Käitumise bioloogilised alused (0)

Keskkool - Psühholoogia - Bioloogiline Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on refleks ?
Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera ?
Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada?

Lõik failist

Tunniteema : Pt 2. Käitumise bioloogilised alused
Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus.

Selgita, mis on refleks ? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega . Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit ?
Refleks on reaktsioon , mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt.

Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera?
Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika , paremakäelisus.
Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus.

Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid ? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada?
CAT- ajuhaiguste diagnoosimine
PET-võimaldab uurida ajutegevust
EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust.

Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud?
Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi.

Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega . Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada?
Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad.

Täienda skeemi:
NÄRVISÜSTEEM
SOMAATILINE NS
AUTONOOMNE NS
Kesk NS
Piirde NS
Sümpaatiline
Parasümpaatiline
Peaaju
Seljaaju
Peaaju
närvid
Seljaaju närvid
Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu.

Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded.
Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju , tagaaju: piklikaju ja väikeaju.

Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli?
Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga.

Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja kirjuta, milliseid ülesandeid need täidavad.

Te märkate ootamatult tänaval püstoliga vehkivat meest. Koosta tekst, mis kajastaks teie närvisüsteemis toimuvat ja närviimpulsside liikumise teed. Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid ), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin ), aksoonipotensiaal, sünaps , virgatsained .
11. Märgi joonisele närviraku osad ja närviimpulsi liikumise teekond .
12. Sünapsi ehitus. Märgi joonisele sünapsi osad. Nimeta 2-3 neurotransmitterit e. virgats- e. ülekandeainet. Too näide sõltuvuse ühe võimaliku tekkemehhanismi kohta.
Virgatsained: atsetüülkoliin, dopamiin , serotoniin.
13. Selgita joonise abil aktsiooni potentsiaali teket

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

evita01 Õppematerjali autor

Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus.

Psühholoogia närvisüsteem käitumine peaaju seljaaju vigastus ajutegevus ajusagarad

Sarnased õppematerjalid

docx

Närvisüsteemi ja neuroni ehitus

Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz. Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. NÄRVIPROTSESSID Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn

Psühholoogia

doc

Närvisüsteem, närvirakud, peaaju

Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätk

Bioloogia

doc

Psühholoogiateadus ja selle tähtsus meie käitumisele

kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Teiseks oluliseks alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid. Ta arendas välja unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. 2)Biheiviorism - e käitumine .Kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. Uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivioristi vaatekohalt". Biheivioristide arvates võib

Psühholoogia

docx

Aju, unehäired ja uni, uimastid, teadvus, hüpnoos, teadlased, refleksid, areng.

1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõh

Psühholoogia

doc

Psühholoogia sissejuhatus

Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside kes

Sissejuhatus psühholoogiasse

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad......................................................................................................................8 1.5Orga

Inimese füsioloogia

doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust

Bioloogia

Rohkem sarnaseid