Eritamine (0)

Eritamine
Tallinna Tervishoiu  Kõrgkool
2016  a
Eritamise  mõiste
 Eritamine on  elamistoiming , mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu 
regulaarsusega kogu elu jooksul.
 Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse 
jääkprodukte. 
 Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini.
Eritamist mõjutavad tegurid
Bioloogilised tegurid
 Uriini eritamise põhieesmärk on  vabaneda  organismile mittevajalikust 
vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. 
 Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist 
ja imendumata jäänud toidust.
 Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi  magamise  
ajal üriini produtseerimine aeglustub.
Eritamist mõjutavad tegurid
Psühholoogilised  tegurid
 Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik 
intellektuaalsuse minimaalne tase.
 Inimeste hoiakud ja arusaamad eritamised kohta võivad mõjutada toimingu 
sooritamisviisi.
 Näiteks ei istu osa inimesi ühiskondlikes tualettides kunagi WC-potile, sest 
nad kardavad sealt  nakkust  saada.
 Eritamist mõjutavad ka  emotsioonid  nagu  stress ,  depressioon .
Eritamist mõjutavad tegurid
Sotsiokultuurilised tegurid
 Kultuurides esineb eritamise protsessi ja produktide kohta erinevaid nimetusi.
 Ühe kultuurigrupi poolt kasutatavad nimetused võivad teisele inimgrupile 
tunduda ebasündsad.
 Ka samas kultuuris võivad erinevad sotsiaalsed  klassid  kasutada erinevaid 
nimetusi. Sageli mõjutavad indiviid sõnavalikut perekondlikud traditsioonid.
 Näiteks eritamiskohal on mitmeid nimetusi, millest üldtunnustatud on sõna 
„tualett“, kuid kasutatakse ka „WCd“ ja „käimlat“.
 Enamuses kultuurides on olemas avalikud käimlad, millel on vastavalt soole 
erinev  märgistus .
Eritamist mõjutavad tegurid
Keskkonnategurid
 Arenenud maades on kõige levinum käimlatüüp vesiklosett, kuid 
arengumaades leidub ka keemilisi ja maakäimlaid.
 Mõningates maailma osades on tavaks kasutada käimlaks maasse kaevatud 
veega täidetud  auku , mille  kummalgi  serval on jalaalus, siis toimub eritamine 
kükakilasendis.
 On ka olemas neid maid, kus inimesed käivad roojamas „ põõsas “.
  Katmata  roe meelitab ligi kärbseid, kes võivad sealt  nakkuse  toidule kanda ja 
põhjustada kõhulahtisusega seotud haigusi.
 Kui WCs puudub kätepesemise võimalus, muudab see hügieeninõuete järgmise 
keerukamaks.
Eritamist mõjutavad tegurid
Poliitilis-majanduslikud tegurid
 Haigestumis ja  suremus  soolnakkustesse, nagu tüüfus, paratüüfus, düsenteeria 
ja peensoolepõletik on ka tänapäeval teatud riikides kõrge.
 Kui hakati kasutama veeklosette, vähenes  haigestumine  märgatavalt.
 Kuna arengumaade riiklikes eelarvetes ei ole piisavalt raha kallite 
veevarustussüsteemide ehitamiseks, siis ergutatakse külaelanikke ehitama 
maakäimlaid, et vähendada nakkushaiguste levikut.
 Paljudes maades on kehtestatud sanitaareeskirjad kämpingute, avalike 
käimlate ja ühiskondlikes hoonetes olevate käimlate kohta.
 Miinimumnõue on külma vee olemasolu eritamisjärgseks kätepesemiseks, et 
vältida kõhulahtisust tekitavate haiguste levikut.
Eritamist mõjutavad tegurid
Elukaar: mõju eritamisele
 Meie eritamisharjumused muutuvad vanuse kasvades.
 Väikelapseeas on valdavaks pidamatus ( inkontinentsus ), kuid  lapseeas  õpime 
kontinentsust treenima.
  Vanaduses  on meil lihaste toonused minetanud nin eritamine võib samuti 
kontrolli alt väljuda.
Eritamist mõjutavad tegurid
Sõltuvus /sõltumatus eritamisel
 Teistest  sõltuvus  oleneb asendist elukaarel, kaasasündinud seisundist, 
haigustest /traumadest jpm. Kõik nad on seotud ka eritamist mõjutavate 
teguritega.
 Paljuski oleneb just majanduslikest võimalustest, suhtlusringkonna 
harjumustest, elukohast, organismi talitlusest ning emotsionaalsest 
seisundist.
Aktuaalsete ja potentsiaalsete 
probleemide identifitseerimine
 Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega
 Muutus eritamisharjumustes
 Muutus eritamisviisis
 Keskkonna ja rutiini muutus
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Avalike käimlate  piisavus
 Ägedakujulise kusepidamatuse e. uriini inkontinentsusega inimesed on 
muutunud sõltuvaks avalike käimlate olemasolust näiteks ostukohtades.
 Tuleb arvestada, et teine  avalikest  käimlatest sõltuv elanikegrupp on 
kodutud .
 On moodustatud huviorganisatsioon, kes teeb ühiskondlikku selgitustööd 
avalike käimlate katseks ja ka valitsus on arutanud avalike käimlate piisavuse 
küsimust (Pottle, 1994.a)
Tualettruumide puudus haiglates
 Haiglates on puudus tualettruumidest ja seetõttu võivad  patsiendid  kaotada 
oma „iseseisvuse“ (Travers,  Burns , Penn ja teised, 1992).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Piiratud liikumisvõime
 Eritamise elamistoimingusse kaasatud erinevad füüsilised oskused.
 Igasugune liikumisvõime piirang kitsendab ka inimese iseseisvuse potentsiaali. 
Lahases käsivars või käte tugevad artriidikahjustused ( ei suuda enda lahti 
riietada või tualettpaberit kasutada).
  Ratastoolis  inimestel võib olla raskusi avalike käimlate  kasutamisel  (puuduvad 
ülessõiduteed, pole uksed piisavalt laiad).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Voodihaiged
 Kui inimene peab erinevatel põhjustel pikemaks ajaks voodisse  jääma , võib 
kladuda keha ning mao ja soolte lihaste  toonus  ( kõhukinnisus ).
 Uriinipais võib tekkida juhul, kui haiget hooldatakse seliliasendis ( raskusjõud  
aitab kaasa uriini voolamisele neerudest kusepõide).
 Kui lihaste aktiivsus on  vähenenud , on uriinis ka vähem happelisi 
jääkprodukte ning uriin muutub leeliseliseks (kivide tekkimine).
 Õendustoiminguteks on pt jälgimine,  küllaldane  vedeliku ja kiudainete 
tarbimine ning haige ergutamine võimalikult palju kõiki oma lihaseid 
kasutama (füsioterapeudi abi oma kõhu- ja vaagnapõhja lihaste 
arendamiseks ).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
 Voodihaiged või peaaegu voodihaiged inimesed võivad olla oma eritamise 
sooritamisel täielikult sõltuvad õest või põetajast.
 Kui inimene pole liiga haige või liikumisvõimetu, ei koorma potitooliga ööpoti 
kasutamine kardiovaskulaarset süsteemi rohkem, kui  siibri  kasutamine.
 Siibri kasutamine pole kuigi mugav ja naistel on peaaegu võimatu kastutada 
tualettpaberit  lahkliha  kuivatamiseks, ilma et käsi siibris oleva uriiniga kokku 
ei puutuks.
 On inimesed kellel on võimalik kasutada vaid siibrit (venituse all olevad), neid 
tuleb aidata siibri kasutamisel (meeles pidades „ turvalise  tõstmise“).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Psühholoogilised häired
Meeltesegadus, depressioon või desorientatsioon võivad põhjustada:
 Inimene näiteks ei mäleta, millal ta käis tualetis.
 Võib muutuda inkontinentseks, ta ei tunne ära täis põie, või ei oska 
reageerida.
 Ei suuda öösiti tualetti üles leida (desorientatsioon).
 Inimesed võivad valimatult eritada voodisse/ põrandale  (meeltesegadus).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Õppimispuue
 Õppimispuudega inimesed on definitsiooni kohaselt aeglased õppijad.
 Vanasti peeti inkontinentsust möödapääsmatuks.
 Tänapäeval tänu abistamisele ja käitumusliku kohandamise tehnikate 
kasutamisele saavutanud kontinentsuse urineerimisel ja roojamisel.
Teadvusetus
 Teadvusekaotus toob kaasa võimetuse reageerida täis põiele või soolestikule.
 Inimene muutub sõltuvaks teisest, kes peavad hoolitsema uriini ja rooja 
organismist väljutamise eest.
 Õde peab neid  toiminguid   sooritama  nii, et need ei solvaks patsiendi 
inimväärikust.
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Eritamisega seotud valu
Düsuuria (urineerimishäire) – valulikku urineerimist.
 Uriini väljutamisel tunneb pt kõrvetavat valu, pidev täispõie tunne, sage 
urineerimisvajadus.
 Võib esineda pidev  tuim  valu kubemetes.
 Pt abistamiseks võib valu määratleda/mõõta ( päeviku  abil).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Kuseteede  koolikud (liikuv kivi sageli)
 Kivi  liikumisest  tekkinud lihaste kokkutõmbumine ja  ärritus  tekitavad piinavat 
valu, rahutust ning higistamist.
 See seisund nõuab kiirabiga haiglasse toimetamist.
 Haigele antakse lõdvestavaid ja valuvagistavaid ravimeid.
 Kui on vajalik  operatsioon .
Valulik  pakitsus – valulik tulut pingutamist soolestiku tühjendamiseks.
 Inimene peab pöördima arsti juurde.
 Võivad olla erinevad põhjused (pärasoolepõletik,  pärasoole  väljalangemine 
jne).
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Puhitus  ( sooli  laiendavad gaasid)
 Soolestikufloora toodab gaasi, mis tavaliselt eritub pärasoole kaudu.
 Osa inimeste  soolestikus  toodetakse gaasi liigiselt, see võib olla piinlik.
 Tekitab soolekorinat – korisevat heli (gaasid soolestikus liiguvad).
 Hästi võivad aidata suu kaudu manustatavad kõhupuhituste vastaseid 
vahendid: piparmünt,  nelk , kaneel,  ingver , muskaatpähkel.
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Hemorroidide poolt tekitatud valu.
 Hemorroidid – komud on veenide lõpmise osa  laiendid  pärakukanali 
limaskestaalustes kudedes.
 Valu suureneb roojamisel.
 Arst võib välja kirjutada ravimeid (vähendavad paikselt põletikku).
 Apteegist osta pärakuküünlaid.
Operatsioonijärgne  valu
 Paljud kõhu- või urogenitaalse operatsiooni läbiteinud inimesed kardavad valu 
roojamisel.
 Ebamugavust vähendab teatud määral hoolitsemine selle eest, et fekaalid 
oleksid pehmed ja kergesti eritatavad.
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Hirm uuringute/operatsiooni ees
 Eritamisega seotud probleemi põhjuste diagnoosimseks võib vaja minna teatud 
meditsiinilisi  uuringuid  (paljud on seotud intiimsete kehaosadega).
  Wilson -Barnett (1980) soovitas õdedel pöörata tähelepanu inimeste tunnetele.
 Uuriti baariumklistiiri protseduuri ja leiti, et ettevalmistuste ja protseduuri enda 
kohta antud  selgitused  vähendasid hirmu.
Puhastusklistiir
 Osa operatsiooni ettevalmistamise rutiinist.
 Puhastusklistiiri tegemine vahetult enne sünnitust on vaieldav ja paljud naised 
on hakanud selles suhtes oma eitavat  suhtumist  selgelt väljandama.
 Osa naisi kardab määramist sünnituse ajal, et eelistab klistiiri.
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Pärasooleloputus
 Enne pärasooleuuringut või –operatsiooni tuleb fekaalid soolestikust 
eemaldada ( klistiir , pärasooleloputus).
 Pärasooleloputuse puhul viiakse pärasoolde suurediameetriline  kateeter , 
välisotsas on lehter. 
 Lehtri kaudu valatakse vesi pärasoolde ja seejärel lehtri ostsa allapoole lastes 
ja põrandale asetatud  pange  kallutades väljutatakse vesi pärasoolest.
 Korratakse seni, kuni väljuv vesi on puhas ja ei sisalda enam roojaosakesi.
 Võib aega võtta kuni 1 tund.
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Seedetrakti  puhastus suu kaudu.
 1970. aastal hakati  rakendama .
 Pudelist, milles olev vedelik sisaldab kas füsioloogilist lahust või mannitooli.
 Tilgub vedelik nina-maosondi kaudu.
 Pt teatud ebasoovitav psühholoogiline mõju.
Baariumklistiir 
 Madala jääkainetesisaldusega  diet .
 Röntgeniosakonnas pt tehakse baariumi sisaldav klistiir.
 Pärast röntgeniläbivalgustust pt võib minna tualetti.
Sigmoidoskoopia (sigmasoole  vaatlus )
 Pigem ebamugav kui valutekitav.
 Tavaliselt nõuab sigmoidoskoopia soolestiku ettevalmistamist ja  eelnevat  
toiduvaliku kohandamist, enne kui päraku kaudu viiakse soolestikku 
torusarnane instrument.
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
Seedetrakti puhastus
 Kuseteede uuringuteks.
 Kui on vajalik neerude ja ja kusejuhade röntgeniläbivalgustus.
 Röntgenipilt on selgem, kui  soolestik  on tühi.
Sõltuvuse/sõltumatuse muutus on tavaliselt avar klassifikatsioonigrupp, mis 
aitab õdedel identifitseerida selle elamistoiminguga seotud  aktuaalsed  ja 
potentsiaalsed  probleemid.
Eritamisharjumuste muutused
 Isegi  teadvusel  olles ei pöörata teadlikult tähelepanu sellele, kui sageli 
näiteks põit tühjendatakse.
 Inimene tunnetab tekkinud probleemi ehk alles siis, kui uriini ja rooja 
eritamise sagedus on muutunud.
 Ilmselt märkab inimene seda, kui uriini või rooja värv, lõhn või  konsistents  on 
märgatavalt muutunud.
Eritamisharjumuste muutused
Muutused uriinis ja uriinierituses
Värvimuutused 
 Erinevad põhjused, kiiresti mööduv,  patoloogiline .
 Uriini värv heledam (pt on joonud rohkem).
 Toiduained:  porgand  (karotiin) muudab uriini kirgaskollaseks,  peet  ja  mustikas  
aga punaseks.
 Ravimid: rifamütsiini nimeline  antibiootikum  teeb uriini oranžikaspunaseks.
Lõhnamuutused
 Muutub  magusaks  - tavaliselt suhkruhaiguse tunnus.
 Roiskuv uriin lehkab ammoniaagi järele.
 Nakkust sisaldaval uriinil on tugev kala lõhn.
 Raske nakkuse puhul on uriinis ka mäda.
Eritamisharjumuste muutused
Muutused uriinis ja uriinierituses
Urineerimissageduse muutumine.
 Urineerimissagedust võib mõõta 24 tunni jooksul.
 Vähene ja  sagedane   urineerimine  on inimesele ebamugav, kuid aitab 
tegelikult nakkuse vältimisel.
 Vähenenud urineerimissagedus on tihedalt seotud vähenenud uriinhulgaga, 
põhjuseks võib olla ummistus,  turse , neeruhaigus ja veetustumine.
 Uriinhulga muutus.
 Uriinproovide võtmine.
 Põhivoolu  proov .
 Keskvoolu proov.
Eritamisharjumuste muutused
Muutused uriinis ja uriinierituses
 Varahommikune uriinproov.
 24-tunnine uriinkogumine.
 Uriinproovi võtmine kateetriga.
 Sellisel juhul kogutakse uriin püsikateetri pikenduse abil. Sellisel moel 
võidakse võtta ühekordset uriinproovi või koguda 24 tunni uriini.
 Uriinproovid.
 Uriintestides võib kasutada erinevaid reaktiivaineid. Nende abil võib  avastada  
kuseteede nakkust palju kiiremini ja nende usaldusväärtust on kontrollitud.
Eritamisharjumuste muutused
Muutused fekaalides ja nende eritamises
Muutused väljanägemises
 Võivad tuleneda seedetrakti häiretest.
 Sulguse, nakkuse põletike ja pahaloomulise kasvaja korral võib roe  sisaldada  
verd.
Muutused eritamissageduses.
 Tervel inimesel on tavaliselt küllaltki  regulaarne  roojamismall.
 Rpe peab olema sellise konstientsiga, et seda oleks kerge organismist välja 
viia.
Kõhukinnisus.
 Kui  jämesooles  ei ole piisavalt imendumata jäänud kiudaineid, tekib 
kõhukinnisus ja see on levinud probleem.
Eritamisharjumuste muutused
Muutused fekaalides ja nende eritamises
Rooja kõvenemine.
 Fekaalid kõvenevad ning kogunevad käärsoolde või pärasoolde, muutes rooja 
eritamise raskeks või võimatuks.
 Kui probleem on tuvastatud, peab õendusplaanist ilmnema, milline on antud 
juhul individualiseeritud ravi.
Kõhulahtisus  e. diarröa.
 Seisund, milles roe sisaldab liigset vett ning roojamissagadus on märgatavalt 
kasvanud.
 Närveerimine, põletikulised haigused,  antibiootikumid .
Roojaproovi võtmine.
Eritamisharjumuste muutused
Uriini inkontinentsus.
 Inkontinentsus seostub tavaarusaamades uriini mittetahtliku eritamisega.
Kusepidamatus  ( enurees ).
 „...mittetahtlik urineeritamine nii päeval kui öösel lastel, kes viieaastased või 
vanemad ja kel puuduvad sünniüärase või hiljem tekkinud puuded või 
urineerimissüsteem innervatsiooni häired“.
Inkontinentsuse esinemissagedus.
  Günekoloogia -, teraapia-,  kirurgia -, laste-, ortopeediaosakonnas.
Eritamisharjumuste muutused
Neurogeenne  põis .
 Häired põie innervatsioonis ( varustatuses  närvidega), mis võib põhjustada 
erineval  astmel inkontinentsust.
1. Inimene  tajub  urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne 
inhibitsioon  (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides 
täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse.
2. Täispõis tühjeneb reflektoorselt, ilma et pt urineerimisvajadust tunneks.
3. Atooniline (pinguseta) põis, sellisel juhul koguneb põis nii täis, et hakkab 
venitama põie sulgurlihaseid ning uriin eritub tilkudes.
Eritamisharjumuste muutused
Tilkuv  uriinipidamatus .
 Ei pea olema ainult neurogeenne põis, võib olla ka takistus kusitis või kusitile 
avaldatav surve suurenenud eesnäärme.
Äge uriinipidamatus.
 Inimesed tunnevad täispõie tunnet üha väiksema ja väiksema uriiniulga juures, 
kuni nad  lõppuks  võivad hakata urineerima iga 10-15 minuti järel.
Stressist  tingitud kusepidamatus.
 Stressist tingitud kusepidamatus esineb põie sulgurlihase mehhanilise puudulikkuse 
tõttu, see on kõige levinum inkontinentsuse vorm igas vanuses naiste.
 Võib esineda ka ämmaemanduse kontekstis inimestel, kellel on olnud epiduraalne 
anesteesia.
Eritamisharjumuste muutused
Kusepidamatus ja õppimispuue.
 Õppimispuudega inimestel esineb tihti kusepidamatus.
 Sellistel inimestel on sageli  kahjustunud  närvisüsteem ning see võib 
halvendada tahtlikku kontrolli eritamise üle.
 Isegi kui puudub füüsiline  puue , on õppimispuudega inimestel tavaliselt raske 
eritamise elamistoiminguga iseseisvalt toime tulla.
Eritamisharjumuste muutused
Uriini kontinentsuse edendamine
 Pidev teadlikkus.
 Harjumuste  treenimine .
 Intermiteeruv ( vahetevahel  sooritav) enesekateteriseerimine.
 Kateteriseerimine püsikateetriga.
 Kusepidamatuse kontrolli all hoidmine.
 Ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooded.
 Indiviidi  toetamine .
Eritamisharjumuste muutused
Rooja inkontinentsus.
 Roojapidamatus võib olla kas iseloomulik tunnus teatud käärasoole ja 
pärasoole haigustele või nende operatsioonijärgne komplikatsioon; seda võib 
ette tulla igas eas inimestel ja vanuritel.
Kontinentsusealased nõustajad.
 Kontinentsusnõuannete Ühing (Associon of Continence  Advice )
 Ühing on aidanud saada televisioonis reklaamiaega  toodetele , mis on seotud 
kontinentsuse/inkontinentsusega.
Eritamisviisi muutus
 Erinevatel põhjustel osutub vahel vajalikuks uriini ja rooja organismist välja 
viimine  alternatiivset või kunstlikku kanalit mööda.
Põie kateteriseerimine.
 Võib uriini organismist välja juhtida kusiti kaudu põide  viidud  kateetri abil.
Kateteriseerimise  protseduur .
 Patogeensete mikroorganismide põide  sattumise  takistamiseks tuleb kasutada 
antiseptilist  tehnikat .
Eritamisviisi muutus
Kuseteede dreneerimise suletud süsteem.
Eritamisviisi muutus
Peritoneaaldialüüs
 Peritoneaaldialüüs ravi eesliin ning see on ka 
neerude asendamise teraapia kõige kiiremini 
arendav ala. 
Pidev ambulatoorne peritoneeldialüüs.
 Inimene võetakse haiglasse spetsiaalse kateetri 
paigaldamiseks peritoneaalõõne alumisse ossa, 
kateeter fikseeritakse nahal.
Pidev tsükliline peritoneaaldialüüs.
 Inimene on ühendatud aparaadi külge, mis sooritab 
öö jooksul 10-12 kotivahetust.
Eritamisviisi muutus
Peritoneaaldialüüs
Intermiteeruv peritoneaaldialüüs.
 Inimene on ühendatud aparaadiga 3-4 korda nädalas 10-12 tundi.
Hemodialüüs  (neerudialüüs).
 Hemodialüüs võib olla akuutse neerupuudilikkuse ravi, kuid kuna on tegemist 
ennistuva  seisundiga , kasutatakse seda tavaliselt  lühiajaliselt , 
elupäästmiseks.
Eritamisviisi muutus
Neerudiirdamine
Opt-in ja Opt-out süsteemid.
 Mõnedes maades jagatakse doonorikaarte (opt-in), et inimesel oleks alati 
kaasas kaart, kuhu on märgitud, kas ta on oma  äkksurma  korral nõus 
loovutama  neerud  siirdamiseks.
Kohustusliku päringu süsteem.
 See tähendab, et kui on tegemist teadvusetu sureva pt, tuleb  arstil  küsida 
perekonnalt, kas pt on väljendanud eitavat suhtumist oma organite 
siirdamiseks kasutamiseks.
Doonorperekonnad.
 Organite siirdamise koordinaatorid on peredele kättesaadavad nii enne kui 
pärast doonorlusega nõustumist.
Eritamisviisi muutus
Stoom/ostoom
 Osa inimesi vajab uriini või rooja eritamisel kõrvalejuhtimise meetodi põsivat 
kasutamist.
 Mõlemad eritamised võivad toimuda kõhuseina tehtud avause kaudu, mida 
nimetatakse urostoomiks (uriin), ileostoomiks (vedel roe) ja kolostoomiks 
(vormunud roe).
Keskkonna ja rutiini muutumine
Haiglasse vastuvõtmine
 Haiglasse tulekuga kaasneb sageli sisseharjunud eritamisharjumuste 
muutumine.
Privaatsuse puudumine
 Täiskasvanud inimestele ei  esitata  tavaliselt  küsimusi  nende sooletalitluse 
kohta. Teatud haiglates kuulub see aga haiglarutiini ning mõned pt, kes on 
haiglasse tulnud mitte soolestikuga seotud põhjustel, võib seda käsitada oma 
privaatsusesse tungimisena.
Harjumatu rutiin.
 Kui haiglarutiin erineb pt isiklikust väljakujunud eritamisrutiinist, võib see tal 
selles elamistoimingus probleeme tekitada. Näiteks pt soolestik on  harjunud  
toimima  kohe pärast hommikusööki, aga pt ei saa kohe tualetti minna, sest ta 
peab  voodis  olema ja arsti visiiti ootama.
Tänan !
Kasutatud allikad
  http://www.peninsulasurgery.com/wp-content/uploads/2015/03/P.png
  http://what-when-how.com/wp-content/uploads/2012/08/tmp61b6111_thu m
b222.png
  ÕENDUSE  ALUSED.  NANCY  ROPER, WINIFRED W. LOGAN,  ALISON  J. TIERNEY. 
NELJAS VÄLJAANNE
 Eritamine. Kristi Kivineem, Sylvia Sulengo, Diana-Lisanne Käpp

Document Outline

• Slide 1
• Eritamise mõiste
• Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid
• Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid
• Eritamist mõjutavad tegurid Sotsiokultuurilised tegurid
• Eritamist mõjutavad tegurid Keskkonnategurid
• Eritamist mõjutavad tegurid Poliitilis-majanduslikud tegurid
• Eritamist mõjutavad tegurid Elukaar: mõju eritamisele
• Eritamist mõjutavad tegurid Sõltuvus/sõltumatus eritamisel
• Aktuaalsete ja potentsiaalsete probleemide identifitseerimine
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisharjumuste muutused Muutused uriinis ja uriinierituses
• Eritamisharjumuste muutused Muutused uriinis ja uriinierituses
• Eritamisharjumuste muutused Muutused uriinis ja uriinierituses
• Slide 29
• Slide 30
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisharjumuste muutused
• Eritamisviisi muutus
• Eritamisviisi muutus
• Eritamisviisi muutus Peritoneaaldialüüs
• Eritamisviisi muutus Peritoneaaldialüüs
• Eritamisviisi muutus Neerudiirdamine
• Eritamisviisi muutus Stoom/ostoom
• Keskkonna ja rutiini muutumine
• Slide 44
• Kasutatud allikad