Vaaraod - Power Point (0)

Kadri Kivirand
EKL-4kõ
Vaaraod
Vaaraod
Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr
Vana-Egiptuse kuningas
Erakordselt suur võim
Talle kuulus Egiptuses kogu maa
Kõik täitsid tema käske
Peeti jumala asemikuks maa peal
Peeti päikesejumala Ra pojaks
Vaaraode võim
Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas
maailmas
Vaarao võim oli piiramatu
Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid
Pojad pärisid isadelt võimud
Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki
Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu
näitamiseks
Arhailine periood
2920eKr-2575eKr
Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine
Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi
Vana riik
2575eKr-2134eKr
Püramiidide ajastu
Arhitektuuri ja kunsti areng
Hieroglüüfid
Äge põud
Esimene vaheperiood
2134eKr-2040eKr
Nõrgad valitsejad
Nomarhid võitlesid suurema võimu eest
Üleujutused
Keskmine riik
2040eKr-1640eKr
Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi
Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra)
Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni
Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks
Teine vaheperiood
1640eKr-1550eKr
Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle
Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda
Uus riik
1550eKr-1070eKr
Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks
Vaaraod laiendasid Egiptuse piire
Egiptusest kujunes suurriik
Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja
Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all
Vaaraode võim tugevnes
Kolmas vaheperiood
1070eKr-712eKr
Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu
Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel
Hilis-egiptus
712eKr-332eKr
Egiptusest sai vallutatud rahvas
Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse
332. aastal eKr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt
Ahmos i ja amenhotep i
Egiptus tõusis rahvusvahelise võimu ja mõju tippu
Teeba linna kuldajastu
Ahmos I tegi sõjakäike Nuubiasse, Süüriasse, Palestiinasse pannes aluse Egiptuse
impeeriumile
Mõlemad hoolitsesid Teeba kaunite templite eest
Amenhotep I ajast maeti kuningad Kuningate orgu kaljusse rajatud kambrisse
Thutmosis I ja Thutmosis II
Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist
Nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid
oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel
Thutmosis I sõjaväed vallutasid kogu Palestiina, Foiniikia, Süüria
Thutmosis I ajal ümbritseti Karnaki Amoni tempel massiivse kivimüüriga
Thutmosis II lasi ehitada templi sissepääsu ette peoõue ning teise paari obeliske
Hatsepsut
Egiptuse naisvaarao
Tema nimi tähendab `esimene suursugustest naistest'
Üks tähelepanuväärsemaid valitsejaid, kes jättis Teebasse oma jälje
Võttis endale kuninga tiitli ning ilmus avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes,
kandes vaaraode traditsioonilist valehabet
Lasi rajada suurejoonelise Deir el Bahari templi Teebas
Seejärel kuulutati ta Amoni tütreks
Oli praktiline valitseja
Taastas purustatud linna ja templeid, mis olid varemeis hüksoslaste sissetungi ajast
saadik
15 aastast valitsusaega märkis rahu ja õitseng
Thutmosis III
Arvatakse, et ta organiseeris Hatsepsuti tapmise
Kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos
Alistas Nuubia Egiptuse võimule, saagiks saadi hulgaliselt kulda
Alistas Palestiina ja Süüria Ees-Aasias
Tegi Aasiasse üle 10 sõjaretke
Jõudis vallutustega Eufrati jõe kaldale ja laskis sinna oma võitude auks
mälestussamba püstitada
Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik Idamaades
Valitses 54 aastat (esimesed 20 aastat võõrasema H.)
Amenhotep II
Kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega
Valdas sõjajumal Montu oskusi, talle polnud lahinguväljal võrdset
Halastamatu sõdalane
Surus kiiresti maha Süüria riikide liidu mässu
Püstitas Giza lähedale steeli
Püstitas Teebas palju templeid
Püstitas kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse
läänekaldal
Amenhotep Iv
Troonile asumise hetkel oli Egiptus tollase maailma vägevaim riik
Eemaldas Teebast Amoni templi ülempreestri
Laskis Karnakki ehitada Atoni templi
Eemaldas võimu juurest suure osa vanast ametkonnast, kutsus oma õukonda
võõramaalastest ametnikke, ohvitsere ja preestreid
Lasi rajada uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni
Asus hävitama Amoni kultust
Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof
Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole
RAMSEs iI
Asus taastama Thutmosis III aegset hiilgust
Ramses ja Hetiidi kuningas sõlmisid rahu ja sõpruse lepingu
Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa
Tema käsul rajati Abu Simbeli kaljutempel
Templi sissepääsu piiravad 4 istuva Ramsese hiigelkuju
tutanhamon
Varem Tutanhaten, muutis nime
Noor, suur tähtsus nõunikel
Lõpetas oma isa (Ehnaton) rajatud ainujumalakultuse
Ateni austamine lõpeti ning naaseti Amoni kultuse juurde
Riigi pealinn viidi tagasi Teebasse
Algatas suuri ehitusprojekte Teebas ja Karnakis
Amonile püstitati palju mälestusmärke
Taastas diplomaatilisi suhteid teiste maadega
Suri 17-aastaselt, 9.valitsusaastal malaariasse, tal olid ka füüsilised puuded
Elu pärast surma (uskumused)
Usuti elusse pärast surma surnute riigis
Lahkunud vaarao veedab aega koos päikesejumalaga, teinekord peeti surnud
vaaraod päikesejumalaks
Teisalt usuti, et pärast surma saab vaaraost Osiris, kes on ühtlasi surnute riigi
valitseja
Surnukeha ei tohtinud hävitada, sest muidu poleks hingel kuhugi tagasi pöörduda
Elu pärast surma
Püramiidid olid hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid hauakambrid, mis pidid
aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta.
Suurimad tänaseni säilinud püramiidid rajati 2600-2500 eKr
3 suurimat püramiidi asuvad Giza asula juures, Cheopsi
püramiid(147m), Chepreni püramiid(143m) ja Mykerinose
püramiid
Kuninga kamber asus püramiidi südames
Hauakambrite seintele
maaliti pilte surnu elust ja
kirjutati pühasid tekste,
mis pidid teda aitama pärast
surma
Püramiidide kõrvale püstitati
sfinksi kuju, vaarao rahu valvama
Iga suurema püramiidi juurde
kuulusid ka templid
Elu pärast surma
Surnukehasid palsameeriti (mumifitseeriti)
Siseelundid võeti ettevaatlikult välja ning säilitati sarkofaagi kõrval eraldi anumates
kanoopides
Keha leotati soodavees ning immutati vaikude ja õliga
Ümber mähiti mitu kihti linast
riiet
Riide vahele pandi ka
amulette, toomaks omanikule
õnne hauataguses elus
Sargad ümbritseti kivist sarkofaagiga
Mõnikord pandi sark ka puust kasti
Tutanhamoni kolm kirstu asetsesid kivist sarkofaagis, mis omakorda asus neljas
kullatud puukastis
Sidemekihtide vahele ja kirstu pandi kaasa hinnalisi esemeid
Muumia nägu kaeti surnumaskiga
Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma
kujutised
Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, usuti, et ta vajab
neid asju ka pärast surma
Kaasa pandi ehteid, väärisasju, surnu enda, tema pereliikmete ja teenijate kujusid,
toitu ja jooki, mööblit jpm
Vaarao võimu nõrgenemine
Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkesti saaki, millest suur osa annetati päikesejumala
templitele
Templite maid ja varandusi käsutasid preestrid, kelle rikkus ja võim muutus ajaga
üha suuremaks
Aegamööda vähenes vaaraode sõjaline jõud
Peagi ei suudetud riigis korda hoida ega vaenlasi tagasi tõrjuda
Vallutatud alad läksid kaotsi, riigis aga võimutsesid preestrid või võõramaalastest
sõjapealikud
Egiptus langes mitut puhku võõrvallutajate võimu alla
Muistse Egiptuse hiilgeajad olid möödas
Võõramaist päritolu valitsejad võtsid omaks egiptlaste kombed ja käitusid seaduslike
vaaraodena
Naaberrahvad suhtusid Egiptuse muistsesse kultuuri aukartliku imetlusega