,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil, kes suvel meie aias võilillede peal siblisid." Nad möödusid raagus puudest, olles ise mõtetega juba kauguste poole hajunud. Kuu paistis neile teevalgustajaks olevat otse ees ja varjud nende taga näisid peagi kaduvat kaugustesse. Oli taas vaikus. Vaikse meloodiana kostus tuulekellade summutatud helinat, mis
kogunud Oscar Wilde'i sulest. Kirjaniku teos oli kohtuprotsessidel märkimisväärse tegurina. Ka Wilde ise on öelnud, et ta pani ennast liigselt sellesse raamatusse. Minu arvates on ,,Dorian Gray portree" raamat kui ka sellest vändatud film väga mõjuvõimsad teosed. Nad panevad meid mõtlema, millised valikud teeksime meie ja kui me juba oleks sellel teel, siis kuidas saaks me end parandada. Filmi idee ja ülesehitus olid minu arvates väga huvitavad ja panid filmi pinksalt vaatama. Samas kui mõned tehnilised apsud panid suu muigele. Olles eelnevalt lugenud raamatut ,,Dorian Gray portree", mille põhjal on film tehtud, võib välja tuua palju erinevusi. Sellest hoolimata oli minu arvates filmi stsenaarium sama huvitav, kui raamatu tegevustik. Minu arvates oli ka just see raamatu ja filmi suur erinevus üks headest omadustest. Seda selle pärast, et me saime võrrelda nii Wilde'i nägemust kui ka Parkeri versiooni.
1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks. Lõpuks kutsub ta endale appi endise klassivenna Tiit Piibelehe, kes on endaga suht põhjas. Tiit on ennem andnud paar raamatut välja , ning ta oli Sandri ette panekuga nõus , et oma rahalist seisu parandada. Sander maksab Tiidule , selle eest, et tema kirjutab tema eest raamatut. Lõpuks saab ta selle raamatu ka valmis , ja sellest saab kohe suur hitt, pälvib kirjandus seltsi kõige kõrgema auhinna. Vana Vestman , ehk
aastal revolutsioonilised sündmised Poolas. Olles Poola patrioot soovib Shopain asuda kõrvuti sõpradega barrikaadidele, kuid teda veendakse hoopis Poolast kiiresti lahkuma, sest nende veendumises oli saatus Chopinile muusikat loomiseks määranud. Chopiniga sõidab Viini kaasa tema sõber. 1838. aasta novembris hüvasti jättes anti talle kaasa karikas Poola mullaga, mis talle oma kodumaad meenutas. Esimeseks peatuspaigaks on Viin, sela viibib 8 kuud. Oodates pinksalt teateid rahu saabumisest poolast ei suuda ta sealolles midagi kirjitada. Teiseks peatuspaigaks on Sveits, seal viibib paar kuud. Sealt sõidab edasi Saksamaale. Saab teate Varssavi ülestõusu verisest mahasurumisest. Nüüd on Chopin poliitiline pagulane ja tagasiteed enam ei ole. Ta otsustab siirduda Pariisi. Tema teoste helikeel, mis seni on olnud valdavalt muretu, ülemeelik, nooruslik ja täis helget nukrust. Muutus tõsiseks, kirglikuks ja patriootiliseks
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma
hävitaks kogu rahva usu jumalasse ning, et nende heaolu satuks seeläbi suurde ohtu. Kokkuvõttes räägitakse paavst ikkagist ära. 22. juunil 1933 taganeb Galilei inkvisitsiooni ees maakera liikumise õpetusest. Firenze saadiku palee Roomas Galilei õpilased ootavad teadet. Väike munk ja Federzoni mängivad malet uute reeglite järgi, pikkade käikudega. Nurgas põlvitab Virginia ja loeb ,,Inglite tervitust". 13) Galilei viimne lootus vedas teda alt. Paavst ei võtnudki teda jutule. Pinksalt oodatakse kirikukella helinat, mis tähendaks, et Galilei on oma õpetustest ametlikult lahtiöelnud. Poole viies tpidi otsus teada olema, ent kell on juba kolm minutit üle. Kõik rõõmustavad juba, et Galilei on ikkagist oma otsustele kindlaks jäänud. Kell siiski heliseb ning tänaval loetakse tema patukahetsus avalikult kõikide kuuldes ette. Galilei õpilased on kõik tema peale solnunud. Kõige rohkem Andrea, kes ainsana suutis Galilei juuresolekul oma suu avada ning seda ka ainult
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK.......................................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
ja 30ndate alguses väga hästi. · 1934 Surnud majad · 1935 Õitsev meri o 1936 Rannajutud · 1936 Läänemere isandad o 1937 Taeva palge all o 1942 Hea sadam · 1952-1953 Tee kaevule · 1963 Kevadine maa o 1978 Projekt Victoria Pärast tuntuse tõusu tuleb ka tõus isiklikust elus kolib Lümandast Tallinnasse. Tuleb lugejapopulaarsus. Oli oletus, et Konstantin Päts mõtles pinksalt, kellele ta Lagle talu kingib ja põhikandidaadid olid Tammsaare ja Mälk talu saab Mälk. Mälk sureb Rootsis. Esiletõusu esimeseks seletuseks on see, et ta kirjutab väga hästi rannaolustikust, sest ta tunneb seda hästi tänu Saaremaal elamisega. Saarteeksootika hakkab Eestis laiemalt levima. Samuti on üks Saaremaa kirjanike eriteema pidalitõbi pidalitõve vastu käis võitus ja see haigus lokaliseeriti väga kitsale alale (Saaremaale seal oli ainus pidalitõbiste ravila 30ndatel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
