Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduslik globaliseerumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Majanduslik Globaliseerumine

Majanduslik globaliseerumine on suurenev majanduse vastastikune
sõltuvus kogu maailmas kaupade, teenuste, tehnoloogia ja kapitali
piiriülese liikumise kiire kasvu kaudu. Kui ettevõtluse üleilmastumine
on keskendunud rahvusvahelise kaubanduse regulatsioonide,
tariifide, maksude ja muude ülemaailmse kaubanduse takistuste
vähenemisele, on majanduse globaliseerumine riikide vahelise
majandusintegratsiooni suurendamise protsess, mis viib ülemaailmse
turu tekkimiseni ühtsel maailmaturul. Praegused globaliseerumise

Majanduslik globaliseerumine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aleksander Pärnamaa Õppematerjali autor
Essee majandusliku globaliseerumise peal.
1,5lk 10.klassi geograafia materjal.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Arenguökonoomika eksam

Maailmaturu toiduhindade tõus põhjustab arengumaades poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust ning rahutusi. Arengumaade põllumajandusel ei ole õnnestunud ar4eneneda viisil, mis toodaks riikidele eksporditulusid ja annaks maa rahvale piisavalt toitu ehk k toiduvarusid halbadeks aegadeks. Põllumajandus on maha jäänud, kuna kestavad pikalt konfliktid, ebaõiglased maaomandisuhted või puudulik rahastus. 17. Defineerige majanduslik dualism. Milles seisneb geograafiline dualism? MAJANDUSLIK DUALISM: tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. ­ sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias ­ geograafilised arengutasemete erinevused ­ hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel GUNNAR MYRDAL ­ majanduslik ja sotsiaalne areng võivad viia tasakaalust eemale

Arenguökonoomika
thumbnail
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia
thumbnail
28
docx

Rahvusvaheline äri küsimused-vastused

1. milles seisneb rahvusvahelistumise olemus ja vajalikkus? Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses ● Suhteline ja absoluutne eelis ● Ettevõtjate „ahnus“ ● Riikide erinev roll ● Riikide majanduslik võimsus ● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine ● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-

Rahvusvaheline äri ja eetika
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud: liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole, hegemoonilise stabiilsuse kontekstis on globaliseerumine domineeriva riigi positsiooni kinnistumine, marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3. Ajalooline ja rahvastikukeskne lähenemine üleilmastumisele. Seotud demograafilise üleminekuga – üle-eelmisel sajandil dem.ülemineku läbi teinud P-Ameerika ja L-Euroopa asusid esmalt majandusliku heaolu suurenemise teele. Demograafilise ülemineku jooksul

Globaliseeruv maailm
thumbnail
45
docx

Euroopa Liit

aasta Kopenhaageni kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi erikriteeriume. ELiga ühinemise suunas liikumisel jääb eeltingimuseks täielik koostöö ÜRO endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess, mida täiendati 2003. aasta Thessaloníki Euroopa Ülemkogul, jääb ELi poliitika raamistikuks selle piirkonna puhul kuni ELi liikmeks saamiseni. Kuidas EL toimib? EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 27 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost. EL loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu

Geograafia
thumbnail
54
docx

Euroopa Liidu õigus

I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t

Euroopa liidu õigus
thumbnail
35
doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

.... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel....

Juhtimise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun