Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Standard tantsud (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





STANDARDTANTSUD
Referaat




2009

Sissejuhatus

Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale , mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud.
Aeglane valss , tango , viini valss, aeglane fokstrott , quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis).


Vasakule Paremale
Standard tantsud #1 Standard tantsud #2 Standard tantsud #3 Standard tantsud #4 Standard tantsud #5 Standard tantsud #6 Standard tantsud #7 Standard tantsud #8 Standard tantsud #9 Standard tantsud #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rambo Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi.

Ajalugu
thumbnail
17
odt

Standardtantsud

Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin ­ sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos

Tantsimine
thumbnail
21
doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

..........................................................................................................................................................11 Tango..........................................................................................................................................................11 Aeglane fokstrott........................................................................................................................................ 13 LADINA-AMEERIKA TANTSUD...............................................................................................................15 Tsa-tsa.........................................................................................................................................................15 Samba......................................................................................................................................................... 15 Salsa......................................................

thumbnail
15
odt

Erinevad tantsustiilid

Referaat Marleen Breemet Kärdla Ühisgümnaasium 10B 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.Jive..............................................................

Uurimistöö alused
thumbnail
11
doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued

Kehaline kasvatus
thumbnail
6
odt

Ülevaade Eesti tantsudest

Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi ­ aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algaja

Koreograafia
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun