Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused
Tallinn
2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
MENES (u. 3050-3032 eKr) 3
HUFU ( Cheops , 2589-2566 eKr) 4
THUTMOSIS I (1504-1492 eKr) 5
RAMSES II ( 1279 -1213 eKr) 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS

Niiluse oru muistsed asukad, kes austasid taevajumal Horost, rajasid Egiptuse aladel elujõulise tsivilisatsiooni. Nende järglane oli esimene vaarao Menes e. Narmer, kelle nimi tähendab ’’Püsiv’’. Olles saanud korraga Ülem- ja Alam-Egiptuse, seega ühendatud maa kuningaks, oli just tema see nurgakivi , kellest lähtus pikk rodu kolmekümnesse dünastiasse jagunevaid vaaraosid. Nii kaua, kui Vana- Egiptus eksisteeris, tunti seal ainult üht valitsemisvormi- vaarao ainuvõimu. Niisugune lausa uskumatuna tundub stabiilsus, mida pole millegagi kõrvutada, kindlustas sellele tsivilisatsioonile silmapaistva järjepidevuse kõigist ajaloovapustustest hoolimata. Kõik tänu sellele, et vaarao polnud vaid kuningas, riigijuht , sõjapealik, majanduse ja diplomaatia korraldaja- ta oli ennekõike jumaliku energia säilitaja ning templi ehitamist juhtiv meister. Sõna ’’vaarao’’ tuleneb egiptuse keele sõnast per-aa- ’’suur maja’’. Vaaraod peeti lõpmata suureks Olevuseks, kes võib hõlmata kõiki teisi olevusi. Ning kuna kuningavõim on jumalaist seatud täiuslik institutsioon, pidi vaarao olema nii mõttetark kui ka teadlane . Olles ühiskonnakorralduse alustala, sai vaarao indu oma esiisadelt ja oli kohustatud au sees hoidma nende pärandit . Selles töös räägingi lähemalt Vana-Egiptuse tuntuimatest vaaraodest.

MENES(u. 3050-3032 eKr)

Kuningate nimekiri annab oletatavale esimesele ajaloolisele isikule kuningatroonil nimeks Menes. Tema kujutist on näha Ramses II hauatempli ornamentreljeefil kuninglike eelkäijate protsessioonil pärast Keskmise riigi rajajat Mentuhotep II ja Uue riigi esimest kuningat Ahmost. Antiikautorid eesotsas Herodotosega juhindusid sellest traditsioonist ja lõid ettekujutluse 1. dünastia esimesest kuningast kui riigi rajajast ja kultuuritraditsioonide kehtestajast.
Egiptuse esimene tõeline vaarao, kes ühendas Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühtseks riigiks oli pärit Thinise linnast Ülem-Egiptusest. Arvatakse, et tegemist oli dünastiate eelse ajastu kuningas Narmeri uue nimega. Nime Menes võttis ta endale pärast kogu Egiptuse valitsuse alla saamist.
Menes oli sõjakas vaarao, kes saavutas oma võimu sõdade kaudu Alam-Egiptuses. Juba esimesed vaaraod korraldasid sõjaretki naaberaladele ja rikastusid sedakaudu ikka rohkem ja rohkem. Dünastia lagunes kahe viimase vaarao, isa ja poja võimuvõitluse tõttu.
Lõpptulemusena viis ta ühendatud riigi pealinna Memfisesse. Siit arvatakse ka, et linna nime põhjal võttis ta endale ka uue nime. Linnale valis ta kohaks strateegiliselt olilise saare Niilusel.
Tema naiseks sai Alam-Egiptuse printsess Neithhotep A, keda loetakse Menese järglase Hor-Aha emaks .
Tihedat kaubandust tollaaegse Egiptuse ja Israeli alade vahel tõestavad väljakaevamistelt leitud Menese kuninglike tunnustega keraamika . Vaatamata vastuseisule erinevatel Egiptuse aladel, suutsid esimese dünastia vaaraod rahustada olukorra riigis, saada õitsele käsitöönduse, lõid tegutsemisvõimelise valitsussüsteemi ja uhtse usu. Tekkisid traditsioonid, millest osad olid kasutusel kogu Vana-Egiptuse riigi eksisteerimise aja, seega pea 3000 aastat.
Kasutusele võeti papüürus ja arenes välja hieroglüüfkiri.

HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr)

Vaarao Sneferu pojast Hufust tuli üks kuulsamaid vaaraosid üldse. Tema käsul ehitatud suur Giza püramiid on valitud seitsme antiigi maailmaime hulka. Irooniliselt on temast endast järele jäänud vaid pisike, 7,5 cm kujutis. Arvatakse aga ka, et suure sfinksi nägu on Hufu oma. Hufu Horus- nimi oli Medjedu, mis tähendab ’’see kes lööb vaenlasi’’. Kreeklased andsid talle nimeks Cheops ja Manetho nimekirjas oli ta Suphis I. Hufu enda pikem nimi oli Khnum-khuf ehk ’’jumal Khnum on tema kaitse’’.
Tal oli vähemalt neli naist, üheksa poega ja viisteist tütart . Kolm tema poegadest tõusid hiljem troonile ja ühest tütrest tuli kuninganna Hetepheres II, sest ta abiellus vennaga. Temast põlvnevad ka viienda dünastia algatajad.
Kuigi Hufu tõusis troonile suhteliselt noorena, oli ta võimul vaid 23 aastat. Hufut tuntakse julma ja vägivaldse türannina, kes jätkas Egiptuse alade laiendamist Siinai poolsaarel ja lõunas Nuubia aladel. Oma ebapopulaarsuse tõttu ongi ehk säilinud vaid üks kujuke temast.
Joonis 1. Hufu Cheops
https://thumbs.dreamstime.com/x/sign-giza-pyramid-khufu-cheops-base-17015612.jpg

THUTMOSIS I (1504-1492 eKr)

Thutmosis I nimi kirjutatakse ka tihti kreekapäraselt Thutmose I või Tuthmosis I. Nimi tuli jumala Thothi järgi. Ta ei olnud otsene kuninglik järglane, vaid Ahmose I vennapoeg. Kuna eelneval vaaraol Amenhotepil polnud elus ühtegi järglast, siis selleks, et troonile tõusta, abiellus Thutmosis I Amenhotep I õe Mutenefereti ehk enda onutütrega. Osade uurijate väidete kohaselt oli aga tegemist hoopis tema tädiga. Nende pojast Thutmosis II tuli isa surma järel vaarao.
Thutmosis I kelle isa teenis armees, oli Amenhotep I valitsuse ajal armeepealikuks, kes käis sõjaretkedel Nuubias laiendades Egiptuse riiki Niiluse kolmanda katariktini. Samuti tekkis vajadus tõrjuda hüksote uut invasiooni Niiluse deltas . Sellega sai ta edukalt hakkama, tõrjudes nad koguni Eufrati jõeni . Thutmose I valitsejanimi oli Aakheperkare.
Thutmosis I käsul laiendas arhidekt Ineni Karnaki templit ja lasi sinna ehitada neljanda ja viienda püloni. Endale lasi ta ehitada hauapaiga Kuningate Orgu ja sedasi tuli temast esimene tõestatud vaarao, kes sinna maeti.
Thutmosis I suri, olles vähemalt 40-aastane. Ta kannatas reumatiliidilise artriidi all ja tal oli vigastatud puus.
Joonis 2. Thutmosis I
https://c1.staticflickr.com/9/8036/7949876504_169c78e919_b.jpg
TUTANHAMON (1334-1325 eKr)
Tutanhamon oli vaid 9-aastane, kui temast sai vaarao. Tema isa oli vaarao Ehnaton ja emaks Kiya. Kuna tema isa oli päikesejumal Atoni kummardaja, siis anti ka pojale nimeks Tutanhaten, mille ta vahetas Tutanhamoniks alles oma kolmandal valitsusaastal, mil ta ütles lõplikult lahti isa poolt loodud usust, hülgas pealinnana olnud Akhentateni, taastas Amuni kultuse ning tegi Thebast uuesti pealinna.
Tutanhamon ei olnud aga oma isa otsene järglane troonil, vaid vahepeal valitses aastakese müstiline Smenkhkare, kelle kohta on teiste versioonide kõrval olemas arvamus, et Tutanhamoni ema Kiya oligi Smenkhkare.
Troonile tõusis ta tänu visiir Ay ja sõjapealik Horemhebi toele, kes soovisid lahti saada nii Ehnatoni usust kui ka tema naiste võimust . Nii Ay kui ka Horemhebi tõusid ise hiljem troonile.
Pärast Ehnatoni valitsemisaega oli riik majanduslikult nõrk. Diplomaatilised suhted teiste maadega olid katkenud ja Tutanhamon taastas need, eriti Mitanni riigiga, mis asus tänapäeva Liibanoni , Süüria ja Põhja-Iraagi alal. Tema hauast leiti hulgaliselt paljudest riikidest pärit kingitusi, mis annab alust oletada, et selles osas oli ta edukas. Sellegipoolest on tema hauakambris mainitud lahinguid nuublaste ja asiaatidega. Hauas on sõjarüü ja muud sõjakäigul osalemiseks vajalikud tarbed , aga kuninga füüsiliste puuete tõttu võib uskuda, et ta isiklikult nendes lahingutes ei osalenud.
Pole päris selge, kas Tutanhamoni surma põhjustas üheksateistkumnendal eluaastal õnnetus või vaarao mõrvati. Tutanhamoni hauakamber Kuningate Orust leiti aastal 1922 peaaegu puutumatuna.
Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema haua Kuningate orust. Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luxori muuseumites . 2015. aasta uuringute valguses on jõutud arvamusele, et matusepaigas võib suure tõenäosusega olla olemas veel senini avastamata kamber . Ameerika Ühendriikide Arizona ülikooli arheoloog usub Tutanhamoni hauakambri seini kujutavate skanneripiltide põhjal, et hauakambri seinamörtide all on kinnimüüritud ja ülekrohvitud ukseavade kontuurid.

RAMSES II (1279-1213 eKr)

Tutanhamoni järel on Vana-Egiptuse teine kuulsaim kuningas Ramses II, seda peamiselt monumentide- nii originaalsete, kui ka usurpreeritute- arvu poolest, mis kannavad tema nime, Aga ka seepärast, et teda identifitseeritakse sageli piiblist tuntud heebrealaste väljarändamisaegse vaaraoga. Perekonnatraditsiooni järgides seadis Seti I oma elu lõpupoole kaasvalitsejaks poja, mistõttu teismeline Ramses II tõusis Seti surma järel, umbes aastatal 1279 eKr troonile. Ta nautis erakordselt pikka (67 aastat) valitsemisaega ning sigitas rohkesti pärijaid, kellest paljud surid enne teda. Lõpuks sai tema troonipärijaks poeg Merneptah.
Kogu oma pika valitsemisaja jooksul hoolitses Ramses II eelkõige Egiptuse võimu ja mõju säilitamise eest Lähis-Idas. Ta oli pärinud perekonna sõjamehekalduvused, ning tema uus pealinn Piramesse Delta idaosas oli ühteaegu sõjaväebaas, kus lähtusid sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse.
Praegusel Kagu-Türgi aladel elanud sõjakad hetiidid oli juba mõnda aega süvendanud oma mõju Põhja- Süürias , ähvardades Egiptuse huvisid selles regioonis. Umbes aastal 1275 eKr võtsid sündmused uue pöörde, kui noor Ramses II kohtus hetiitide kuninga Muwatallisega Süürias Kadeši lahingus. Polnud imekspandav , et egiptlased kirjeldasid seda kokkupõrget suure võiduna, ehkki tegelikult tekkis patiseis, millest lõpuks sündis rahuleping . Muistse aja kombe kohaselt kinnitati rahu Ramses II ja hetiitide printsessi kuningliku abieluga.
Kodus valitses Egiptuses õitseng tänu kestvale rahule, sest impeeriumi maksutulud voolasid riigi varakirstudesse. Nii nagu Seti I, oli ka Ramses II ettevõtlik ehitaja, ning peale paljude isa algatatud rajatiste- nende hulka kuulusid ka Seti I hauakamber läänekalda Teebas ja Karnaki Amoni templi hüpostüüli kodasaal- lõpetamise, käskis ta püstitada palju ehitisi enda valitud paikades Deltast põhjas kuni Põhja-Nuubiani kaugel lõunas. Teebas laiendas ta Amenhotep III Luxori templit, rajas endale ja oma perekonnale imepäraseid hauatempleid ja hauakambreid ning tegi Karnak Amoni templile hulgaliselt juurdeehitisi.

KOKKUVÕTE

Vana-Egiptuse kuningate nimekiri on küll koostatud ja olemas, kuid kinnitust, kas kõik nad on ka reaalselt kuningatena eksisteerinud, või olnud jumalad, teada ei ole. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus küllaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga. Kuningad said troonile üpris noorelt, kuid suutsid riigi majandust kindlameelselt ülespoole viia. Lahinguid peeti erinevalt- üldjuhul osalesid kuningad ka ise neis, kuid näiteks Tutanhamon oli erandiks . Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega , ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Antud referaati koostades sain palju teada Vana-Egiptuse vaaraode isiksustest ja nende tegudest. Samuti perekonnadünastia edasikandmisest järglaste puudumise korral ning poliitikast, kuidas noori vaaraosid vanemate tuttavate poolt abistati. Vaaraod ning nende teod ja saavutused mõjutavad tänapäevast Egiptust senini ning tänu sellistele käsitlustele, nagu palsameerimine ja hieroglüüfkirja leiutamine on just selle riigi ajaloo kohta kõige rohkem teada.

KASUTATUD ALLIKAD

Christian Jacq ’’Reis vaaraode Egiptusesse ’’ (s 1947)
Vahur Joala ’’Egiptuse vaaraode lühikroonika’’ (2009)
Lauri Leesi ’’ Kunstilugu koolidele’’
Delia Pemberton ’’Vana-Egiptuse hiilgus , vaaraode aarded ’’ (2006)
Regine Schulz, Matthias Seidel ’’Egiptus, vaaraode maailm’’ (2007)
http://www.touregypt.net/featurestories/tuthmosis1.ht m 15.10.2016