Quickstep Quickstep on samuti üks viiest standardtantsust. Tegemist on kiire ja lendleva liikumisega tantsuga, mis on 4/4 taktimõõdus. Kuna quicksteppi tantsitakse upbeat muusika järgi, sobib see nii ametlikele kui ka mitteametlikele sündmustele. Ajalugu Quickstep arenes välja 1920-ndatel New Yorkis, kombinatsioonina aeglasest fokstrotist ja charlestonist. Tantsul on inglise taust ning see standardiseeriti 1927. aastal. Arenedes välja küll fokstrotist, on quickstep tänapäeval siiski üsna erinev. Tantsule on kolm iseloomulikku figuuri/elementi: chassee’d, veerandpöörded ja lock’i samm. Iseloomustus See arenes väga dünaamiliseks, suure liikumisega ja keeruliste kujunditega, mille alla kuuluvad näiteks hüpped, jooksud, kiired impulsiga sammud ja pöörded. Tants peaks olema sujuv ja elegantne nagu ka aeglane fokstrott. Tantsijad peaksid jätma kergejalgse mulje. Tegu on väga energeetilise ja hoogsa tantsuga. Quickstepi muusikavalikus
QUICKSTEP, FOKSTROTT Ajalugu • 1910.a – Harry Fox • 1930.a- populaarseim kiireloomuline seltskonnatants • Quickstep kujunes välja fokstrotist (onestep) Üldiselt quickstepist • 2/4 taktimõõdus • Standardtants • Kiired ja võimsad sujuvad liigutused • Ametlikud ja mitteametlikud üritused • Esimesed tantsjad Aafriklased Üldiselt fokstrotist • Seltskonnatants • Pikad, sujuvad liikumised • 4/4 taktimõõdus • Sarnaneb valsile • Standardtants Stiil • Elegantne, sujuv ja glamuurne • Kerge jalg • Energiline ja intensiivne
See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja
fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Niisiis ei olegi ladinaameerika- ja standardtantsud teineteisest nii kaugel kui vahel arvata võiks. Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks. QUICKSTEP: Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tundetants olevat, samas kui quickstep näib nii kiire ja muretu, teinekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustel tantsitakse
Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL
esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL
aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Taseme klassid: · Mudilased (4-6) · Algajad (2-4 tantsu) · Lapsed 1 (7-9) · E- klass (6 tantsu) · Lapsed 2 (10-11) · D-klass (8 tantsu)
Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsu...
Neid sõnu on aga liiga palju. Me tarbime sõnu ja ei oska ilma nendeta olla. Descartes'i parafraseerides võiks meie tänapäevased uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas. Viimaseid uudiseid on aga nii palju, et nendega on raske sammu pidada. Meedia galopeerib kui Must Iludus teadmata suunas. Ostke, tarbige, ostke, tarbige, tarbige, tarbige! Elu vajab elamist, toode tarbimist. 1990ndate aeglasest valsist on saanud kiire quickstep, galopeeriv hobune ning sprintiv eestlane keset meediavahtu. Valget laeva ei paista aga kusagilt ning meedia taktikepp liigub aina kiiremini. Jalad lähevad sõlme ning kael pahupidi, kuid meediamuusika kagub üha rohkem tuure. Samas ei pea ka taktikepp igavesti vastu ning ehk tulevad siis tagasi moodi ka aeglased tantsud.
The first 4 are held in the Empress Ballroom at the Winter Gardens and the last in the Blackpool Tower Ballroom. The Blackpool Dance Festival is considered the largest of the five festivals I mentioned before. Last year 68 countries participated. The festival takes place during 9 days and it includes Ballroom and Latin American dancing. The Dances Now briefly about the dances. The international standard dances are Slow Waltz, Tango, Viennese Waltz, Slow Foxtrot and Quickstep. And the international Latin dances are Cha Cha, Samba, Rumba, Paso Doble and Jive. The Estonians Now I would like to point out some Estonians and their places. The most successful are Aleksander Makarov and Katrin End who have reached to the second place as the highest. Kristi Boyce-End, an Estonian married to an Englishman, is competing for England. She and Warren Boyce have been 4th twice and this year they were 6th. Andres End and Liis End,
kohta on paljudes üksikasjades erinevad. Liites kokku autoriteetsemate tantsuajaloo uurijate seisukohad näib, et tango on kolme ajalukku kadunud tantsu tangano, habaneera ja miljonga hübriid. Vanimaks neist kolmast oli Aafrika päritoluga tangano, mis saabus Kuubale ja Haiitilile 18. sajandi alguses koos neegerorjadega. 1940. aastate alguses oli foktrott kindlalt kõige populaarsem tants. Hiljem hakkas fokstrott arenema kahes suunas: aeglasem aeglane fokstrott ja kiirem quickstep. Pärit on fokstrott Põhja-Ameerikast, loojaks peetakse Harry Fox´i, kes kasutas seda tantsu oma etendustes.Tantsu esitati esmakordselt 1914. aastal. Standardtantse saab õppida näiteks Revalia Tantskoolis, mis on Eesti vanim võistlus- ja seltskonnatantsu kool. Tantsukoolis on võimalik täiendada enda oskusi nii täiskasvanutel kui ka lastel. Saadest ,,Tantsud tähetedega" on tuntud treenerid Revalia Tantsukoolis: Martin Parmas,
(Laird, 2016) 1.2 Tantsu liigitus Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6 Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011) 2.Metoodika/eksperiment 2.1
mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika. De facto mulle ei meeldi sic! õel olla. Suur ja väike algustäht Reeglid: VÄIKESE ALGUSTÄHEGA 1. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede 2. Tantsude nimed kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss, tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne 3. Nädalapäevad, kuud ja aastad kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera-aasta 4. Keeled kirjutatakse väikese algustähega ja lahku. NT: prantsuse keel NB: prantsusekeelne/line kirjutatakse kokku 5. Rahvused kirjutatakse väikese algustähega. NT: jaapanlane, soomlane, eestlane, itaallased, portugallane 6. Üritused kirjutatakse väikese algustähega
sajandi algusel Inglismaal ja, mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ( nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep ) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. PÕHIALUSED JA ÜLDMÕISTED Tantsuvõte fokstrotile, aeglasele valsile, aeglasele fokstrotile ja valsile Üldpildi tantsupaarist annab kõigepealt tantsuvõte. On see korrektne, ei kaota ka puudulik tantsuoskus meeldivat üldmuljet paarist. Tantsuvõttel pole ainult visuaalne väärtus, temast sõltuvad suuresti tasakaal, partneri juhtimine, enesetunne tantsimisel ja
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole.........................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
