27 EC Finantsjuhtimine kriisi ajal; kordaminekud ja vead (0)

27 EC Finantsjuhtimine kriisi ajal; kordaminekud ja vead
2007 aastal alanud finantskriis on paljude majandusteadlaste arvates üks suurimaid finantskriise peale 1930ndate “Suurt depressiooni”. Suured finantsinstitutsioonid on lagunemise ääre peal, pangad vajavad riigi valitsustelt abi, börsiturgudel tegutseb kaos üle kogu maailma – need on peamised finantskriisi tunnusjooned. Sellega asi ei piirdu, ka kinnisvaraturg kannatab, paljud inimesed on maksusuutmatuse tõttu kodudest välja tõstetud, kinnisvara müüakse oksjonitel ning kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud. Finantskriisile järgnes Globaalne Retsessioon .
Pangade solventsuses kahtlemine, laenude keerulisem kättesaadavus ning investorite kasvav ebakindlus mõjutas suuresti globaalsel börsiturul toimuvat. 2008 aasta jooksul ning 2009 aasta alguses kannatas kõige rohkem väärtpaberiturg. Sellel perioodil aeglustusid majandused üle maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt. Valitsused ja keskpangad reageerisid sellele ebaharilike fiskaalstiimulite, rahapoliitika laienemise ning abipakettide jagamisega.
Ühendkuningriigid otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes makse, olgugi, et eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: “double-dip recession ”.
USA Föderaalreserv ja keskpangad üle maailma on astunud suuri samme, et vältida deflatsiooni riski, mis tekib madalate palkade ning töötuse kasvades. Lisaks, on võtnud erinevate riikide valitsused kasutusse uued eelarvepoliitikad, mis peaks stimuleerima nii erasektori kui ka avaliku sektori tegevust.
USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi totaalse lagunemise äärele. Euroopa keskpanga ning teiste keskpankade reaktsioon oli kiire ja dramaatiline. 2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad 2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt.
Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes.
Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid,
mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide
juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse
tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine:

• Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF – European Financial Stability Facility) loomine
  

mais 2010

• Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM – European Stability Mechanism) loomine 2010
  

sügisel

• fiskaalstabiilsust tagavate seadusandlike aktide vastuvõtmine, 2011
  
• Euroopa Nõukogus on arutamisel nn kakspakk-määrused, mis peaks vastu võetama
  

lähiajal
Kriis on pannud nii EU liikmesriikide valitsused kui ka Euroopa Keskpanga aktiivselt tegutsema. Kõik töötavad tihedalt, et vähendada töötute inimeste arvu, kindlustada finantsstabiilsuse ning kehtestada paremad valitsuse juhtimissüsteemid helgema tuleviku loomiseks.
Õppeaine: Rahvusvaheline Finantsjuhtimine
Õppejõud: Ivan Luiska
Õpilane: Gerdu Kaev
Õpprühm: EXT-E