EL on välja töötanud Euroopa ühtse turu kõigis liikmesriikides kehtiva standardiseeritud seaduste süsteemi kaudu. ELi poliitika eesmärk on tagada inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine siseturul.Kaubanduse hõlbustamisel uuritakse, kuidas saab riigipiiri ületavate kaupade liikumist reguleerivaid protseduure ja kontrolle parandada, et vähendada sellega seotud kulusid ja maksimeerida tõhusust, kaitstes samal ajal seaduslikke regulatiivseid eesmärke. Samuti on märkimisväärne ülemaailmne teenuskaubandus. Näiteks Indias on äriprotsesside sisseostmist kirjeldatud kui "riigi arengut järgmise paarikümne aasta jooksul, mis aitab laias laastus kaasa SKP kasvule, tööhõive kasvule ja vaesuse leevendamisele". Kasutatud kirjandus: https://maailmakool.ee/majanduse-uleilmastumine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine https://e-koolikott.ee/oppematerjal/17041-Uleilmastumine-selle-eri- aspektid-ja-moju-riikide-majandusele
2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad 2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine:
2. Kirjeldav (konstateeriv) osa esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused) · Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 2. Akti välja andud organite järgi: · Seadusliku võimu akt (Riigikogu otsus) · Täidesaatva riigivõimu akt (Valitsuse korraldus, ministri käskkiri) · Kohtuorganite akt (kohtuotsus) · Kontroll- ja järelevalveoorganite akt (riigikontrolli kontrolliaruanne)
Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Õigussuhete liigitus Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitme juriidilise omaduse poolest. Need juriidilised omadused erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktilisest sisust. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid õigusnormide kaupa. Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: · Regulatiivseid õigussuhteid Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. · Kaitsvaid oigussuhteid Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. Kasutatud materjal:
organ, akti nimetus, aeg ja koht, adressaat jms.) kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustavad õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt. resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6) a)Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega b)Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. C) Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1
3.Ajalise kehtivuse järgi – õigusnormid võivad olla kas piiratud ajalisekehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4.Territoriaalse kehtivuse järgi – eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13
esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt Õigussuhte põhiliigid. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest
tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid
Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida suurem on riigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud. Kuna Eestis on Sotsiaaltoetused tagasihoidlikud, maksukoormus suhteliselt madal, maksud väheprogresseeruvad ,siis AFSi mõju majandustsükli tasakaalustajana on tagasihoidlik. Regulatiivne fiskaalpoliitika-Rakendatakse vajadusel lisaks Regulatiivseid eelarvepoliitilisi meetmeid Regulatiivne fiskaalpoliitika-situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab Valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. reguleeriva fiskaalpoliitika meetmed Tähendavad muudatusi riigieelarves ja Maksupoliitikas Regulatiivne fiskaalpoliitika-majanduslanguse tingimustes aitab nõudlust Tugevdada maksukoormuse alandamine ja Valitsuse kulutuste suurendamine, kas Eelarveülejääki vähendades või reservide Puudumisel
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks.
Nt ostja ja müüja vaheline suhe. Ühepoole õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub. Ühepoolse õigussuhte eriliik on absoluutne õigussuhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted- tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted- suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted.
Nt ostja ja müüja vaheline suhe. Ühepoole õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub. Ühepoolse õigussuhte eriliik on absoluutne õigussuhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted- tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted- suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted.
millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhted tekkivad erinevates ühiskonnaeu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materiaalse sisu ja õiguslike omaduste poolest. Õigusehte struktuuri järgi eristakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Õigussuhte funktsiooni järgi eristakse regulatiivseid(tekkivad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega) ja kaitsvaid(on suunatud riikliku sunni kohaldamiseleisikule, kes on rikkunud õigustatudsubjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi) õigussuhteid. Õigussuhte põhimõtteline skeem subjekt A Subjektiivne õigus subjekt B Obje
õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: · Regulatiivseid õigussuhteid regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) · Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest
Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppele. 6) Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Kaitsvad õigusnormid on ettekirjutused, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Kaitsvate normide hulka kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse.
esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest
PMFS-le (Plano de Manejo Florestal Sustentável) ehk Brasiilia jätkusuutliku metsamajandamise plaanile, seoses raietega põlismetsades. (Amazonas Fond 2012) Edaspidi loodi mitmeid normatiive seoses metsandusega. Üheks suurimaks saavutuseks võib kindlasti lugeda Avalikule sektorile kuuluva metsa majandamise seadust 2006. aastal. Ehkki suured metsamassiivid olid riikliku registrisse kantud kui riigimaad, ei olnud olemas veel regulatiivseid seadusi ja toetuspunkte, kuhu nende majandamisel ja kasutamisel saaks toetuda. 2004. aastal teatas Brasiilia valitsus, kaasates 11 ministrit, oma tegevusplaani, kuidas ennetada ja kontrollida raiet Amazoni metsades. Selle plaani eestvedajaks oli presidendi kantselei. Tegevusplaan sisaladab endas 144 tegevust, mis lähevad kolme peamise strateegia alla: maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine,
konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Nt töölepingu kohaselt „naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib saata töölähetusse tema nõusolekul“. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. Neid iseloomustab kõik, mis eespool dispositsiooni kohta õeldud. Täidetava funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Nad varustavad suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, nii teostavad nad oma regulatiivseid funktsioone→esmane eesmärk. Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele. Seetõttu nim neid ka õigust kehtestatavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme.
domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib erinevates õigusharudes normide esitamine õigusaktides olla oluliselt erinev.34 Karistusõigus koosneb kaitsvatest õigusnormidest ning selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Seega on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud dispositsioon ja sanktsioon.35 Riigiõiguslikes õigusaktides, mis sisaldavad peamiselt regulatiivseid norme ja deklaratiivseid sätteid, on üldjuhul sõnastatud vaid hüpotees ja dispositsioon.36 Eraõiguslikes õigusharudes on õigusaktide sätete sõnastamisel põhirõhk asetatud hüpoteesile ja dispositsioonile.37 Õigusnormi viitavaks esitamiseks nimetatakse seda, kui õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Õigusnormi viitav esitamine võib esineda kahel kujul: 1
nimetus, aeg,koht, adressaat jms) Kirjeldav osa – esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise/vaidluse sisu Põhjendav osa – eritatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatakse vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte (nt riigikogu otsus) 2) Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus)
4) Resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. 1) Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi - regulatiivsed aktid (määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende normidega rakendatakse regulatiivseid norme) ; jurisdiktsioonilised aktid (aktid millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumistega) 2) Akti välja andud organite järgi - seadusandliku võimu aktid, täidesaatva riigivõimu aktid, kohtuorganite aktid (kohtuotsus), kontroll- ja järelvalveorganite aktid (riigikontrolli aruanne) Küsimused lk 108. "Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus": 1.Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (nt riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid maksul võivad olla ka regulatiivseid eesmärke (nt teatud kaupade tarbimise piiramine, siseturu kaitse, keskkonnasäästliku tootmise soodustamine, investeeringute soodustamine, tulude ümberjaotamine ühiskonnas või muud sotsiaalpoliitilised eesmärgid). 15. Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste seaduslikkus Riigikohtu praktikas (näited 2-3 lahendit) vt õppematerjal ÕIS Maksu mõiste PS-s ning MKS-s ei pruugi kattuda. Põhiseaduse paragrahvi 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised
6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud 7. Milles seisneb asja lahendamise olemus 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi 2. Akti välja andnud organite järgi Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme 10 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 6. Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus 1. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,
faktile. 37. Õigussuhete liigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja-müüja, töötaja-tööandja) ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. regulatiivsed õigussuhted – tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; sellised on eraõiguslikud suhted kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigusi või ei ole täitnud kohustusi (näiteks kriminaalõiguslikud suhted) 38. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldustele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub. Ühepoolse õigussuhte eriliik on nn absoluutne õigussuhe (määratud on ainult õigustatud subjekt). Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Näiteks tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud ja tööõiguslikud suhted. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Näiteks kriminaalõiguslikud, haldusvastutuslikud suhted ja protsessi- ja menetlussuhted.
jätnud ebamääraseks,-täpseks. Primaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates; sekundaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise tagajärjel (nt läbimõtlematud osalised muutmised või täiendamised, mille puhul ei analüüsitud kõiki tekkivaid või kaduvaid regulatiivseid seoseid - siin võib tulemuseks tekkida kas täielik sekundaarne lünk või näiline lünk) Lünkade ületamise põhilised viisid: 1) lahendamise hülgamine - menetluse lõpetamine ning konstateerimine, et õiguses reguleeritud koosseisuline vastav tegu puudub, sest puudub üldse reguleeriv õigusnorm selle juhtumi kohta; 2) õiguse analoogia rakendamine - st ei ole sooritatud küll sellist tegu, mis vastaks konkreetse
õigussuhe üldse tekib. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid ja õigusnormide õigusharudesse kuuluvuse alusel (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi , mida vastavad õigussuhted taotlevad eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondlise suhete reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil setõttu on need suhted õigustloovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne). Kaitsvad õigussuhted seavad eesmärgiks mingisuguse nähtuse kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimist.(karistusõiguslikud normid) Põhirõhk kaitsvates õigussuhetes on juriidilistes kohustustes
Juriidiline fakt sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise. Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi. Lepingu lõpetamine on õigustlõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. 38. Õigussuhete liigid 1.Regulatiivseid õigussuhted - eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. 2.Kaitsvaid oigussuhteid- Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (krimi- naalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste
Juriidiline fakt sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise. Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi. Lepingu lõpetamine on õigustlõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. 38. Õigussuhete liigid 1.Regulatiivseid õigussuhted - eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. 2.Kaitsvaid oigussuhteid- Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (krimi- naalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste
konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Nt töölepingu kohaselt ,,naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib saata töölähetusse tema nõusolekul". Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. Neid iseloomustab kõik, mis eespool dispositsiooni kohta õeldud. 6. Täidetava funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Nad varustavad suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, nii teostavad nad oma regulatiivseid funktsiooneesmane eesmärk. Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele. Seetõttu nim neid ka õigust kehtestatavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme.
teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õigusepärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. 57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil). Ettekirjutuse iseloomu järgi- võivad õigusnormid olla määratletud (antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida ei saa pooled muuta), suhteliselt määratletud (rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) ning dispositiivsed normid (juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele, kõik eelnev) Täidetava funktsiooni järgi- eristatakse regulatiivseid (on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, on suunatud suhete loomisele) ja kaitsvaid õigusnorme (ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele). Vastavalt regulatsiooni viisile- võib norme omakorda liigitada kohutavateks (sooritada kindlaid positiivseid tegevusi)subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest), keelavateks (subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest)
Annavad suhtest osavõtjatele e subjektidele vastavad õigused ja panevad kohustused. Nad on õigust kehtestavad normid, sest nad ei ole suunatud karistuste kohaldamisele – eesmärgiks on suhte loomine, mitte kaitsmine. 2. Kaitsvad õigusnormid – ettekirjutused, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele, st reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist (nt kriminaalõigus). Vastavalt regulatsiooni viisile võib regulatiivseid norme liigitada 1. Kohustavad normid – kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid 2. Keelavad normid – kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest (karistusõiguse normid) 3. Õigustavad normid – reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused, st antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. Õigussüsteem. Õigusharu. Õigusinstituut.
karistusähvardust ei ole. Siis meie siseriiklus toetab sellele, et on nii meil, kui ka seal keelatud. Ja rakendatakse meie sanktsiooni, kuna seal ei ole. On rida ,,maailma kuriteod": narkokaubandus, õhusõidukite kaperdamine. Nad on karistatavad (vastutusele võetavad) igal riigil, ükskõik, kus on toime pandud. Meie seadused on kooskõlas RVÕ reeglitega. Side on väga tihe. Üldosa annab kogu KÕ filosoofilise alus (ka tehniline mugavus). Ta sisaldab endas üldisi regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi: · õpetus KarS-is; · õpetus kuriteost; · õpetus karistusest. On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt. ,,teise isiku tapmine"... Kui tapmise katse, siis tuleb hakata subjektiivsete tunnustega (motiiv jne). NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus. Kuid üldosa küsimused on ka mujal
Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt määratletud (kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed (reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud ise kokkuleppele). Täiendava funktsiooni järgi eritatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Vastavalt regulatsiooni viisile, kohustavad , keelavad, õigustavad. Selline õigusnormide liigitus määrab ära õigusnormide liikide erineva juriidilise jõu, nende omavahelise hierarhia, jõustumise ja kehtivuse tingimused. 8 Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Kui (hüpotees) – siis ( dispositsioon) – vastasel juhul ( sanktsioon). Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena. Selliselt määratletuna on karistusõiguse eesmärgiks kaitsta ühiskonna põhiväärtusi ning tõkestada ning tõkestada kuritegevust. Seda on karistusõiguse materiaalne määratlus. 1. Üldosa sätestab allused ja piirid, millal karistussundi kohaldadakse 2. Eriosa Kriminaalõigus Väärteoõigus Üldosa sisaldab regulatiivseid ja definitiivseid sätteid, mis annavad teo karistatavuse üldised alused. Seal sõnastatakse karistusõiguse põhimõtteid, õpetus KarS-est, süüteost ja karistusest. KarS eriosa sisaldab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega.
põhjustajaks. Pac-man’i kaitse (pac-man defence) – ühendatav teeb ülevõtmispakkumise vaenuliku ülevõtja aktsionäridele. „Valge rüütli kaitse“ (white knight defence) – ühendatav otsib mõne uue kolmandast osapoolest ülevõtja. „Valge relvakandja kaitse“ (white squire defence) – otsitakse uus osapool, kes ostaks ühendatavas väikese osaluse, millest piisaks vaenuliku ülevõtmise ärahoidmiseks. 10. Milliseid regulatiivseid piiranguid võidakse ühinemisele/ülevõtmisele seada ning kuidas nende mõju hinnatakse? Väärtpaberitega seotud seadused – mõnes riigis täiendavad nõuded, mida tuleb teha ühendamise algatamiseks ning lõpule viimiseks (sh lubatud takistavad meetmed). Eesmärgiks tagada finantsturgudel piisav kindlus ning aktsionäride võrdne kohtlemine. Konkurentsiseadused – konkurentsi kaitsmine turgudel turujõu indikaatoritele tuginedes.
seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme · reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid õigusharude ja õigusinstituutide järgi · ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas ajutised või alalised normid · territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme · ettekirjutuse iseloomu järgi imperatiivsed, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed · täidetava funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme · vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad ja õigustavad normid 4. ÕIGUSÜSTEEM Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamise alused: 1) õigusliku reguleerimise objekt teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted 14 2) õigusliku reguleerimise meetodi järgi juriidiliste
kodulehtedel. Lisaks sellele leidub mitmeid põhjalikumaid teemakohaseid artikleid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi valdkonnaraamatutes (vt http://www.oppekava.ee/). Näiteks käesolevalt on avaldatud põhikooli valdkonnaraamatus valdkondadeülesena artiklid uurimistööst põhikoolis ja loodusainete valdkonnaraamatus artikkel uurimuslikust õppest loodusainetes. Viimasest on osa siiski aineteülene, käsitledes muuhulgas uurimistöö metatasandil kavandamiseks vajalikke regulatiivseid oskusi (oskused kavandamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks). Juhendamisoskuste arendamisel on asendamatud ka isiklikud ja kolleegide kogemused. Nende vahetamiseks on soovitav korraldada regulaarseid kogemusvahetusseminare nii ettevalmistusprotsessi käigus kui ka pärast kaitsmist protsessi reflekteerimiseks. 61 UURIMISTÖÖ ALLIKAD Ülle Kikas, PhD Nõunik Haridus- ja Teadusministeerium
rahuldamise osas läheb. Iga mina aitab meil antud tingimustes kõige kohasema tegutsemisviisi valida ning soodustab ellujäämist. Mina kaks aspekti William James eristas "mina" (I) ja "ise" (me). Deci & Ryan (1991) iseloomustasid neid kaht aspekti vastavalt kui toimekat alget ja ühiskondlike väärtuste hoidlat. Mina hoidlafunktsioon hõlmab väärtusi (nt perekonda, õiglust) ja jagatud ning regulatiivseid protsesse, nagu püsivust, reeglite järgimist ja agressiivsusest hoidumist. Me internaliseerime nii väärtusi kui regulatiivseid protsesse, sest vajame seotust teistega. Seotuse ehk aktsepteerituse tunde saavutamiseks võtame omaks meile oluliste inimeste uskumused. Toimekas mina on hoidlast erinevalt autonoomne ja kontrolliv. Kui mina autonoomne osa saab arendada oskusi ning meisterlikkust keskkonnaga opereerimisel, omandab inimene enesemääratuse tunde
· seaduslik, · põhistatud, · otstarbekohane ja · õiglane. Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse: 1) regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. 2) Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) Seadusandliku võimu akte 2) Täidesaatva võimu akte 3) Kohtuorganite akte 18 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda. Seaduse kirjutapandud vorm täidab õiguskindluse põhimõtet selle kohta saab infot ning tõlgendamisel on olemas silmaganähtav pidepunkt. §2 Haldusõiguse primaarsed allikad 1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid. 2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab
Õigusallika kirjalik vorm teenib õiguskindluse eesmärki, kuna tema abil määratakse kindlaks õigusnormi tekkimise aeg ja selle sisu. Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. §2 Haldusõiguse allikate hierarhia 1. Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. +Juurajuura 2. Gmail 3. Calendar 4. Documents 5. Photos 6. Sites 7. Search 8. More 1. Juurajuura Juurajuura 2. 3. Share... 4. 5. 6. 7. 9 1. 8 2. 7 3. 6 4. 5 5. 4 6. 3 7. 2 8. 1 9. 1 10. 2 11. 3 12. 4 13. 5 14. 6 15. 7 16. 8
Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda. Seaduse kirjutapandud vorm täidab õiguskindluse põhimõtet selle kohta saab infot ning tõlgendamisel on olemas silmaganähtav pidepunkt. §2 Haldusõiguse primaarsed allikad 1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid. 2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab
kui muudes seadustes, st väärteod on ainult osaliselt dotifitseeritud) Väärteo jagunemine toimib põhimõttel, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (nt Liiklusseadusest), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadustikus sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa §-d 1 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid annab teo karistatavuse üldised alused, sõnastatakse karistusõiguse üldpõhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused (nt süüteo katse, põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest, ametiisiku mõiste jne). Karistusseadustiku eriosa §-d 88 451 sisaldavad konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad, koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega.
263) Iseseisvate reguleerimiskomisjonide ülesanne on ette valmistada ja jõustada reegleid, et kaitsta avalikke huvisid mingis kindlas valdkonnas või majanduses. Iga komisjon on juhitud 5 kuni 10 liikme poolt. Liikmed nendes komisjonides on määratud presidendi poolt ning see järel Senati poolt kinnitatud. President ei saa nende komisjonide liikmeid vallandada nii lihtsalt kui oma kabineti liikmeid ja Valge Maja töötajaid. Võib öelda, et erinevad huvigrupid peavad Iseseisvaid regulatiivseid komisjone väga tähtsaks, kuna nende iseseisvus teeb komisjonid vähem mõjutatuks presidendist ja Kongressist. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 481-482) Kindlasti on Iseseisvate reguleerimiskomisjonide puhul oluline ka see, et nad võivad ise sõnastada reegleid, mida ettevõtted või inimesed peavad järgima ning seega on neil seadusandlik kvaasifunktsioon. Lisaks on neil õigus osaleda reegleid rikkunud firmade ja inimeste
mõttega vastupidisele järelmile; C. 1) primaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates; 3) sekundaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise tagajärjel (nt läbimõtlematud osalised muutmised või täiendamised, mille puhul ei analüüsitud kõiki tekkivaid või kaduvaid regulatiivseid seoseid - siin võib tulemuseks tekkida kas täielik sekundaarne lünk või näiline lünk); 90 D. 1) lünk õigusnormis või -aktis - normitehniliste puuduste tõttu selle õigusakti või - normi regulatiivses toimes lüngad; 2) lünk õigussüsteemis - õigussuhet, mille reguleerimise järele on vajadus, sest ta praktikas juba vaikselt eksisteerib, ei olegi kunagi varem õigusega reguleeritud.
annaabi.ee 
