeltseos). Viiendaks võime sõnu omavahel visualiseerimise teel seostada, nt sõnapaar piparkook ja koer: kujutame koera ette piparkook hambus. Säilitamine Uue info vaimset representatsiooni nimetatakse mälujäljeks. Jäljed talletatakse eri kohtades: ühes visuaalne, teises emotsionaalne, kolmandas arusaam jne. Mälujäljed ei teki silmapilkselt. Igale uuele infokillule peab järgnema teatud aeg, et märge sellest talletuks. Selle aja jooksul toimub mälu konsolideerumine. See on mitu tundi kestev protsess, mille käigus teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse ja tugevamasse. Luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Meenutamine
mentaalsed pildid representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi sümboolne representatsioon mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel. Aktiivsuse levimine protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu übritsevatesse sõlmedesse. Suunatud mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud kindlale eesmärgile Otsuste langetamine-tõendite põhjal üldistamine järeldustele jõudmiseks Heuristik-strateegia otsustuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega Kättesaadavuse heuristik strateegia, mille järgi mingi
aga tulemuseks on õige otsus. Kuidas lahenevad psüühikas kahe Vaistlikult lahendamine on kiirem ja L10 reziimi vastuolud? inimene näeb vähem vaeva.Kui on võimalik kiirelt vaistlikult otsustada siis inimene seda ka teeb. Kuidas seostuvad infotöötlusreziimid Vaistlik- Representatsioonid: L10 representatsiooni liikide, mälu assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. süsteemide, töömälu ja teadvusega? Teadvus: Harva Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine
Väitis, et biosemiootilised märgid, mida ta uuris olid materiaalsed ja funktsionaalsed (mitte denotatiivsed ja konnotatiivsed) fenomenid. Seetõttu pole tänapäevased biosemiootikud tema dualistilist Saussure’ile toetuvat mudelik kasutusele võtnud. 16) Gregory Bateson – inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik. Üks tema kõige põhjapanevamaid ideid: eristamisvõimeliste süsteemide ja mehaanilise interaktsiooniga süsteemide eristus.; Representatsiooni ja representatsioonist iseseisva olemuse eristus; eristuse loomus ja selle relatsioon vaimukonseptsioonidele. 17) Howard H. Pattee – ameerika biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik. Uurinud muu hulgas tähenduse ilmumise tingimusi ja mõõtmisprotsessi semiootikat. Uurinud seda, miks on füüsika semioosi jaoks oluline. On olnud mõju post-sebeokian biosemiootikutele. Proovis mõista loodust ja elusolendite ja nende ümbruse
Mingit sõna või lause mustrit aju neuraalsel „kõvakettal“ ei ole praeguseks suudetud tuvastada, ka mitte ajusimulatsioon. Kuigi ajusimulatsioonid on tänapäeval väga lähedal, aga seda on juba ümber lükatud ka, need olid liiga ülegenereeritud. Keele mentaalsed representatsioonid ei eksisteeri reaalselt. Nad pole keelelise signaali füüsikalised esitused ega selle neuraalsed representatsioonid vaid pigem virtuaalses maailmas eksisteerivad representatsioonid nende kahe (f ja m representatsiooni) reaalsuse vahel. Kuidas mentaalseid representatsioone uurida? Et mitte teha sama mida Chomsky väiteid tõestada püüdnud psühholoogid, on vaja vaheastet ehk mental process ehk protseduur, mis kujutab üht tüüpi mentaalset representatsiooni teise kaudu. Kuidas? Nt katse, kus mõõdetakse otsustuse kiirust või töötlemise kiirust: kui teatud morfoloogilist struktuuri töödeldakse teistest palju kiiremini kui teisi, on alust arvata, et see
Demokraatia toimimise seisukohalt on oluline, et erinevad ühiskondlikud huvidoleks poliitilise otsustuse protsessis võimalikult ulatuslikult eisndatud. VI DEMOKRAATIA PÕHIMUDELID 1. Otsene/kaudne demokraatia Otsene e vahetu demokraatia rahvas langetab kõik olulised otsused ise (rahvahääletusele plebitsiidil). Kaudne e representiivne e esindusdemokraatia selles on olemas parlament, kes langetab kõik olulised otsused riigis. Kehtib representatsiooni printsiip parlament esindab. 2. Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia kelle usaldusel püsib valitsus? Parlamentaarne parlamendi enamus on see, kellele toetub valitsus täitevvõimu tipp Presidiaalne - valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika valitsuskabineti ja juhib selle tegevust. VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI Ülesehitatud vastuolule ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1
4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste ● õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane ● kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria uusi liikmeid, mõista kuidas on sõnade tähendused omavahel seotud ja aru saada lausetest, mis koosnevad sõnadest. /semantiline tunnus- põhikategooria või mõiste, mida ei saa enam väiksemateks või väiksema
ühistes kriminaalsetes tegudes. (Mangs, Martell 2000:315) Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale, kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315) Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316) Varane noorukiiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Endistest objektidest
jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon • “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa. Representatsioon on oma olemuselt tähenduste produtseerimine ja kodeerimine, see luuakse olemasolevatest kultuurikoodidest” (Kuutma 2010: 693) • Representatsiooni osalisus; see nii esindab, kui ka loob oma objekti;
W. Quine näitas, et eristus analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahel ei pea paika, seega kaob ka eristus faktilise ja kontseptuaalse vahel. D. Davidson tegi järgmise sammu ja kõrvaldas eristuse kontseptuaalse skeemi ja sisu vahel. Filosoofe on kolme liiki : 1. filosoofid-õpetlased. Nt. Russell. Imiteerivad teaduslikke meetodeid ja neil pole Rorty arvates tulevikku, sest epistemoloogia on nende jaoks tähtsaim. Tunnetus on sel juhul seotud representatsiooni täpsusega. Kui poleks olnud ettekujutust teadvusest kui peeglist, poleks ka taolist tunnetuse mõistet tekkinud.. Niisugune vaatepunkt sai alguse juba antiik-Kreekast, kuid tugevama põhja sai alles Descartes`ist alates. 2. grupp filosoofe, kes eelistavad vaba diskursust. Need on nö. filosoof-poeedid, nt. Heidegger. 3. poliitikud-filosoofid. Ühiskondlikult aktiivsed, seisavad reformatsioonide eesotsas, nt. Dewey. Moodsa F
kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Paroodia – eesmärk naeruvääristada teise autori teost, traditsiooni, voolu või žanrit Pastišš – mänguline jäljendamine, F. Jamesoni järgi kui tühi paroodia L.Hutcheon – postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui mõjuvõimust Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüt – seletavad maailma olemust, tänapäeval teadus Kirjandusteooria koolkonnad
Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse
Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada:
Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“. Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Don Quijote parodeerib rüütliromaanide konventsioone; Väike maailm armastusromaane. Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses: Hutcheon: postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v
liikumine mis tekib vaatleja liikumisest vaadeldava objekti suunas, seda mõjutavad ka silma- ja pealiigutused. Kui keegi liigub edasi siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev. Selle järgi on võimalik saada infot kuhu keegi liigub. Kasutamist võimaldavad omadused? Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Organisatsiooni faasis tuletatakse esmase representatsiooni heleduse ja värvi gradientidest objekti kontuuride representatsioon. Mida tähendab taju segregatsioon? - Taju segregatsioon = lähedus + sarnasus + hea jätkuvus + suletus + sümmeetria + ühine saatus. - Seega taju lähtub eelmainitud printsiipidest (st et asju tajutakse kas ühena/jätkuvana vmis algselt lokaalselt, kuid need pannakse globaalseks kokku). Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria?
Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist) . Linda Hutcheon“Postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust” Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Bulgakov meister ja margarita 8 käsku nagu piibli10 käsku. Veel kasutas-Piiblimüüdid, Kristuse müüt, Faustimüüt, kunstnikumüüt, argimüüt (nõukogude reaalsuse
sõnum e a meedium k s o t d u e v Kommunikatsioon tekib kahe infotöötlusüksuse vahel, kui üks muudab teise füüsilist keskkonda ning teine konstrueerib seepeale representatsiooni, mis sarnaneb esimese omale. (Sperber & Wilson, 1996). Saadan sõnumi teele, panen selle mingisse vormi ja teine peab arusaama minu edastatud sõnumist. Vastuvõtja ehitab enda peas sõnumi üles (reprodutseemine). Sõnumi edastamisel on tähtis, et see jõuaks võimalikult väikeste kadudega sõnumi vastuvõtja pähe. Kommunikatsioonibarjäärid mõjutamisel? Visuaal Tähelepanu Metafoor Mõistmine Struktuur
ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks. . Lisas nr 1 on Sensoorse, pikaajalise- ja lühimälu funktsiooni, mahu ja kestvuse kohta ära toodud ka tabel. Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1. Protseduuriline mälu- Oskused, lihtne tingimine. 2. Pertseptiivse representatsiooni süsteem- Objektide äratundmise praimimine. 3. Lühiajaline mälu- Kerge juurdepääs hiljuti kogetud informatsioonile. 4. Semantiline mälu- Üldised teadmised maailma kohta. 5. Episoodiline mälu- Isikliku mineviku teadvustatud meeldetuletamine Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust. Frontaalsagara kahjustusega patsiendid
· Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused. Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad
Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada:
Mõiste - kindel tähendus Foneem - see ühine, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul. Häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Morfeem - foneemide kombinatsioon. Pindmine struktuur - kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et üht ja sedasama lauset annab tõlgendada mitmel mel Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator
Jaotus tähistajaks ja tähistatavaks, mis kokku annavad märgi. Peirce ütles, et märk on miski, mis asendab midagi kellegi jaoks, mingis suhtes või mahus. Asendab reaalsust. Representatsioon. de Saussure'i jaoks on tähistajal ja tähistataval täiesti juhuslik suhe. Sõnal "laud" ei ole mingit seost päris lauaga, see on vaid kultuuriline kokkulepe. Sõna "suur" ei ole kuidagi suurem, kui sõna "väike". Seos ei ole olemuslik. Aga representatsiooni puhul peaks see seos olema olemuslik. Tähendus toimib horisontaalselt ja vertikaalselt: 1. Vertikaal-paradigmaatiline: me saame sõnu teistega asendada. Algul räägiti metsavendadest kui bandiitidest, nüüd aga kui vabadusvõitlejatest. Reaalsus on kogu aeg sama, aga üks sõna asendati teisega. 2. Horisontaal-süntagmaatiline: me saame sõnu üksteise järele lisada, tähendus selgub lausesse viimase sõna lisamisel Me korrastame sõnade kaudu oma reaalsust, kujundame seda
Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest. Püsivus
ratsionaalselt Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, teadvustatud, kontrollitud, aeglane ja järjestikuline (kuigi mitte alati kõike seda korraga) Kaalutleva infotöötluse tuumaks võib pidada hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet kasutada reaalsusest sõltumatuid representatsioone Hüpoteetilisus on inimpsüühika võime eristada mentaalset representatsiooni tegelikkusest ning konstrueerida tegelikkuseta representatsioone Hüpoteetiline mõtlemine suudab toime tulla uudsetes olukordades lahenduskäikude simuleerimise abil Hüpoteetilisus on võimalik tänu töömälule, mis suudab säilitada reaalsusest sõltumatuid representatsioone. Kaks režiimi rakendavad psüühika keskseid elemente Vaistlikus režiimis töödeldakse enamasti implitsiitsetes mäludes talletatud assotsiatsioone töömäluväliselt Kaalutlevas
C. Peirce ütles, et märk on miski, mis asendab midagi kellegi jaoks, mingis suhtes või mahus. Asendab reaalsust. Representatsioon. de Saussure'i jaoks on teisiti - on tähistajal ja tähistataval täiesti juhuslik suhe. Sõnal "laud" ei ole mingit seost päris lauaga, see on vaid kultuuriline kokkulepe. Malemängus võib ratsu olla ükskõik millise kujuga. Sõna "suur" ei ole kuidagi suurem, kui sõna "väike". Seos ei ole olemuslik. Aga representatsiooni puhul peaks see seos olema olemuslik. Tähistajad erinevad teineteisest: · Horisontaalne süntagmaatiline telg. Sõna liidetakse teisega, täiendame koguaeg. Tähendus selgub lausesse viimase sõna lisamisel. Vertikaalne paradigmaatiline telg. Tähendus algab siis, kui asendame ühe sõna teisega (ideoloogia). Nt. Algul räägiti metsavendadest kui bandiitidest, nüüd aga kui vabadusvõitlejatest. Reaalsus on kogu aeg sama, aga üks sõna asendati teisega.
Nt. samadest foneemidest saab moodustada erinevaid sõnu: ,,anum", ,,muna" 39 Süntaks grammatilised reeglid, mille alusel kombineeritakse sõnadest lauseid ja väljendeid. Pindmine struktuur kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav. Süvastruktuur kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi ideed tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja seda sama lauset annab mitmel moel tõlgendada; inimene võib tahta sama sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo
Nt. 24 samadest foneemidest saab moodustada erinevaid sõnu: ,,anum", ,,muna" Süntaks grammatilised reeglid, mille alusel kombineeritakse sõnadest lauseid ja väljendeid. Pindmine struktuur kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav. Süvastruktuur kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi ideed tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja seda sama lauset annab mitmel moel tõlgendada; inimene võib tahta sama sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo
Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse? Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad? Milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika? Kuidas on need sooliselt markeeritud? Kus on naisautorid? Kas naised kirjutavad teisiti kui mehed? Kas erinevate naiskirjanike teosed erinevad üksteisest? Mille poolest? (näit. erinevad traditsioonid, kirjutamisstiilid, seksuaalne orientatsioon, , keel, iga, kultuuriline ja etniline taust,
kolmiksüsteemi harmoonia. Tavapärane retoorika ei tööta eriti puhta kirjanduse peal. (Derrida võtab ka kõneaktide teooria kallal.) De Man jõuab õnnelikult Peirce’i juurde, kes suutis retoorika ja grammatika lahus hoida – leiutas 3. elemendi, mis näitab erinevusi retoorika ja grammatika vahel. Kui tahame mõista märki, peame teda interpreteerima. Märk pole asi vaid tähendus. märk =/asi märk = tähendus Tähendus on representatsiooni teel objektist välja toodud. Märgi interpretant ei ole tähendus. interpretant =/tähendus interpretant = teine märk Ahel võib olla lõpmatu, 1 märk viitab teisele, interpretatsioon ei ole tähendus. Protsessi, kus 1 märk annab elu teisele, nimetab de Man puhtaks retoorikaks. Viimane võiks asetuda puhta loogika ja puhta grammatika kõrvale kui 3.valdkond. Kui märk sünnitaks tähenduse samamoodi kui objekt sünnitab märgi, ei pruugiks me eristada retoorikat ja grammatikat
3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse? Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad? Milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika? Kuidas on need sooliselt markeeritud? Kus on naisautorid? Kas naised kirjutavad teisiti kui mehed? Kas erinevate naiskirjanike teosed erinevad üksteisest? Mille poolest? (näit. erinevad traditsioonid, kirjutamisstiilid, seksuaalne orientatsioon, , keel, iga, kultuuriline ja etniline taust,
- Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne 37 - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane)
- Üldistamine 31 - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik)
sotsioloogias ja sellest on välja kasvanud terve nn dramaturgiline KK. Miks? Kuna ta kasutab palju teatriterminoloogiat ja näeb inimeste käitumises teatrile sarnaseid dramaturgilisi musterid. Tõsi, teatud määral on siin ka terminoloogilist segadust, kuna dramaturgia seostub meile jaoks sageli tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6 Nagu teatriski mingit näidentit e draamateksti omandatakse ja lavastatakse proovide käigus (backstage), prooviprotsess pole aga mõeldud laiemale publikule vaatamiseks; see mida avalikkus näeb on juba omandatud roll, mida siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas, ametiasutustes jne. Goffmani raamatu põhipaatos inimesed on andekad, loovad, leidlikud.
9. Ernst Weber (1795-1878) oli anatoom, füsioloog (Leipzigis); puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant. 10. Gustav Fechner (1801-1887) - (medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. jm. uuringud; värvinägemine, järelkujundid (1830 A). Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni (sub mulje) vahel. 11. Wilhelm Wundt (1832-1920) - esimene "pärispsühholoog" (füsio; med.) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eks. uurida kõrgemaid ps. protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps. organiseerimine. 1.labor 1879.a.,
• Traditsiooniliselt peetakse paremat poolkera ruumitaju puhul olulisemaks, kahjustused • Ei märganud enda vasakpoolset külge ega vasakpoolset maailma (liitsõnadest vaid parem vasakul ja paremal poolel võivad anda erinevaid sümptome. pool, käte tõstmise palve peale tõstis vaid parema käe jne). Vasakut sokki jalga ei pane, habet • Vasaku poole kahjustus võib raskendada mentaalse representatsiooni genereerimist vasakult ei aja. (kujutlusvõime). Parempoolne kahjustus häirib nende kujutistega manipuleerimist. • Haigusteadvus puudub. • Topograafiline puudulikkus parempoolse kiirusagara kahjustusest (PG ja ÜTV) aga ka • Kehv klotsidest ehitamine, kopeerimine, ruumisuhted joonistustel valed
(rahvas jällegi ainult hääleõiguslikud) - Esindusdemokraatia: (Riigikogus on representandid, esindajal saab volituse tühistada, kuid represtantandi volitust tühistada ei saa ei saa tagasi kutsuda) §65 (16) Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite (rahvas???) või kohalike omavalitsuste otsustada. Representatsiooni põhimõte (,,vaba mandaat") § 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. (formaalselt võib teha, mis ta tahab ning pole vastutav; tegelikkuses seotud fraktsiooniga ja tulevaste valimistega) Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba
ümbertöödeldavate kaupadega hüpermarket".[iii] Siit spetsiifilisemalt on arhitektuuriprotsessi kirjeldanud inglise arhitektuuriteoreetik Neil Leach,[iv] kelle arvates langeb arhitektuur eriti lihtsalt simulacrum'i-lõksu, sest suhtleb maailmaga just visuaalse representatsiooni kaudu. Leachi arvates on kõik püüded tegeleda utilitaarsete printsiipidega jõudnud õige pea estetiseerituse ummikusse: funktsionalismi levimine rahvusvahelise stiilina, brutalismi robustsete materjalide tajumine ilusana. Arhitektid vaatavad maailma ennekõike kui pilti, seal on esteetiline privilegeeritud. "Utoopilistest
vaadeldakse siis transtsendentaalsest perspektiivist. Lisaks on nähtumus tingitud ajalis- ruumilisusest. Kodutöö 4 funktsioon – funktsioon on vajalik, et luua mõisteid esindatud tajuettekujutustest. objekt – objekt tähistab üldist mõistet, mis on tingitud subjekti representatsioonist ja nii on võimalik objekti teada. Objektid on loodud meelelisuse kaudu, mis on kaemuste allikaks, aga objektid on mõistmisega seotud, millega luuakse vastavad mõisted. süntees – kahe vastava representatsiooni(ettekujutuse) ühendamine üheks uueks representatsiooniks, kus olulised elemendid on representatsioonide mitmekesisus, nende kokkukoonduvus ja objekti-suhe. transtsendentaalne deduktsioon – selle idee on näidata, kuidas kategooriad kehtivad tingimata objektide puhul, mida saab määratleda kogemuse kaudu, ja on esindatud – nii nagu nad - läbi meelekaemuste. Ehk tegemist on kontseptuaalsee raamistikuga, mis koosneb kategooritatest,
lugejal on kahetine roll. Aristotelese määratluses on toodud mimesise kaks tahku: jäljenduslik ja muutev. Kirjanduskriitik Goodman: kirjandusteose maailmale pole täpset vastet tegelikkuses. Aristoteles: seejuures erinevad kirjandusvormid jäljendusvahendite poolest. Eristab sisu ja vormi või stiili ja meetodit. Vorm on kuulajate mõjutamise vahend. Tragöödia idealiseerib, komöödia parodeerib tegelikkust. Mimesis võib tähendada imitatsiooni, simulatsiooni ja representatsiooni. 1990.aa tekivad uued kirjandusteaduse voolud ja suunad, mille keskmesse nihkub mimeetiline aspekt (ökokriitika, geopoeetika). Kirjandus on mimeetiline nähtus, mida vaadeldakse laiema süsteemi osana. Hilis-postmodernismis toimub ökoloogilise, teadus-tehnilise ja kultuurilise mõtlemise lähenemine. Koslowski Postmodernistlik kultuur. Tehnika areng on tingitud kultuuri arengust, kuna tehnilise tegevuse eesmärgid püstitab inimene, kes on kultuuri ja looduse osa. Ühiskonnad, mis
Greimas Semiootiline teooria eelkõige signifikatsiooni/tähenduse teooria. Eksplitseerida teoreetiliste konstruktide vormis tähenduse mõistmise ja tootmise tingimused. See mõisteline eksplitseering viib/juhib seejärel teooria kasutatavate mõistete formaalse väljenduse juurde: tuleb formuleerida teatud semiootiline aksiomaatika. Järgmine etapp seisneb minimaalse formaalse keele koha määratlemises. Ja alles seejärel peaks teooria hakkama tegema valikut representatsiooni süsteemidest, milles ta hakkab formuleerima oma protseduure ja mudeleid (näiteks, semiootiline ruut või elementaarne väljend). Semiootika liigitus objektist lähtuv Üldsemiootika e teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes
religioonides. ,,Vastupidi, nad kinnitavad, nagu seda teevad ka teatud kristlikud müstikud, et põhiolemuselt on Jumal ja inimene identsed. Seda kas aprioorse identiteedi vormis või kui eesmärk, mis saavutatakse läbi teatud praktikate või pühitsemisriituste, mis meile on teada näiteks Apuleiuse metamorfooside näol rääkimata teatud joogameetoditest. Võrdlusmeetod näitab ühegi kahtluseta, et nelisus kujutab enesest vähem või rohkem otsest Jumala representatsiooni, kes saab ilmsiks oma loodus. Me võime, seetõttu järeldada, et sümbol, mis kaasaja inimeste unenägudes spontaanselt ilmneb tähendab midagi samalaadset - Jumalat sisemuses." (ibid.) Jung siiski hoiatab, et antud pikaajalisi uurimustulemusi ning neis regulaarselt ilmuvat jumalakujundit ei saa võtta kui omamoodi jumalatõestust. Kuivõrd kogu transtsendents on meie jaoks teadvustamatu, siis ei ole võimalik selle sisu kohta midagi väga täpset empiiriliste meetoditega teada saada.
liigitada: · otsustusõiguseta kodanikuosalus (nt kodanike koosolek, petitsioon) · otsustus menetlusküsimuses (rahvaalgatus) · otsustus faktiküsimuses (rahvahääletus) · otsustus personaalküsimuses (täitevorgani juhi otsevalimine, revokatsioon) · otsustamispädevuse ulatuslik üleminek kodanikule (nn puhas demokraatia) 6. Vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia ühildumisest kohalikus omavalitsuses 6.1. Identsuse ja representatsiooni printsiibid Identsus- ja representatsiooniprintsiibid kujutavad võimu teostamise seisukohast endast kahte vastandpoolust. Identsus tähendab millegagi samasust, ühesugusus. Representatsioon on mitmetähenduslik mõiste. Avaliku võimu teostamise põhimõttena lahutab võimu kandmise selle teostamisest. Kitsamas mõttes on representatsioon esinduse eriliik ja tähendab institutsionaalset ühtsust, laiemas mõttes tähendab esindus mitte eraõigusliku volituse alusel, vaid tuleneb
annaabi.ee 
