Lääne teeba: Memoni Kolossid Kaks hiigelkuju. Jäänused suurest"aastamiljoniteks püstitatud templist". Ehitas Amenhotep IIIäti jaoks töödejuhataja Hapu poeg Amenhotep. Kujund on raitud ühest tervest liivakiviblokist. 27a eKr Teeba piirkonda tabanud maavärin tegi need kuulsaks. Põhjapoolne kuju sai kõvasti kannatada.Praod panid kivid nö mängima, koloss hakkas päikesetõusu ajal häälitsema. 199a eKr lasi Septimius Severus, teine rooma keiser, need renoveerida ja laul katkes. Lääne teeba: Dayr Al-Bahri, Kuninganna-vaarao Hatsepsuti igavikukoda Dayr Al-Bahri põhja klooster- asub Niiluse läänekaldal Karnaki vastas, looduslikus amfiteatris. Puid täis istutatud õu, mööda kaldteed minnes üles viis avarale poodiumile. Kuninganna Hatsepsut oli kuningas Thutmosis II abikaasa. Templi nimeks sai dzeser dzeseru-pühamaist püham. Egiptuses oli lehm ühteaegu täiusliku ilu ja taiplikkuse kehastus. (Hanthoni pühmasu olevad piilarid olid lehmakõrvadega n...
Kohe pärast sündi vastsündinu kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on 37,7–38,0 °C. Mõne tunni jooksul see langeb poolteise kuni kahe kraadi võrra ja seejärel taas tõuseb. Püsiva kehatemperatuuri saavutab vastsündinu esimese elupäeva lõpuks. (Tunell 1998, Hockenberry ja Barrera 2007) 20 Tabel 2. Aksillaarse kehatemperatuuri normi piirid lapsel (modifitseeritud Bahri 2007, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008). Lapse vanus Kehatemperatuuri normi piirid Kuni 6 kuud 36,8–37,2–37,5 7 kuud – 1 a 37,5–37,7 2–5 a 37,0–37,2 Üle 6 a 36,0–37,0 NB
Amon, Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks. Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama...
Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Hatsepsuti tempel Hatsepsuti hauatempel Deir el- Bahri lagedate mägede taustal on hingemattev vaatepilt. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastial. Tegemist on erakordse monumendiga, mille muljetavaldavad terrassid kõrguvad tasase kõrbe kohal. tempel Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level
Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thtumosis III eestkostjana (1479 1458). Tema peamiselt 2 rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punti ja oma Deir- el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1479 1425) sai riigi tegelikuks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Ta tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria, Babüloonia ja Hetiidi valitsejad aktsepteerisid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV suutsid hoida Egiptuse hegemooniat Süürias
Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi ae...
kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Hatsepsut Thutmosis II lesk ; tõusis mehe surma järel Egiptuse riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused =mereretk Punt'i + Deir-el Bahri hauatempli rajamine Thutmosis sai Egiptuse reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke III Aasiasse, purustades Süüria linnade väe; püstitas Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Amenhotep Egiptuse vaarao; Riigi sisemise /välise stabiilsuse kõrgaeg langes tema III valitsusaega; viis läbi suurejoonelise ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat (1490 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punt'i ja oma Deir-el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria Babüloonia ja Hetiidi valitsejad tunnustasid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV püüdsid ja suutsid suurtes piirides säilitada hegemooniat Süürias.
vähem raha kui varem - püramiide ehitati toortellistest, nende kõrgus ulatus 40 - 70 m piirimaile, üha rohkem maeti vaaraosid kaljuhaudadesse, mis olid traditsioonoliselt olnud noomide valitsejate nomarhide viimseks puhkepaigaks. Nende vormistamisel jõuti omalaadse kompromissini - kaljuhaud ühendati püramiidi ja hauatempliga. Selliseks näiteks sai vaarao Mentuhotep I rajatud hauakompleks Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel. Hauakompleksi moodustasid 1200 m pikkune ja 32 m laiune seintega piiratud tee, mis viis terrassil paikneva hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
