Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast (1)

Sarnased õppematerjalid

134

doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu

21

doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed ­ poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis Eestis olid 19

17

odt

Standardtantsud

üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed ­ poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis. Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu

Tantsimine

15

odt

Erinevad tantsustiilid

Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL endas 41 liikmesklubi üle Eesti. Liidu põhieesmärkideks on tantsuspordi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel, tervislike eluviiside propageerimine läbi tantsuspordi riigi elanikkonna hulgas, tantsuspordi kandepinna laiendamine, sportliku taseme tõstmine ja sportimiseks, võistlemiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes. Võistlustantsu klubid Eestis: Danceland Võistlustantsuklubi lastele, Esperanza Tantsuklubi, Kreedo Dance Eduard Korotini

Uurimistöö alused

11

doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL endas 41 liikmesklubi üle Eesti. Liidu põhieesmärkideks on tantsuspordi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel, tervislike eluviiside propageerimine läbi tantsuspordi riigi elanikkonna hulgas, tantsuspordi kandepinna laiendamine, sportliku taseme tõstmine ja sportimiseks, võistlemiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes. Võistlustantsu klubid Eestis: Danceland Võistlustantsuklubi lastele, Esperanza Tantsuklubi, Kreedo Dance Eduard Korotini

Kehaline kasvatus

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste- tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, millest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja", "Issand, see puit peab veerema", "Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt- kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus- hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. 6 SPIRITUAALID

Muusikaajalugu

10

doc

Standard tantsud

STANDARDTANTSUD Referaat 2009  Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2  Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi

Tantsuõpetus

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (1)