ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED
Soone valendik - õõs Patogenees/tagajärjed/lõpe: Turse, verevalumid, piirkonna arterites isheemia→hüpertroofia, nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid), rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides. Hüpeemia: arteriaalne isheemia Kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral), obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult
Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja
Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha erinevatel inimeste nägudel. Lõhnatundlikkus Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundma õppimiseks. Sel ajal pole vanematel soovitatud kasutada erinevaid parfüüme. Refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Kasutatud kirjandus • http://goo.gl/AzM795 • Psüholoogia gümnaasiumiõpik 2002 lk 36-37
kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi.
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada?
eukalüptiõli), nende toimemehhanism, kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Ekspektoreerivad ained • Kergendavad sekreedi ja pôletikulise eksudaadi eritumist hingamisteedest ja kõrvaldavad sellega köhaärritaja • Ekspektoriandid ja mukolüütilised ained 1. Pôletikuvastase (rahustava) toimega ekspektoransid: • Alteejuur (Radix Althaeae). Lagritsajuur (Radix Glycyrrhizae). Sisaldavad kuni 30% limaaineid. Limad vähendavad reflektoorselt pôletikunähte ja stimuleerivad vedela röga sekretsiooni, mis kaitseb limaskesta ärrituse eest. • Terapeutiline kasutamine. Kasutatakse peamiselt mikstuurides ägeda farüngiidi, bronhiidi ja trahheiidi korral köhaärrituse vaigistamiseks. 2. Sekretolüütilise ja sekretomotoorse toimega ekspektoransid: • Ammoniumkloriid. Natriumvesinikkarbonaat. Veeldavad sekreeti. Veelduv sekreet muutub sellega kergemini väljaköhitavaks.
kanalis. Meie närvisüsteemi tähtsaim juhe. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevadest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. NÄRVID JA REFLEKSID: Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Refleksid jagunevad kaheks: tingitud ja tingimatud. Talitluse põhjal jaguneb PNS kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. REFLEKSIKAAR: 1) erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest. 2) närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs
Sama kehtis ka Ravici kohta, ta elas suhteliselt madala kvaliteediga hotellis ning tegi tööd naeruväärse summa eest. Kõik, kes viibisid illegaalselt riigis, pidid end politsei eest hoiduma, et võimuesindaja ei juhtuks dokumente küsida näidata. Ravic, kes oli professionaalne kirurg, õnnestus vahele jääda teist inimest oma oskustega aidates. Ta peatas verejooksu naisel, kellele kukkus ehitusplatsil suur palk õla piirkonda. Inimeste abistamine tuli tal reflektoorselt. Ta saadeti maalt välja, kuna politsei avastas tema saladuse. Neile ütles peategelane muidugi vale nime ning aadressi. Seda tegi ta selleks, et ta ei saaks 6 kuud vangistust, see oli juba korduv mittelubatud piiriületamine, ning et saaks tagasi tulles oma vanasse hotellituppa tagasi minna. Arstina ta ei saanud Prantsusmaal praktiseerida, kuna prantsusmaa tunnustas ainult neid pabereid, mis olid kohalikus riigis välja kirjutatud. Samuti ei saanud ta lubada endale selliseid
Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Positronemissioonitomograafia (PET) - uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot
ja sügelemisvastased, parandavad haavu, puhastavad verd, rahustavad, ergutavad sapieritust ja vaigistavad valu. Tee valmistamiseks võetakse teelusikatäis droogi klaasitäie keeva vee kohta. Ravimteed kurguvalule Pärnaõisi kasutatakse palaviku ja köha puhul, samuti neerude tegevuse ergutamiseks. Piparmündil on rahustav, valuvaigistav, sapieritust ergutav, antiseptiline ja antitoksiline toime. Toimeaineks on mentool, mis võib reflektoorselt laiendada südame-, kopsu- ja ajuveresooni. Piparmünti soovitatakse sapipõiepõletiku, sapikivitõve ja ülemiste hingamisteede haiguste puhul, samuti seedetegevuse parandamiseks ning iivelduse ja oksendamise vastu. Teeks võetakse 12 teelusikatäit peenestatud lehti klaasitäie vee kohta ja lastakse tõmmata 510 minutit. Piparmünt on vastunäidustatud, kui inimesel on mentooliallergia. Ravimteed kurguvalule Spetsiaalset teed ainult kurguvalule pole. Antud teed
seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve. Selle ühenduse katkemisel on põis mõned nädalad lõtv ja ei allu ei tahtelisele kontrollile ega kontrollile seljaaju poolt. 15 nädala möödudes kujuneb välja nn. põie automatism, s.o. põie iseeneslik tühjenemine tema teatud täitumisastme juures. Teatud tugevusega põie seinte venitus kutsub reflektoorselt esile põie seinalihaste ehk detruusorlihaste kokkutõmbe, sulgurlihased aga seejuures lõõgastuvad. Ka põie automatismi korral on pikaajalise treeninguga võimalik saavutada kontrolli põie tühjendamise üle. Nimelt kutsutakse põie tühjenemisrefleks esile, koputades sõrmedega vastu väliseid kõhukatteid ja põie seina. Põis tühjeneb nüüd reflektoorselt selle erutuse tagajärjel, mis tekitatakse koputamisel mehhaanilise ärrituse teel
Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke, kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks) Mao põhimiku katterakud - soolhappe eritus (et toit roiskuma ei läheks) 12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Süsivesikud, kuna neid lõhustavad fermendid ei saa toimida happelises keskkonnas 13. Mis on isumahl? Maomahla eritus, mis tekib reflektoorselt. Algab enne, kui toit makku jõuab, kutsub esile kesknärvisüsteemist tulev impulss. Näiteks toidu nägemisel, kui kõht on tühi, toidu lõhna tundmisel, nätsu närimisel jne. Võib tekkida ka tingitud refleksist teatud kellaaegadel söömisest. 14. Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine
lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pH happeline( amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud
g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundite ravis b) mao-seedetraktihaavandite ravis c) astma ravis d) reflukshaiguse ravi 4. Tsimetidiin, ranitidiin, famotidiin ...
-rohkesti veresooni, närvilõmpeid -pupill reguleerib silma sattuva - silelihaskiud moodustavad valguse hulka silelihaste abil silmaavalaiendaja ja reflektoorselt laienedes või silmaavaahendaja ahenedes 2. rips- e -rõngakujuliselt läätse ümber, mis -ripslihas: osaleb akomodatsioonil tsiliaar- on Zinni sideme (ripsvöötmeke) abil (valgus näkku->silm kissi!) kehake ripskehakese külge fikseeritud -produtseerib KAMBRIVEDELIKKU. -rohkesti veresoone, tundenärve
Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib
Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Põhjused: · angiospasm arterites reflektoorselt külma, trauma korral · obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul · kompressioon arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, isumisel surve arterile · venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (mesesnteerium) tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk,
mentoon, mentüülatsetaat), sellest umbes 50% mentooli. Mentooli ei leidu rohemündis, mida kasutatakse ainult maitse pärast. Peale eeterlike õlide leidub taimes vaske, mangaani, karotenoide, falvonoide, park- ja mõruaineid ja vitamiine. Piparmünt on antiseptilise toimega. Piparmündi eeterlik õli on soolestiku jaoks võimas spasmidevastane ja valuvaigistav vahend. Piparmündis sisaldav mentool paneb südame-, aju- ja kopsuveresooned reflektoorselt laienema. Seetõttu kuulub mentool paljude tööstuslikult toodetavate südameravimite koostisesse. Münt(piparmünt) raviks: · Ravib viirushaigusi · Leevendab peavalu · Rahustab ja korrastab südametalitlust · Aitab unetuse ja närvilisuse vastu · Annab söögiisu · Vaigistab valu · Toimib põletikuvastaselt · Eemaldav halva suulõhna · Ergutab seedimist ja turgutab närvisüsteemi · Vaigistab valu maos ning südame- ja maksapiirkonnas
Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt)
26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel (selline on vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse näo vahel). Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Vastsündinutel on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest). Vastsündinute refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Temperament Vastsündinutel võib eristada 3 temperamenditüüpi, mis püsivad läbi lapsepõlve (Thomas & Chess, 1977). Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud.
.. Valige üks või mitu x Aitab hinnata rasvumise astet x Arvutatakse järgmise valemi abil kaal jagatud pikkus ruudus, kusjuures kaal on kg ja pikkus m On õe jaoks ebaolulise tähtsusega näitaja x Aitab prognoosida rasvumise astet tulevikus Arvutatakse järgmise valemi abil kaal jagatud pikkus ruudus, kusjuures kaal on kg ja pikkus cm Soopori ja stuupori korral: valige üks või mitu lk 17 x Patsient sfinktereid ei kontrolli x Patsient neelab reflektoorselt Esineb patsiendil koordineeritud vastus valule x Patsient on lühiajaliselt äratatav väga tugeva valuärritusega I kraniaalnärvi kahjustuse korral tekib... valige üks või mitu lk 20 Eksoftalm Hemianopsia x Anosmia Endoftaim Füüsikalistest uurimisviisidest on kõige objektiivsem saadud info... valige üks või mitu Haistmise kaudu Koputluse kaudu X Nägemise kaudu Komplemise kaudu Kuulmise kaudu
Mao füsioloogia: KORRATA anatoomia/füsioloogia õpik! Füsioloogia: 2.5 l HCl seedimiseks. pH ca 0,9 – 2.5 Valke lõh. ensüüm- pepsiin ; Ravsu- lipaasid, HCl toimel inaktiivne ensüüm. Pepsinogeen akt. Pepsiiniks HCl: hävitab mikroobe, pehmendab tselluloosi. NB! HCl↓ ravi – mikroobid- seentevohamised. Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus b)Koffeiin, etanool, mineraalveed jm. gaseeritud joogid, puljongid. d)RAVIMID, mis on mõeldud asendusraviksmaonõre koostisosad koos või eraldi võetuna. Eestis ei ole neid registreeritud. MAOSEKRETSIOONI PIDURDAVAD AINED: Mao ülehappesuse korral kasutatakse liigse HCl neutraliseerimiseks nõrku leeliseid, mao
Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.throat-cancer-symptoms.com/assets/images/imgTCShome-larynx.jpg Kõriesiku piirkonnas toimub alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine nii kõripealise kui esikukurdude varal. Kõriesiku ripsepiteeliga kaetud elastse koe rikas limaskest on rikkalikult varustatud tundenärvilõpmetega. Igasugune võõrkeha ärritus kutsub reflektoorselt esile köhatamise või läkastuse ja võib põhjustada kõri limaskesta turset. Kõrivatsakese seintes on rohkesti seroosnäärmeid, millede nõre niisutab häälepaelu. Hääl tekib kõri keskosas nn. Kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasabil, mis piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad (häälepaelad) pingutuvad ja häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad
Nii kirjutab E.Toomsalu, et stardipauku oodates peab jooksja keskendama kogu tähelepanu esimestele liigutustele, (s.o. motoorne reaktsioon). Ka B.S. Woodworthi poolt läbi viidud eksperimendid kinnitasid, et motoorne reaktsioon on kiirem kui sensoorne, larry Snyder, L. Bartenov aga peavad õigeks tähelepanu suunamist paugule, s.o. sensoorne reaktsioon. Nende seisukoha põhjenduseks on väide, et pauk (stardikäsklus) ja sellele järgnevad liigutused peavad olema reflektoorselt seotud. Vülisärritajale (paugule) tähelepanu suunamise õigsust kinnitab aga uurimus, mille andmetel suhteliselt tugevamale paugule reageerib jooksja kiiremini. Tähelepanu suunamisel aga esimestele liigutustele me igal juhul vähendame selle valisärritaja mõju. "Stardist ei tule mitte välja 'kärata', vaid välja joosta vastavalt kindlakskujunenud individuaalsele jooksurütmile ja tempole." Sellisena formuleerib Nõukogudemaa üks endisi
kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed
ALKOHOLI AKUUTNE TOIME ALKOHOLI AINEVAHETUS ORGANISMIS Alkohol (etüülalkohol, etanool, spiritus vini) ükskõik millise alkohoolse joogi kujulorganismi viiduna teeb läbi kindla ainevahetusliku muundumise, avaldades selle käigus organismile mitmekülgset mõju. Alkoholi paikne toime on vähese tähtsusega. Alkohol, eriti kange joogi kujul jooduna, ärritab suu ja keele limaskestasid. Sellest võivad reflektoorselt sugeneda individuaalselt erineva intensiivsusega vegetatiivsed nihked: hingamine süveneb, südametegevus kiireneb ja seedenäärmete sekretsioon elavneb. Põhilist toimet avaldab alkohol organismile seedekulglast verre imendunult e. resorbeerunult. Vees väga hästi lahustuva ainena imendub alkohol maost ja peensoolest kiiresti. Alkoholi sissevõtmise järel imendub alkohol maost ja peensoolest verre, veres tõuseb alkoholi kontsentratsioon
Pöörata tähelepanu suuhügieenile. Kui lapsel on takistatud ninahingamine, hingab ta läbi suu ja see soodustab suu limaskesta kuivust. Lapsel soovitada suud loputada saialille- või kummeliteega. Tuulutada tuba ja selgitada, et värske õhk kergendab hingamist ning tõkestab viiruste levikut. Toaõhku tuleks niisutada, sest niiskem õhk seob õhus lendlevad tolmuosakesed ja ärritab nina limaskesta seega vähem. Nohu puhul sobivad soojad jalavannid (reflektoorselt paraneb nina limaskesta verevarustus). . Ettevaatust nina hooldusel, nuuskamisel, sekreedi aspiratsioonil. Võõrkehad! 2. Sekreedi aspiratsioon, lapse asend (kõhuli, külili, pea alune tõstetud) 3. Veresooni ahendav, limaskesta turset alandav, sekreeti veeldav Viirusnohu on iseparanev haigus, mis moodub tavaliselt nadala jooksul. Siiski on kinnine ja nohune nina lapsele vaevav, eriti aga imikule, kel nohu tottu voib olla raske suua. Nohust nina voib puhastada soolalahusega. Apteekides
Günekoloogia-, teraapia-, kirurgia-, laste-, ortopeediaosakonnas. Eritamisharjumuste muutused Neurogeenne põis. Häired põie innervatsioonis (varustatuses närvidega), mis võib põhjustada erineval astmel inkontinentsust. 1. Inimene tajub urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne inhibitsioon (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse. 2. Täispõis tühjeneb reflektoorselt, ilma et pt urineerimisvajadust tunneks. 3. Atooniline (pinguseta) põis, sellisel juhul koguneb põis nii täis, et hakkab venitama põie sulgurlihaseid ning uriin eritub tilkudes. Eritamisharjumuste muutused Tilkuv uriinipidamatus. Ei pea olema ainult neurogeenne põis, võib olla ka takistus kusitis või kusitile avaldatav surve suurenenud eesnäärme. Äge uriinipidamatus. Inimesed tunnevad täispõie tunnet üha väiksema ja väiksema uriiniulga juures,
mõtteid, kuid need kaks asja kokku ei anna intellekti. Ja seda sel lihtsal põhjusel, et ühegi nimetatud tegevuse tegemist ei seleta inimese mõtlemine. Isegi kui inimene teab, et silma pilgutamine on kasulik, kui ta soovib vältida näiteks silma poole suunduva eseme silma sattumist, ja olgugi, et ta seda ka teeb (pilgutab silma), ei ole see käitumine tegelikult intellekti näitaja. Ja ei ole sel põhjusel, et inimene ei pilguta silma mitte sellepärast, mida ta mõtleb, vaid teeb seda reflektoorselt. Intellekti jaoks on aga vaja käitumist, mida valitsevad põhjused, mis selle ratsionaalseks muudavad. ,,On vaja millegi tegemist (olgu sellest kasu või mitte) sellepärast, et seda peetakse vahendiks mingi soovitud eesmärgi saavutamisel." (1995, 1274-1275) Dretske sõnul võib mingit tegu pidada intelligentseks käitumissammuks vaid siis, kui käitumise põhjustajana esineb mõte sellest, milline saab olema tulemus või
30. Mäletsemise mehhanism ja tähtsus. toidu teistkordne suhusaatmine eesmaost peenestatakse toit põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust Toit imetakse söögitoru kaudu suhu mälumine kestab 0.5-1 min Mäletsemine algab 30-60 min peale söömist ning kestab umbes tunni Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub 31. Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus. Peamiselt CO2 (60%) ja metaan (30-40%, tekib CO2-st metaani tootvate bakterite toimel) Lämmastik ja vähesel määral hapnik Väljutatakse röhituste abil Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast
Seganääre. http://www.greenfacts.org/images/glossary/salvary-glands.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Suuõõnde avanevate süljenäärmete nõre ja väikeste lima sekreteerivate näärmete nõre moodustab sülje. Sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele. Täiskasvanul eritub sülge u. 1-1,5 liitrit ööpäevas, millest 70% toodab gl. submandibularis, 5% gl. sublingualis, 25% gl. parotis, selline protsentuaalne suhe kehtib suus seedimise korral. Puhkeolekus gl. parotise süljeeritus tõuseb u.30%-ni, samas väheneb keelealuse näärme sülje sekretsioon . Sülg sisaldab: vett 99%,elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine
toksiinid 3) Posthemorraagilised aneemiad akuutsete või krooniliste verejooksude korral ANEEMIA PUHUSED KOHASTUMISREAKTSIOONID 1. Erütropoeesi stimuleerimine toimub hüpoksia-erütropoetiini süsteemi kaudu. Erütropetiin valgulise iseloomuga hormoon, toodetakse neerudes. Stimuleerib normaalset erütropoeesi ja ka hemoglobiini sünteesi erütroblastides. Neerukoe hüpoksia stimuleerib erütropoetiini moodustumist. 2. Hingamis- ja vereringeelundite talitluse stimuleerimine toimub reflektoorselt hüpoksiast tingituna üle kemoretseptorite ärrituse veresoontes ja kudedes. ANEEMIA KLIINILISED TUNNUSED Limaskestade kahvatus- klassikaline sümptoom, võib olla varjatud. Sageli võib esineda ikterusele sarnane kollakas värvus ja verevalumid. Tahhüpnoe- hingamine kiire ja pindmine Süstoolne kahin- südamelihaste puudulik talitlus, kuuldav südame tipul. EKG-s T-saki lamenemine, ST-depressioon
vanad poliitikajuhtimis praktikaid. EL otsuste tegemise ,,masinavärk" on omandanud suure tähtsusega maine, tänu millele on EL seadus tavaseaduse ees erilisem. Sagedasti saavutatakse enam-vähem soovitud tulemusi. EL ametnikud on avatud uutele probleemidele ka huvirühmadele, mis pakuvad arenguvõimalust EL ,,masinavärki". Tegude peegeldus arendab edukuse võimalust. Lobby grupid võivad käituda juhuslikult või reflektoorselt, seda tehes võivad nad ka kogemata saavutada soovitud tulemusi. Aga neid kogemata juhtumeid pole eriti juhtunud. Mida põhjalikum on mõtlemine/peegeldus (reflection) sedasuurem on õnnestumise (edukuse) võimalus. Üks üldiseid järeldusi kõigest sellest on see, et proffesionaalsemad lobby grupidteevad häid panuseid EL demokraatiale. Nad respekteervivad teisi ja käituvad kaalutlevalt. Tahes- tahtmata, nad aitavad tugevdada süsteemi. Pool-profesionaalsed grupid on külmaverelisemad
maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pHhappeline(amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad
läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e. vaskulooskesta (tunica vasculosa bulbi) tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad
aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat. reflektoorselt) -> söögitoru -> magu -- süsivesikute lõhust. süljeensüümide toimel, maohappe ensüümid - valkude, lipiidide lõhust. -> kaksteistsõrmik -- sapp, kõhunäärmenõre - kõikide toitainete lõhust. -> tühi- ja niudesool -- soolenõre - dishhariidide lõhust. => toitainete imend. -> jämesool -- vee tagasiimend., roojamine maks -- sapp -> kogun. seedim. vahel sapipõide, lõhust. lipiide; glükogeeni lammut.
emodiine, mis kolibakteri toimel muutuvad antranoon(l)ideks. Blokeerivad Na/K ATPaasi, takistavad jämesooles Na ja vee tagasiimendumist. Seetõttu jääb soolesisu püdelamaks, vallandub defekatsioonirefleks. Kõrvaltoimed: emaka kontraktsioonid Kasutamine: krooniline kõhukinnisus Riitsinusõli Toimemehhanism: Ritsinoolhape triglütseriid lahuneb glütserooliks ja ritsinoolhappeks, mis imendudes seebistub ja ärritab peensoole limaskesta ja suurendab reflektoorselt sekretsiooni Kasutamine: ühekordeks soole tühjendamiseks Bisakodüül Sünteetiline difenooli derivaat. Manustatakse p.o., rekataalselt. Metabolism maksas ja peensoole limaskestas. Toimemehhanism: Jämesooles eraldub glükuroonhape ja vabaneb difenool, mis avaldab toimet 3.2. Kõhulahtisusevastased ravimid. K. Vahenõmm 2018 3.2.1. Opioidiretseptorite agonistid: loperamiid. Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine.
hambakaariese profülaktika maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll
Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. süsteem Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 7 Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt)
lihaste venitusharjutused. Nõrga selja puhul tekib suhteliselt väikesel koormusel selja valu, pahaolutunne, vajadus muuta tihti selja asendit nii istudes kui ka seistes. Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused Kaela vigastused tekivad otsese löögi või venituse toimel. Löök kõrile võib põhjustada reflektoorselt surma. Kaelapiirkonna vigastused on väga ohtlikud ja vajavad raskemal juhul tingimata ambulatoorset sekkumist. Kaelalülide murrud ja nihestused on väga rasked vigastused, millele kaasnevad halvatused ja isegi surm. Kaelalülide vigastused on iseloomulikumad ratsaspordis, vettehüppes ja mäesuusatamises. Sümtomid: 1. valu kaelas; 2. valu kiirgumine kätte; 3. kätes sipelgate jooksu tunne; 4. naha tundlikkuse vähenemine vigastatud närvi piirkonnas; 5. pareesid;
HOIATUSED Aaloemahl pole sissevõtmiseks soovitatav sapi-ja maksahaiguste korral. PIPARMÜNT Piparmündi lehtede küljes on kollased täpikesed, mis sisaldavad mündi õli ja mille rohkusest oleneb taime arstlik väärtus. Droogiks tarvitakse kogu taime TOIME Rahustav, valuvaigistav ning antiseptiline Sapi-ja uriinieritust soodustav Siseelundite silelihaseid ja spasme lõõgastav Mao-ja soole ning südame valusid vähendav Südame-, aju- ja kopsuveresooni reflektoorselt laiendav KASUTATAKSE Nahale määrides ahendab piparmündis sisalduv mentool veresooni ja vähendab närvilõpmete tundlikkust. Välispidiselt võib piparmündipreparaate ja värskeid piparmündilehti tarvitada sügelemise, nõgestõve, veenilaiendite ja pea- või hambavalu leevendamiseks. Piparmündiviin tõstab söögiisu ja parandab seede tegevust ning aitab iivelduse või oksendamise vastu. Piparmündiaur mõjub leevendavalt astma, nohu ja bronhiidi puhul.
See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on keskel, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega: 1. Trijoodtüroniin ehk T3 2. Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin 3. Kaltsitoniin
Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas 22. O2 sisaldus on kõrgeim sissehingatavas õhus 23. CO sisaldus on kõrgeim väljahingatavas õhus 24. Hingamise regulatsioon Reflektoorne Reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist Humoraalne Organismi elundkondade talitluste regulatsioon
See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on kesek, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega: 1. Trijoodtüroniin ehk T3 2. Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin 3. Kaltsitoniin
ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid! Funktsioonid:kõne, imemine, toidu segamine, seedefermentide parema juurdepääsu tagamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 5 SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVALES Funktsioon : toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul) - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele Sülg sisaldab: - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid Süljeeritus SALIVATIO on reflektoorne - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks
Muutused lihastoonuses muudavad veresoone läbimõõtu ja seeläbi voolutakistust. Kui toonus suureneb, siis veresoon aheneb ja voolutakistus suureneb. Veresoone seina toonust kontrollivad sisemised ja välimised faktorid. Sisemised faktorid: Silelihase reaktsioon venitusele, temperatuurile, kudedest vabanevatele keemilistele faktoritele. Välimised faktorid: autonoomne närvisüsteem, hormoonide signaalid. Sisemised faktorid Rõhu suurenemisele vastab silelihas reflektoorselt kontsaktsiooniga. Takistust suurendatakse ning voolukiirus aeglustub. 12 Metavoolne hüpereemia: rakkudest vabanevatel ainevahetusjääkidel (Co2, piimhape) on silelihast lõõgastav toime, ehk verevool kiireneb. Välimised faktorid Eesmärgiks on reguleerida verevoolutust vastavalt organismi vajadustele, suunates verd sinna, kus seda on rohkem tarvis.
kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed
Sisekõrv: a Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku, seintes meelerakke Talitlus: 1) keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2 meelerakkudes tekib erutus 3 erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4 Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
annaabi.ee 
