Koit Toome- Jaak Joala lauldud laule Sügav kummardus õpetajale. Mina käisin 26. novembril Põlvas Koit Toome kontserdil. Koit Toome laulis Jaak Joala laule. Teda saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Enamus laulud olid eesti keelsed. Kuid üks laul oli ka vene keeles. Kondserdi õhkkond oli väga mõnus ja hubane. Kontserdikava oli ka hea ülesehitusega. Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab
Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa
osasse hoopis teisi, Kark oli viimane valik. Minu jaoks ongi filmi ja raamatu ühisosaks Tõnu Kark. Ei kujutaks teisiti Nipernaadit ettegi kui peategelane ei oleks Tõnu Kark. Nipernaadi oli Nukitsamehe kõrval teine filmi ja raamatu kogemus Eesti kirjanduse tasemel minu jaoks ja usun, et kui peaksin Nipernaadit uuesti vaatama leiaksin ma kindlasti väga palju erinevusi raamatuga kuid üldmulje jääks samaks, heaks. Interneti kommentaar: (Arvamus 27 Jul 2007 Elle Puusaag) Just nüüd, suvel, oleks ju tore Toomas Nipernaadi kombel muretult vilistades ringi uidata, kohata erinevaid inimesi ja fantaasiatiivul lennates muunduda kord parvepoisiks, siis jälle taluperemeheks, madruseks või kelleks tahes. Ühelt poolt näib, et Toomas mõtles vaid oma heaolule ega hoolinud purustatud südametest ja hävinenud lootustest. Aga teda võib vaadelda ka teistmoodi: näiteks Kaljo Kiisa filmi vaatevinklist kui
Sellegpoolest ei ole Eesti venelastel ühtsed väärtshinnangud eestlastega. Pigem on siiski Eesti venelaste väärtused sarnasemad Venemaa venelastega. Venelaste väärtuste järjestuses on esimesel kohal perekond, Eesti venelastel aga elu ilma sõdadeta. Eestlastele tähtsamad väärtused, mis on esimese kümne seas- puhtus ja hügieen, huumoritaju, tarkus ning ausus on nii Eesti venelastel kui ka venelastel alles nimekirja lõpus (tabel 2)16. 14 Sutrop 2008 15 Puusaag 2004: ,,Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnagutest" 16 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5
4. http://maakond.blogspot.com/2006/11/bioktused.html, viimati alla laetud 15. mai 2010 5. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=735&Itemid=99, viimati alla laetud 15. mai 2010 6. ,,Biokütused on tulekul", Maamajandus, oktoober 2003, lk 31-32 7. http://ael.physic.ut.ee/energia/Ettekanded%202008-2009/Biomassil%20p %C3%B5hinev%20energiatootmine.ppt, viimati alla laetud 21. mai 2010 8. Juhtkiri: ,,Vaikne tsunami", Elle Puusaag, Eesti elu, 02.05.2008, http://www.eesti.ca/? op=article&articleid=19778, viimati alla laetud 15. mai 2010 9. ,,Biomass II", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2003, nr. 1, lk 34-36 10. http://energia2020.wordpress.com/2008/03/03/biokutused-probleem-voi-lahendus/, viimati alla laetud 15. mai 2010 11. ,,Biokütus peaks olema loodussõbralik, kuid sellelgi on ohud", Jürgen Tamme, Posti- mees, 07.07.2007, http://www.postimees.ee/070707/esileht/valisuudised/270961.php,
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
Oleks huvitav võrrelda, millised probleemid on poistel ja kuidas nemad neid lahendavad. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Aidi Vallik, 2001, Kuidas elad, Ann?, Tänapäev 2.Ene Sepp, 2009, Medaljon, Tänapäev 3.Mare Sabolotny, 2007, Kirjaklambritest vöö, Tänapäev 4. Andu Rämmer, 2009, ANDU RÄMMER: Uued väärtused: elada vaid endale http://www.epl.ee/news/arvamus/andu-rammer-uued-vaartused-elada-vaid-endale.d? id=51175619 (21.03.2013) 5. Elle Puusaag, 2004, Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnangutest http://www.eesti.ca/kommentaar-eesti-noorte-vaartushinnangutest/article7667 (21.03.2013) 6. Toivo Niiberg, 2010, Noorte negatiivsed väärtushinnangud ja hoiakud http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=3586 (22.03.2013) 7. Rahvahääl, 2011, Alaealine näeb välja nagu 25, aga suust tuleb tite möla http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/alaealine-naeb-valja-nagu-25-aga-suust-tuleb-tite- mola.d
1517 1766 Pungar Marek Tartu 04:21:46 M21 640 833 Pungar Rainer Tartu 03:37:52 M21 1282 2343 Pungar Urmas Tartu 04:09:08 M21 2111 1655 Purge Priit Tartu 05:01:51 M21 78 58 Purnins Lauris Läti 02:59:15 M21 679 2807 Puu Ahto Tallinn 03:40:04 M21 92 2069 Puu Henno Tallinn 03:00:25 M21 2171 2212 Puusaag Peeter Harju 05:10:06 M21 1225 1206 Puusepp Ivar Tallinn 04:06:50 M21 440 2121 Puusepp Kaito Jõgeva 03:27:43 M21 1559 2770 Puust Rain Pärnu 04:23:38 M21 1130 1457 Puusta Ivar Tallinn 04:02:19 M21 507 511 Põder Veiko Harju 03:31:10 M21 1743 1524 Põldmaa Koit Lääne-Viru 04:33:48 M21 2327 2329 Põldvere Elar Tartu 05:36:33 M21
1952. a jaanuaris hakkas ilmuma "Vaba Eestlane", mida kutsuti toimetama Karl Arro. Ajaleht hakkas ilmuma 2 x nädalas 8-leheküljelisena. 1982 läks Karl Arro erru, toimetajaks sai Hannes Oja, tema järel Arvi Tinits ja Olaf Kopvillem. Ajalehtede väljaandmiskatseid oli teisigi. Vaba Eestlane ja Meie Elu jäid püsima ja kõrvuti pikka aega käima. Alles 2001. a lõpus jõuti ühinemiseni ja ühendatud väljaanne kannab nimetust "Eesti Elu", seda toimetab praegu Elle Puusaag. Kanadas hakati trükkima ka mitmeid eesti ajakirju. "Kodukolle" tuli koos Orto kirjastusega Kanadasse üle, ilmumine lõpetati 1956. Selle asemel startis peagi "Eesti Kodu" (1958, ilmus 7 numbrit). 1965 toodi Rootsist üle ajakiri Mana, mis ilmus aastani 1999. 1971-1982 ilmus Ontarios Warkworthi lähedal (talus) uus mitmekülgse sisuga ajakiri "Varrak", mis oli osalt ka inglise keeles. Esialgu oli mõeldud lugejakirjade väljaandena, hiljem langes pearõhk poliitilistele artiklitele
annaabi.ee 
