Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida vastsündinud oskavad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Mida vastsündinud oskavad
Enrico Sarnet, Indrek- Kristjan  Paut,  Kert  Karbe, Rasmus Üksvärav
Kuulmine
Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad  tunnevad  ära ema 
hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba 
looteperioodil (loode hakkab sellele  reageerima  umbes 26.nädala lõpul). Uuringute 
järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile 
ette mängida vaid üks silp ema  öeldud  lausest.   Beebidel  on juba  sündides  väga 
hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast  sündimist  suudab  beebi  kindlaks 
teha, kust  suunast  tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele 
teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib 
hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub 
segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid  ärritunud  häälega, sest sellisel 
juhul on sinu  signaalid  tema jaoks vastuolulised. 
Nägemine
Imikud  näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel, 
kõige paremini näevad nad objekte mis on 22cm kaugusel. Sellisel 
kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad 
huviga  uurivad,  sammuti  ka on selline  vahemaa  rinnaga toitmisel 
ema ja lapse nägu. Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on 
ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Uuringud on selgitanud, et 
kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha erinevatel inimeste 
nägudel.
Lõhnatundlikkus
Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, 
seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate 
tundma õppimiseks. Sel ajal pole vanematel soovitatud kasutada 
erinevaid parfüüme.
Refleksid
Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega 
kohanemisel.  Peale  reflektoorselt  toimuva  hingamise,  seedimise  jms 
on  neil  kaasa  sündinud  hulk  reflekse,  mis  kohanemist  hõlbustavad. 
Paljud  kaasasündinud  refleksid  kaovad  lapsel  3-4  kuu  vanuses,  kuid 
osa püsib kogu elu.
 
Kasutatud 
kirjandus
•  http://goo.gl/AzM795
• Psüholoogia gümnaasiumiõpik 2002 lk 
36-37

Document Outline

  • Slide 1
  • Kuulmine
  • Nägemine
  • Lõhnatundlikkus
  • Refleksid
  • Slide 6
Vasakule Paremale
Mida vastsündinud oskavad #1 Mida vastsündinud oskavad #2 Mida vastsündinud oskavad #3 Mida vastsündinud oskavad #4 Mida vastsündinud oskavad #5 Mida vastsündinud oskavad #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Indrek-Kristjan Paut Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
wps

Inimese arenguetapid

need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng ­ keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine ­ järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel (selline on vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse näo vahel). Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud.

Psühholoogia
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 0­3 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd............................................................

Arengupsühholoogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab. Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1

Arengupsühholoogia
thumbnail
67
doc

Terve naine

KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5

Inimese õpetus
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund

Psühholoogia alused
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud au, kust leiate ka täpsed juhtnöörid, kuidas „Käitumist klassiruumis“ (mis ilmus küll eelmisel aastal, kuid levis mõnda aega vaid erialaste sündmuste

Psühholoogia
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab

Karjäärinõustamine
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole

Teadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun