Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................................................. 6 3.VARAJANE TEISMEIGA......................................................................................................7
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus.
...................10-11 Kokkuvõte..............................................................................................12 2 Sissejuhatus Referaat käsitleb noorukiiga ja sellega kaasnevaid muutusi. Noorukiiga on periood, mis juhatab sisse täiskasvanuea. Referaadist leiab vastuse küsimusele: millised füüsilised, vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks.
Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt
Seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. · PPL ja ST ja RT = kontrolli suurenemine enda üle, tervemad järglased, majanduslik tõus, mehe ja naise parem tervis, teadmiste suurenemine ja uurimustööd ja haridus, emotsionaalne heaolu täiskasvanul ja lapsel · Mõningad seksuaalsuse käsitlused: o Biopsühholoogiline seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu. o Psühhoanalüütiline Kõik naudinguga seotud on seksuaalne. Loomult seksuaalne, mitte kehaline vahekord.
Poolõde, poolvend- üks ühine bioloogiline vanem Kasuõde, kasuvend- lapsendatud, vanemad pole ühised Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne
Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet, kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb
Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud. Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid (sugurakud). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu
Kõik kommentaarid