lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub seljaaju hallaine intermediolateraalses piirkonnas ja nende aksonid (preganglionaarsed kiud) kulgevad paravertebraalsetesse ganglionidesse, kus asub teine neuron. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on atsetüülkoliin. Osad preganglionaarsed närvikiud kulgevad neerupealsetesse, kus nende stimulatsioon kutsub esile atsetüülkoliini vabanemise. Viimane omakorda stimuleerib adrenaliini (hormoon) sekretsiooni verre.
närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet : 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal
niimoodi kunstlikult takistades või soodustades erutuse levikut (meditsiinis näiteks tuimestamsel; narkootiliste ainete tarbimisel). KIRJANDUS: Kingisepp, lk 54 - 62 Tatarinov, lk 68 - 91 Tsuzmer, lk 39 - 50 Mattila jt., lk 14 - 16 NÄRVISÜSTEEM (NS) reguleerib üksikute elundite ja kogu organismi talitlust, koordineerib nende tööd. NS aitab kohaneda muutuvate välisoludega, tagab organismi ja väliskeskkonna ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked).
väga iseäralikud graafikule ilmuvad ogad. Alkohol on välistatud; ravimite abil ärahoida; b) Kasvajad- esineb vasaku ja paremapoole vahel asümmeetria EEGs, kasvaja piirkonnas on suhtelised aeglased võnked; kompuutertomograafia c) Läbipõetud traumad juhul kui trauma on jätnud ajju sisekoe kahjustuse(?) 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid. Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi
Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU
NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem: (Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. -kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju (juhib ja kontrollib organismi talitust) ja seljaaju. -kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. -kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks
annaabi.ee 
50 punkti
~ 20 lehte
83 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid