50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandralahi
Õppematerjali autor
seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese
Sisekõrv: a Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku, seintes meelerakke Talitlus: 1) keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2 meelerakkudes tekib erutus 3 erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4 Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
Poolringkanalid, poolringkanalite ampullid - registreerivad nurkkiirenduse Horisontaalne Tagumine Ülemine Talitlus: 1. keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2. meelerakkudes tekib erutus 3. erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4. Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid - kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi,
3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP). Mikroelektroodide abil teostatud mõõtmised näitavad, et erinevatel kudedel on puhkepotentsiaali väärtus erinev (40 kuni 100 mV). Puhkepotentsiaal on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ kontsentratsioon rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumembraan rahuolekus halvasti läbitav ning ekstratsellulaarvedelikus ületab Na+ kontsentratsioon (145 mmol/l) rakusiseset kontsentratsiooni (12 mmol/l). Selline ioonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K+-Na+-pumba abil
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid). Inimese virgeseisundit on võimalik stimuleerida noradrenaliini agonisti amfetamiiniga, mis kuulub dopinguainete loetellu. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 13 Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee. Selle idee eksperimentaalne uurimine toimus mitme sajandi jooksul füsioloogide poolt. Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952).
........................... 9 1.1.4 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned ........................................................................................... 11 1.1.5 Surmalähedaste kogemuste ajaloolised uuringud .................................................................................... 15 1.1.6 Surmalähedane kogemus on vaimuhaiguse ilming? ................................................................................. 16 1.1.7 Ajukeemiast tingitud nähtused? ............................................................................................................... 19 1.1.8 Surmalähedaste kogemuste tegelikkus ..................................................................................................... 19 1.1.8.1 Inimese ajust põhjustatud kehavälised elamused ............................................................................................20 1.1.8
lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Autonoomse NS funktsioonid: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid