Münt (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Münt
Juhendaja :
Tallinn
Sisukord:
Münt tutvustus......................lk 3
Mündi liigid..........................lk 4-5
Mündi kasvatamine ...............lk 6
Münt tervisele.......................lk 7
Münt Köögis.........................lk 8
Retseptid .............................. lk 9
Kokkuvõte ...........................lk 10
Kasutatud kirjandus...............lk 11
Münt
Mentha
Tutvustus
Mündid on väärtuslike maitse- ja ravimtaimede perekond, kelle erinevad liigid kasvavad jõudsalt nii aedades kui looduses. Paljude rahvaste toidukultuuris on eeskätt meeldivalt vürtsika maitse ja värskendava lõhnaga piparmünt populaarne maitsetaim . Meiegi võiksime teda pruukida rohkem ja mitmekesisemalt kui tänaseni tavatseme. Piparmünt on eriti kasulik südamele. Aias on kõigil mündiliikidel lehetäisi peletav mõju.
Müntide perekond on suur, hõlmatse väga vanu liike, mille täpset iga ei tea keegi. Esimesed mündiliigid leiti metsikult kasvavatena vabast loodusest Vahemere piirkonnast . Münti kui väärtuslikku ravimtaime kasvatati juba antiikajal ning keskajal toodi ta aiataimena ka Euroopasse. Münt oli Egiptuses ja Palestiinas nii hinnas , et kõlbas maksude maksmiseks. Ammustel aegadel puistati münti juudi sünagoogides põrandale, kus ta andis mõnusat lõhna. Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Itaalia looduses leidunud mündiliik sai nimeks Neitsi Maarja taim.
Kõik mündid on roomava juurega ja omapärase lõhnaga mitmeaastased rohttaimed huuleõieliste sugukonnast . Mõne liigi lõhn meenutab õuna, teine maitseb kui sidrun
ning lõhna ja maitse intensiivsus erineb liigiti. Eestis kasvad kultuuristatult vähemalt kaheksa mündiliiki, kuid maailmas on neid veel sadu.
Mündi Liigid
Piparmünt (mentha piperita) kasvab meill kultuurtaimena ja tal on ka teisendeid, mis sisaldavad erineval määral väärtuslikke eererlikke õlisid. Püparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündi eeterlikud õlid sisaldavad umbes 50% mentooli , mentooni pineeni ja limoneeni. Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega .
Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus . Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest.
Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim , kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks. Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal. Rohemündi lõhn on mahendam kui piparmündil. Nii piparmünti kui ka rohemünti kasutatakse tööstuses ning kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti koduaedades.
See münt on aga oluline mündikastme komponent ning kulinaarias üldse kasutatavamaid münte.
Pikaleheline münt (mentha longifolia) on eelmainitust kõrgema kasvuga rohttaim. Lehed on saagja servaga valkjalt või hallikalt karvased. Õied on enamasti roosad ja koondunud varre tipul jämedaks õisikuks. Ta on teistest sortidest nõrgema lõhnaga münt. Ta ei sobi kuigi hästi toitusesse. Kuid kasutatakse ravimtaimenda. Siiski saab temast head igapäevateed.
Käharmünt (mentha crispa) on aedades kultuurtaimena kasvav teisend looduses, laialt levinud vesimündist. Seda teisendit on raske seostada mõne kindla liigiga, nimetus hõlmab mitmeid mündiliike, kellel on rullunud või kähardunud lehed. Kähara mündi lehed on tugeva vürtsika lõhnaga. Suure kogumina aias kasvades on see taim väga pilkupüüdev. Temast saab väga maitsva joogitee ja toid maitsestamisel saab teda kasutada samamoodi nagu piparmünti. Eriti hea on lehtedest valmistatud teed juua külmetushaiguste korral, samuti on see ka puhitustevastane vahend.
Kirbumünt (menthe pulegium) on kena pinnakattetaim. Väikesed ovaalsed lehed katavad ühtlaselt pikki peenikesi, 25-30cm kõrgusi roomavatest võsunditest lähtuvaid varsi . Mõned vormid võivad olla aga väga tihedad ja kasvada vaid 10cm kõrguseks. Lehtedel on piparmündilõhn, kuid maitse on pigem kibe. Teda ei soovitata toidus kasutada raseduse ajal ja suurte kogustena.
Hatune münt (mentha villosa) on aedades leviv rohttaim. Kuid ta on ohjeldamatu kasvuga kõrge taim ja maitsetaimlas on teda võimatu kasvatada. Ta on äratuntav suurte rootsuta pikkade ja laiade viltjate lehtede poolest. Kiire närbumise tõttu pärast korjamist pole see taim kaubanduslikult populaarne, kuid sobib sellest hoolimata mündikastme valmistamiseks.
Veel mündiliike:
Sidrunmünt (odekolonnimünt) (pipreta var. Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides). Maitse pole sobiv mündikastme vms valmistamiseks.
Väärismünt (mentha gentilis).
Mündi kasvatamine
Maitsetaimede nurgas või peenral münte kasvatades tuleb valida poolvarjuline koht, sest terav päike ja kuumus neile eriti ei sobi. Valesti valitud paigas võivad taimi rünnata mitmed haigused nagu jahukaste ja rooste . Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega. Kui aeda münte istudada, piisab paarist juurejupist millel igaühel on 3-4 punga, peagi saab nendest suure puhma taimi. Kevadel saab neid paljundada ladvapistikutega.
Kui lehed hakkavad kolduma ja neid ei ole jõutud ära kasutada võib taime lihtsalt kasvu ergutamiseks maapinnani tagasi lõigata.
Külmal talvel tuleb pügatud taimed katta turbamula või kompostiga ja kui maa külmub, katta lumekihi kogumiseks kuuseokstega.
Talvel vastu kevadet võib mned võsundid välja kaevata ning istutada potti 5cm sügavusele. Toas aknalaual ilmutavad värsked lehed end peatselt ja neid on võimaliik tarvitada juba vähemalt kuu enne aiataimede tärkamist.
Mündi lehti ja noori võrsed korjatakse vahetult enne õitsemist hommikuti pärast kaste kuivamist või palava ilmaga lõunasel ajal. Taimed lõigatakse maha umbes 5cm kõrguselt maapinnast, eraldatakse lehed ja kuivatatakse varjualuses või spetsiaalses kuivatis restil 5cm paksuse kihina. Kuivatada võib ka kimpuseotus varsi koos lehtedega, kuid siis tuleb alumised lehed ära võtta( sidumiskohal lehed riknevad ). Kuivatatud lehed säilivad kinnises nõus pimedas jahedas kohas mitu aastat.
Säilitamiseks võib müni lehti ka sügavkülmutada, kuid mitte kauemaks kui pool aastat, mille möödudes kipub kaduma aroom ja väheneb vitamiinisisaldus.
Värsket münti saab hoida külmikus mitu päeva.
Mündis kasutatakse siis toidus, tees, ravimtaimena kõiki mündi maapealseid osi-varsi, lehti. Ametkondlik meditsiin kasutab ravimiks ainult piparmündi lehti.
Münt tervisele
Muude müntidega võrreldes on piparmündis kõige rohkem eeterlikke õlisid ( mentool , mentoon, mentüülatsetaat), sellest umbes 50% mentooli. Mentooli ei leidu rohemündis, mida kasutatakse ainult maitse pärast. Peale eeterlike õlide leidub taimes vaske, mangaani, karotenoide, falvonoide, park- ja mõruaineid ja vitamiine. Piparmünt on antiseptilise toimega. Piparmündi eeterlik õli on soolestiku jaoks võimas spasmidevastane ja valuvaigistav vahend.
Piparmündis sisaldav mentool paneb südame-, aju- ja kopsuveresooned reflektoorselt laienema. Seetõttu kuulub mentool paljude tööstuslikult toodetavate südameravimite koostisesse.
Münt(piparmünt) raviks:

• Ravib viirushaigusi
  
• Leevendab peavalu
  
• Rahustab ja korrastab südametalitlust
  
• Aitab unetuse ja närvilisuse vastu
  
• Annab söögiisu
  
• Vaigistab valu
  
• Toimib põletikuvastaselt
  
• Eemaldav halva suulõhna
  
• Ergutab seedimist ja turgutab närvisüsteemi
  
• Vaigistab valu maos ning südame- ja maksapiirkonnas
  
• Ergutab sapinõritsust ja ravib sapipõletikku (ka sapikivitõbe)
  
• Ravib jämesoolepõletikku
  
• Alandab kõrget vererõhku
  
• Toetab ülihappesuga gastriidi ja kaksteistsõrmiku haavandi ravi.
  
• Vahendab kõhupuhitusi ja iiveldust.
  
• Kergendab epilepsiahoogusi
  
• Vaigistab menstruatsioonivalu.
  
• Suurendab imetava emal piimaeritust.
  

Suurtes kogustes tarbituna võib piparmünt tekitada unetust, väikestes kogustes ja pikemat aega tõmmanuna aga soodustab magamajäämist.
Münt köögis
Sobib magusroogadesse ja maiustustesse (nn after- dinner mints), kuid ka kastmetesse, salatitesse, varajastele kartulitele, maitseäädikatesse, ühepajatoitudesse, lambaliha , liha, kala, jookide, küpsetiste ja õunaroogade maitsestamiseks.
Eestis on väga populaarne kuivatatud piparmündist valmistatud tee; Maroko kuulsat münditeed tehakse enamasti värskest rohemündist.
Enamasti kasutatakse köögis siiski müntidest ainult piparmünti, kuna see taim on rohkelt levinud.
Köögis kasutatakse enamasti värskeid ja kuivatatud mündi(piparmündi) lehti. Värskeid lehti saab lisada salatitele, suppidele, lihatoitudele, kastmetsesse ja magustoitudele. Eri rahvastel on piparmündi kasutamisel omad tavad. Nii kuulub ta Inglise köögis kindlalt lambaliha juurde, Ameerikas lisatakse juur -ja puuviljasalatitele ja tomatimahlale, hispaanlased toovad piparmündi lauale maitserohelisena, Prantsuse ja Itaalia köögis kuulub piparmünt paljude maitsesegude koostisesse.
Piparmünt sobib mooside, kompottide, kokteilide valmistamisele. Piparmünti saab läbi suve lisada kõikidele salatitele, eriti peedisalatile, kartulisalatile ja lihasalatile. Piparmündiga sobib maitsestada ka köögivilja suppe ja –toite.
Piparmünt annab meeldiva maitse külmadele karastus-ja alkohoolsetele jookidele, joogišokolaadile ja kakaole.
Enamik müntidest saab hea joogitee, kuid münti võib ka lisada ka mõne mõrudama maitsetaime maotse parandamiseks.
Piparmüdiga ei tohi liialdada, sest liigne kogus võib teha toidu mõruks, eriti siis, kui toitu kuumutatakse. Piparmünti tuleb toidule lisada mõõdukalt, et selle maitse ei jääks domineerima. Arvestades mündi erilist lõhna ja maitses , ei ole mõtet teda kokku segada teiste maitsetaimede ega vürtsidega.
Kuumale valmistoidule saab lisada värsket mündilehti(eriti piparmündi) serveerimisel. Kuvatatud lehti aga umbes 3 minutit enne toidu valmimist. Küpsetiste puhul panna toored peenestatud või kuiva puru juba tainasse. Kreemidele saab lisada piparmündiõli või lehtedest valmistatud ekstrakti (tugevat tõmmist).
Tööstuslikult kasutatakse piparmündiõli ja –essentsi seda kasutatakse rokelt likööri- ja kondiitritööstuses. Kuid ka kodus võib ise valmistada piparmündiõli, mida kooki tehes saab panna nii tainasse kui ka täidisesse.
Piparmündiõli:
Panna 2-3 peotäit enne õitsemist korjatud tükeldatud lehti 0,5 l rapsi- või oliiviõlisse. Asetada kaanega nõus keevavannile üheks tunniks. Kurnata pärast jahtumist. Hoida külmkapis ja kasutada toitudes, millesse piparmündi maitse sobib.
Retseptid

Maasika-oasalat mündi ja fetaga

( 4 portsjonile)

400 grammi Rohelisi ube(värsked või külmutatud)

5 dl Aedmaasikaid

1 dl Hakitud münti

200g Feta juustu

Kaste

2 sl Oliivõli

1 sl Sidrunimahl

(sool, suhkur, must pipar )

Valmistusaeg:
15 minutit
Keeda oad soolakas vees peaaegu pehmeks . Kalla sõelale ja loputa külma veega, et need edasi ei hauduks, vaid jääksid mõnusalt krõmpsud. Puhasta ning pese maasikad, lõika sektoriteks.
Valmista õlist ja värskelt pressitud sidrunimahlast kaste, maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Sega
kaste ubade, maasikate ja hakitud värske mündi hulka. Tõsta salat serveerimisalusele ning
murenda peale fetajuust, serveeri kohe.

Õunamarmelaad mündiga

1kg hapukaid õunu

0,5-1dl vett

8dl suhkur

2spl värske münt

Pese, koori ja tükelda õunad. Pane koos veega potti ning keeda kaane all väiksel tulel pehmeks, aeg-ajalt segades. Hõõru mass läbi sõela või püreesta köögikombainis. Kaalu moos. Pane taas kastrulisse, sega suhkru ja hakitud mündiga. Keeda vaiksel tulel, kuni marmelaadiproov tarretub .
Tõsta keedis purkidesse ja kaaneta purgid. Säilita jahedas.

Kokkuvõte
Referaadi eesmärk oli kirjutada maitsetaimedest- minu ülesanne oli kirjutada mündist. Mündist oli materjali põhiliselt raamatutes, aga ka netis leidus üht-teist. Targemaks mündi puhul sain palju. Mündi kasutusvõimalusi on palju-toidus, joogis, ravimtaimena, ilutaimena, lõhnataimena. Nüüd oskan nende teadmistega münti kasutada rohkem, rohkem ka sellistes kohtades, kus enne ei taibanu kasutada.
Kasutatud kirjandus
„Maitse-, lõhna- ja ravimtaimed “ – Peter McHoy & Pamela Westland
„Maitsetaimed terviseks ja aednikule rõõmuks“ – Aive Luigela
http://www.kokaraamat.ee/maitsetaimedjaained.php?lk=2&id=32
http://nammy.pbworks.com/M%C3%BCnt
http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=2762
11