Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse vaaraod (0)

1 Hindamata
Punktid
Haapsalu Linna  Algkool
Kuulsad  vaaraod
Referaat
                                                   Töö koostas:  Kertu  Ojamäe
                                                    Juhendaja : õp Anne Vaarpuu
Haapsalus , november 2008
SISUKORD:
1 Ti tel eht
2 Sisukord
1
3 Sissejuhatus
Tutanhamon
Thutmosis  III
Ramses  II
Hufu
8 Kleoparta  VII
9 Mõnede teiste vaaraode lühitutvustus
10 Kokkuvõte
11 Kasutatud kirjandus
   
SISSEJUHATUS
Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed.  Egiptlased  hakkasid oma 
kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast.  Esimene kuningas, keda on teadaolevalt 
nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.
Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana­Egiptuse kuningaid.
2
TUTANHAMON
Tutanhamon oli Vana­Egiptuse 18. dünastia vaarao. Tutanhamon valitses Egiptuses umbes 
aastatel 1336­1327 eKr. Tema ajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis oma teisel 
valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon ehk kuningas Tut 
abiel us juba 10­aastasena. Tutanhaton suri umbes 19­aastaselt, arvatavasti oma 9. 
valitsusaastal. Surma põhjus pole teada. Tutanhamon sai  tuntuks  aastal 1922. Sel el aastal leidis 
Briti arheoloog  Howard  Carter Kuningate orust tema hauakambri. Mõni aeg pärast hauakambri 
avastamist hakkas levima kuulujutt, et  kamber  on neetud, sest mitu eskpeditsiooniga seotud isikut 
suri selgitamata põhjustel.Tema hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt  Kairo  ja Luxori 
muuseumites .
3
Ehkki  Tutanhamoni hauakambrist leiti kõige imepärasemaid ja väärtuslikumaid muistiseid, 
polnud see kuningas ilmselt kuigi vägev  monarh , sest tema valitsemisaeg oli lühike.
Tutanhamoni  kuldne  surimask
THUTMOSIS |||
Thutmosis ||| oli Vana­Egiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Ta valitses umbes 1504­1450 eKr 
(teistel andmetel 1479­1425).
Thutmosis ||| oli Thutmosis || poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma isa surma,
 kuid isa naine Hetsepsut haaras võimu enda kätte ning oli 22 aasta jooksul  sisuline  Egiptuse 
valitseja. Thutmosis ||| sai võimule al es pärast Hetsepsuti surma. Arvatakse, et Thutmosis ||| 
võis organiseerida Hetsepsuti tapmise. Tema haud asub Kuningate orus ning  muumia  Kairo 
muuseumis .
4
Thutmosis ||| kuju Kairos.
RAMSES ||
Ramses ||  oli Egiptuse 19. dünastia vaarao 13.sajandil eKr. Ta oli  Seti | poeg. Troonile saades 
oli Ramses || umbes 20­aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90­aastasena.
Ramses || peetakse Egiptuse uue riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse 
kontrolli Palesteli na üle ning sõdis Süürias heti tidega. Ramses|| kivikujud on ühed tänapäeva 
tuntumaid Vana­Egiptuse arhitektuurimälestised  Giza  pürami dide ja  sfinksi  kõrval.  Ramses || 
käskis ehitada templi Abu Simbelis märgiks, et ta on alistanud lõunapoolse  Nuubia  riigi. Ta käskis 
ehitada oma templi lähedale ka väiksema, mis oli pühendatud tema naisele Nefertarile.
Ramses || surma järel nõrgenes  Egiptus  taas, kuid peagi peatas sel e Ramses|||.
5
Ramses || muumia.
HUFU
Hufu olu Vana­Egiptuse vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Tema valitsemisaeg langes 
umbkaudu aastatesse 2589 kuni 2566 eKr. Hufu oli kuningas  Snofru  poeg. Tal oli mitu poega, 
neist Dzedefra oli valitsejaks tema järel. Kuninganna Hetepheres || oli tema tütar.
Hufu on läinud oma ajalukku kui Giza platoole maailma suurema ja tuntuima Cheopsi pürami di 
ehitaja.
Hufu isa Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte väiksema astmelise, vaid tõelise 
pürami di.
Hufu muumiat ei ole seni leitud. Tema pürami di hauakambris asub kül  sarkofaag, kuid pole 
kindel, kas seda on kunagi  surnukeha  hoidmiseks kasutatud.
Vi mased faktid on mõnedele uurijatele andnud alust arvata, et Hufu ei ole üldse reaalne 
ajalooline isik, vaid tema nimi tähistas hoopis Jumalate Jumalat ehk päikest.
6
Cheopsi ehk Hufu suur pürami d.
KLEOPATRA   ||
Kleopatra  || oli Egiptuse vi mane valitseja aastatel 54­30 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste 
dünastia tuntuim li ge. Kleopatra oli  Ptolemaios   || tütar. Aastatel 55­51 eKr oli ta isa 
kaasvalitseja. Hiljem ta abiel us Marcus Antoniusega, aga too kui too Octavianuselt lüüa sai, tegi 
Kleopatra enesetapu.
7
Kleopatra VII joonistatud portree.
MÕNEDE TEISTE VAARAODE LÜHITUTVUSTUS
Menes­Menes oli Egiptuse esimene vaarao. Ta ühendas Ülem­Egiptuse ja Alam­Egiptuse üheks 
riigiks.
Ramses| oli Vana­Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 1293­1291 eKr. 
Ramses| ei olnud kuninglikku päritolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas vesi ri ja 
ülempreestrina. Tema naine oli Satra. Ramses| poeg Seti| sai vaaraoks pärast oma isa surma.
Seti| oli Vana­Egiptuse 19. dünastia teine vaarao. Ta valitses umbes 1291­1278 eKr. Tema ajal 
püstitati suured templid Karnakis, Abydoses ja Teebas. Seti| oli Ramses| poeg. Tema naine oli 
Tuia ja üks lastest
8
Ramses ||.
Hafra ­Ta oli Vana­Egiptuse 4. dünastiast. Ta valitses umbes aaastatel 2558­2532 eKr. Hafra oli 
Hufu poeg. Ta oli Giza ja Suure sfinksi ehitaja.
KOKKUVÕTE
Vaarao oli Vana­Egiptuse valitseja, kel ele kuulus kogu maailma võim. Teda peeti jumal Osirise 
pojaks ning jumalate ja inimeste vahetalitajaks.
Kui aga vaarao suri, kuulutati välja 70 päeva kestev lein. Vaaraod maeti pürami didesse ja 
hauakambritesse ning neile pandi kaasa mitmesuguseid asju, sealhulgas väärisesemeid, mida arvati 
uues elus vaja minevat. Vaaraod olid kõige  rikkamad  ja vägevamad egiptlased. Vaaraod kandsid 
oma  laubal  kobra kujutist, kuna see oli jumalanna Wedjeti sümbol. Usuti, et see kaitseb neid 
vaenlase eest. 
9
KASUTATUD KIRJANDUS:
1.  http://et.wikipedia.org/wiki/Vaarao
2. w
  ww.tmk.edu.ee 
3. Tea Laste­ ja Noorteentsüklopeedia III köide
4.  Emily  Sands “Egüptoloogia”
10

Document Outline

  • Kuulsad vaaraod
  • Referaat
  • Ramses| oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 1293-1291 eKr. Ramses| ei olnud kuninglikku päritolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas vesiiri ja ülempreestrina. Tema naine oli Satra. Ramses| poeg Seti| sai vaaraoks pärast oma isa surma.
Vasakule Paremale
Egiptuse vaaraod #1 Egiptuse vaaraod #2 Egiptuse vaaraod #3 Egiptuse vaaraod #4 Egiptuse vaaraod #5 Egiptuse vaaraod #6 Egiptuse vaaraod #7 Egiptuse vaaraod #8 Egiptuse vaaraod #9 Egiptuse vaaraod #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kertu Ojamäe Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused
20
docx

Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused

Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5

Ajalugu
Nimetu
10
docx

Nimetu

Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga

Kategoriseerimata
Vana-Egiptuse referaat
20
docx

Vana-Egiptuse referaat

Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).

Ajalugu
Vaarao Ramses II ja esimene  naisvaarao Hašepsut ning nende matusetemplid
12
ppt

Vaarao Ramses II ja esimene  naisvaarao Hašepsut ning nende matusetemplid.

Vaarao Ramses II ja esimene naisvaarao Hasepsut ning nende matusetemplid. Kuningate org ja Tutanhamoni haud. Kevin Kalmus 10D Ramses II Elas (umbes 1300 eKr ­ 1224 või 1213 eKr) Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandist eKr Oli umbes 100 last Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut

Ajalugu
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg ­ kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.

Ajalugu
Egiptuse Vaaraod
9
doc

Egiptuse Vaaraod

e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st ­ Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik)

Ajalugu
Egiptuse kunst
23
pptx

Egiptuse kunst

platoole uhke kullahimus mamelukid hauamälestise püstitada. püüdsid ehitise Tema püramiid on sisemusse tungida. väikseim (kõrgus 6566 m). See on ehitatud suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. SAKKARA Haudehitiste areng Astmikpüramiid Surnute linn Sfinks Astmikpüramiid Esimesed püramiidid Imhotep paigutas üksteise ehitati astmelistena ning peale 6 järjest vähenevat nimetatigi egiptuse suurniku astmikpüramiidideks. haudehitist ­ mastabad. Uskumuse järgi pidi Nii valmis umbes 60 m vaarao astuma mööda kõrgune astmikpüramiid, tohutut treppi päikeseni. mida ümbritses ulatuslik Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist.

Kunstiajalugu
VANA-EGIPTUSE KUNST
59
ppt

VANA-EGIPTUSE KUNST

• Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind-

10.klassi ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun