Standard tantsud (0)

STANDARDTANTSUD
Referaat
2009
Sissejuhatus
Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale , mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud.
Aeglane valss , tango , viini valss, aeglane fokstrott , quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis).
2
Aeglane valss
Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarsemaks moetantsuks. Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 3\4. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis .
Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane valss on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi kutsutakse ka inglise valsiks. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad , et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse.
3
Tango
Tango on väga järsk standardtants.Tango taktimõõt on 2/4.Tantsuvõte erineb tunduvalt teistest standardtantsudest.Tango aeglane samm tantsitakse kiirelt ja tehakse paus .Tantsus puuduvad tõusud ja laskumised.Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentiina päritolu tants, mis erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning sarnaneb pigem ladinaameerika tantsudele.Tango nimi pärineb ühe versiooni kohaselt ladina sõnast “tango”ehk puutun. Algul tantsiti energilist ja tugeva rütmiga tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma aga spetsiaalseid palasid, mis olid peaaegu alati minoorsed. Tango sündis kiiresti kasvavate ning etniliselt kirevate suur-linnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna-Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Tango kuningaks peetakse Argentinas elanud, kuid Uruguays sündinud Carlos Gardeli. Nii Argentina kui Uruguay on pikalt vaielnud õiguse üle nimetada tango oma riigi kultuuripärandiks.Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants.Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus. Tantsu saatis tavaliselt kitarr , viiul ja flööt.20sajandi alguses jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning sai peamiselt suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tänaseks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili:Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, samuti võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Meil eestlastel on huvitav teada, et Soomes sai tango nii tantsu- kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel.
4
Viini valss
Valss on tantsude kuningas. Valsi kuningaks peetakse heliloojat Yohann Straussi. Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias nn saksa tantsust (Deutscher Tanz) ja ländlerist. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad(Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga tsüklilise viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse.See on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist.
Viini valss on pidulik,loodud Bavaarias ja on endisaegade Austria aristokraatia õukonnatants,mida tantsitakse ¾ taktimõõdus.Nimi pärineb saksa keelest “viener valtzen”.
Viini valssi on ajajooksul kohandatud ja eestlastelgi on oma labajalavalss ,mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast valsist.
Valsiga algas seltskonna tantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk.
Valsi taktimõõt on ¾.Taktis on kolm lööki,neist esimene rõhuline.Kõik valsi sammud vältavad ühe löögi. Valss on ballide ja vastuvõttude avatantsuks.
5
Fokstrott
Fokstrott pärineb eelmise sajandi alguse Ameerikast . Otseses tõlkes tähendab see rebase sörki,kuid kas just rebase jooksu järgi tants oma nime sai pole kindel.
Tõenäoliselt sai tants oma nime kuulsa Ameerika muusikuHarry Foxi järgi. Eestis nimetatakse fokstrotti ka aeglaseks fokstrotiks.Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tunde tants. Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock.
Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu peltnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks.
Aegalse fokstroti muusika taktimõõt on 4/4.Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Muusika tempo on 28-34 takti minutis. Sobivamaks tempoks on 30 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis.
7
Quikstep.
Valss on pärit Inglismaalt(arenenud välja Ameerika tantsudes). Aastatel 1925-1926 tabas Lääne-Euroopat uus tantsuhullustus. Tšaarlstoni liigutuste kokkusulamine fokstrotiga andis uue seltskonna tantsu- quikstepi. Viimase loomise au omistavad paljud seltskonnatantsu ajaloo uurijad inglise tantsuõpetajale Frank Fordile. Quikstep on fokstroti kiirem variant. Quikstep on väga kiire ja hüplev tants. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi.Quickstep näib kiire ja muretu , teiekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu on kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants . Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski.
Võistlustel tantsitakse aeglast fokstrotti neljanda tantsuna ning sellele järgnebki kohe noorem vend quickstep, mis on võistlusprogrammis viimane standardtants. Quickstepi tempo on 50 takti minutis. Quikstep on põimunud teiste moehulluse tantsudega nagu tšarleston, polka , castle walk .
         
6
Kokkuvõte
Tants on kujunenud üheks levinumak kultuurse puhkuse vormiks. Ta on saanud rõõmsate ühiskondlike sündmuste tähtsaimaks osaks. Tänapäeval on tantse tohutult palju. Need mille rahvas omaks võtab, säilivad ka tulevikus.
8
Sisukord
1.Sisukord……………………………………………………………lk1
2.Sissejuhatus………………………………………………………..lk2
3.Aeglane valss………………………………………………………lk3
4.Tango………………………………………………………………lk4
5.Viini valss………………………………………………………….lk5
6.Quikstep…………………………………………………………....lk6
7.Fokstrott…………………………………………………………....lk7
8.Kokkuvõte………………………………………………………….lk8
9.Kasutatud kirjandus………………………………………………...lk9
1
Kasutatud kirjandus
1.“Standardtantsud” A.Tael
2.”Palun tantsule”Lyndon Wainwright
3.www.vikipeedia.ee
4.www.tantsunet.ee
9