Pagulasena välismaal (0)

Pagulasena välismaal.
Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque „ Triumfikaar ” põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest , tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal.
Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma „elu armastuse“ Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine.
Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka Ravici kohta, ta elas suhteliselt madala kvaliteediga hotellis ning tegi tööd naeruväärse summa eest. Kõik, kes viibisid illegaalselt riigis, pidid end politsei eest hoiduma, et võimuesindaja ei juhtuks dokumente küsida näidata. Ravic, kes oli professionaalne kirurg, õnnestus vahele jääda teist inimest oma oskustega aidates. Ta peatas verejooksu naisel, kellele kukkus ehitusplatsil suur palk õla piirkonda. Inimeste abistamine tuli tal reflektoorselt. Ta saadeti maalt välja, kuna politsei avastas tema saladuse . Neile ütles peategelane muidugi vale nime ning aadressi. Seda tegi ta selleks, et ta ei saaks 6 kuud vangistust, see oli juba korduv mittelubatud piiriületamine, ning et saaks tagasi tulles oma vanasse hotellituppa tagasi minna. Arstina ta ei saanud Prantsusmaal praktiseerida, kuna prantsusmaa tunnustas ainult neid pabereid, mis olid kohalikus riigis välja kirjutatud. Samuti ei saanud ta lubada endale selliseid elementaarseid asju nagu abielu sõlmimine ja autojuhiload. Kuid lubade kohta ütleb ikka rahvasuu: „Ega siis load ei sõida.” Niisamuti ei olnud ka Ravicil sellest sooja ega külma ning sõitis sõbra renditud autoga muretult ringi, kasutades seda reisile minekuks ning võikaks kuriteoks. Ta oli oma mõtetes juba tuhandeid kordi mõelnud, et kuidas tapab Haake – tema ülekuulaja tagaotsitavate varjamise eest. Mõrva sooritas ta perfektselt, ühtegi jälge ei jäänud Haake ja tema vahele ,.kui ainult see, et ta oli Haakega samas baaris viibinud mõned minutid . Peale kuritegu langes tal nagu kivi südamelt ,kuna oli sooritanud oma kättemaksu.
Pariisis elas teisigi pagulasi . Näiteks ühte kutsuti Surmalinnuks, kuna oli alati enne sõda lahkunud. Nii oli ta teoses päev enne sõja kuulutamist jalga lasknud. Samas hotellis elas ka mees, kes oli kogu oma varad maalidesse paigutanud, see tähendab ,et oli ostnud kogu oma vara eest kuulsaid maale. Kui tal rahast puudu tuli, siis läks ja müüs mõne postimpressionisti või mõne muu kuulsa kunstniku teose maha.
Kuna pagulaselu oli vilets, siis Ravici ja Joani ühisreisil Rivierasse arvas Ravic, et Joan eelistab talle glamuuri ja jätaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - süüdistus oli täiesti alusetu. Nende kahe vahele tekkis lõhe.
Välismaa elu on enamjaolt siis elamisväärne, kui ei viibita pagulasena riigis. Kõigest sellest saab teada juba eelmainitud raamatust.