27
EC Finantsjuhtimine kriisi ajal; kordaminekud ja vead
2007
aastal alanud
finantskriis on paljude majandusteadlaste arvates üks
suurimaid finantskriise peale 1930ndate “Suurt depressiooni”.
Suured finantsinstitutsioonid on lagunemise ääre peal,
pangad vajavad riigi valitsustelt abi, börsiturgudel tegutseb
kaos üle
kogu maailma – need on peamised finantskriisi tunnusjooned. Sellega
asi ei piirdu, ka kinnisvaraturg kannatab, paljud inimesed on
maksusuutmatuse tõttu
kodudest välja tõstetud, kinnisvara müüakse
oksjonitel ning kõik see peamiselt töötuse
kasvamise tõttu.
Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel
kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud.
Finantskriisile järgnes Globaalne
Retsessioon .
Pangade
solventsuses kahtlemine, laenude keerulisem kättesaadavus ning
investorite kasvav
ebakindlus mõjutas suuresti globaalsel börsiturul
toimuvat. 2008 aasta jooksul ning 2009 aasta alguses kannatas kõige
rohkem väärtpaberiturg. Sellel perioodil aeglustusid majandused üle
maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus
vähenes märgatavalt. Valitsused ja
keskpangad reageerisid sellele
ebaharilike fiskaalstiimulite,
rahapoliitika laienemise ning
abipakettide jagamisega.
Ühendkuningriigid
otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes
makse, olgugi, et
eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK
nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: “double-dip
recession ”.
USA
Föderaalreserv ja keskpangad
üle maailma on
astunud suuri samme, et
vältida deflatsiooni riski, mis tekib
madalate palkade ning töötuse kasvades. Lisaks, on võtnud
erinevate riikide valitsused kasutusse uued eelarvepoliitikad, mis
peaks stimuleerima nii erasektori kui ka avaliku sektori tegevust.
USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi
totaalse lagunemise äärele. Euroopa
keskpanga ning teiste keskpankade
reaktsioon oli kiire ja
dramaatiline. 2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad
2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning
probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide
valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5
trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi
suurematelt pankadelt.
Aastal
2010 tutvustasid Euroopa
regulaatorid pankadele uut
Basel III
eeskirja. Basel
III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid
pankade
likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes.
Euroopa
Liidu
riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks
kiidetud väga
erinevaid meetmeid,
mille
eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on
määratletud
euroala riikide
juhtimisstruktuur,
asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide
põhiseadustesse
tasakaalus
eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete
loetelu on järgmine:
- Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF – European Financial Stability Facility) loomine
mais
2010
- Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM – European Stability Mechanism) loomine 2010
sügisel
- fiskaalstabiilsust tagavate seadusandlike aktide vastuvõtmine, 2011
- Euroopa Nõukogus on arutamisel nn kakspakk-määrused, mis peaks vastu võetama
lähiajal
Kriis
on pannud nii EU liikmesriikide valitsused kui ka Euroopa Keskpanga
aktiivselt tegutsema. Kõik töötavad tihedalt, et vähendada
töötute inimeste arvu, kindlustada finantsstabiilsuse ning
kehtestada paremad valitsuse juhtimissüsteemid helgema tuleviku
loomiseks.
Õppeaine:
Rahvusvaheline Finantsjuhtimine
Õppejõud:
Ivan Luiska
Õpilane:
Gerdu Kaev
Õpprühm:
EXT-E
Kõik kommentaarid