Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Pärnu
Vanalinna Põhikool
EGIPTUS
referaat
Juhendaja :
Sandra Ojamäe
Koostaja : Geya -Penelope Niinemets
Pärnu
2009


Sisukord



1.Tänapäeva Egiptus 3
1.1.Egiptuse Araabia Vabariik 3
1.2. Kairo 4
2.Vana- Egiptus 5
2.1.Asukoht ja määratlus 5
2.2. Nimi Egiptus 7
2.3 Religioon ja kombed 7
2.4 Vaaraod 8
2.5 Egiptuse püramiidid 9
Kasutatud materjali loetelu 11
  • Tänapäeva Egiptus

  • Egiptuse Araabia Vabariik




    Pealinn
    Kairo
    Pindala
    1 001 450 km2
    Riigikeel
    araabia keel
    Rahvaarv
    76 000 000 (märts 2009)
    Rahvastiku tihedus
    76 in/km2
    President
    Ḩusnī Mubārak
    Peaminister
    Aḩmad Naz̧īf
    Iseseisvus
    28. veebruar 1922
    Rahaühik
    Egiptuse nael (EGP)
    Ajavöönd
    maaīlmaaeg +2
    Egiptus
    on riik Aafrika
    kirdeosas, teda loetakse Lähis- Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli,
    Liibüa
    ja Sudaaniga.
    Temast itta jääb Punane
    meri,
    põhja Vahemeri .
    Halduslikult
    jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks:
    • Aswān
    • Asyūţ
    • Al-Baḩr al-Aḩmar
    • Banī Suwayf
    • Al-Buḩayrāt
    • Port Said
    • Ad-Daqahlīyah
    • Dumyāţ
    • Al-Fayyūm
    • Al-Gharbīyah
    • Aleksandria
    • Al-Ismā’īlīyah
    • Lõuna-Siinai
    • Giza
    • Kafr ash-Shaykh
    • Marsá Maţrūḩ
    • Al-Minūfīyah
    • Al-Minyā
    • Kairo
    • Qalyūbīyah
    • Qinā
    • Põhja-Siinai
    • Ash-Sharqīyah
    • Sawhāj
    • Suess
    • Al-Wādī al-Jadīd
    • At-Taḩrīr

    Majandus:

    Põllumajandus
    koondub Niiluse orgu, mida viljeldakse väga intensiivselt. Peamised
    põllumajandussaadused on teravili, puuvili , riis, mais ja
    köögiviljad. Koduloomadest kasvatatakse enim veiseid, lambaid ,
    kitsi ja kaameleid. Egiptuses leiduvad loodusvarad: nafta , maagaas, fosforiit , rauamaak. Tööstus on mitmekülgne ja arenev, oluline on
    raua- terase- ja tekstiilitootmine. Palju tulu annab turism.
  • Kairo


    Kairo
  • Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-08-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor blue yellow Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    docx

    Vana-Egiptuse referaat

    Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 1­20 km (teistel andmetel 8­25 km; keskmiselt 5­10 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus o

    Ajalugu
    thumbnail
    25
    docx

    Referaat - Vaaraod

    Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg ­ kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine ­ 2920 aastat eKr kuni 332 aa

    Ajalugu
    thumbnail
    27
    pptx

    Vaaraod - Power Point

    Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterk

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Vana Egiptus

    Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam ­ Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alles jäänud iga päeva tarbee

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Egiptuse Vaaraod

    Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    Egiptuse vaaraod

    Haapsalu Linna Algkool Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII 9 Mõnede teiste vaaraode lühitutvustus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kuningaid.

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    docx

    Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused

    Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5 THUTMOSIS I (1504-1492 eKr)................................................................................ 6 RAMSES II (1279-1213 eKr).................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................

    Ajalugu
    thumbnail
    76
    rtf

    Vana-Egiptus

    ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun