Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Apelsin, Lillkapsas (0)

1 Hindamata
Punktid

APELSIN
LILLKAPSAS
REFERAAT
SISUKORD
APELSIN....................................................................................................................................2
Ajalugu,päritolu..........................................................................................................................2
Kirjeldus......................................................................................................................................2
Tervislikkus.................................................................................................................................3
Apelsinirull..................................................................................................................................4
Apelsinisalat................................................................................................................................5
Apelsinikeeks..............................................................................................................................6
LILLKAPSAS.............................................................................................................................7
Ajalugu........................................................................................................................................7
Kasutamine..................................................................................................................................7
Lillkapsas küüslauguvõiga..........................................................................................................8
Üleküpsetatud lillkapsas.............................................................................................................9
Piima-lillkapsasupp...................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
APELSIN
Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili.
Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranž väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini.
Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised.
AJALUGU, PÄRITOLU
Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks.
Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju . Hiinas on seda kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugali admiraalid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris.
Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse , Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu.
Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast , kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist.
KIRJELDUS
Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia , nabaapelsinid, veriapelsinid jt.
Kvaliteedinõuete poole pealt, siis valige ilusad terved , vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad . Vältige liigselt pehmenenud vilju .
Väga oluline on vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl , marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet .
Säilitatakse toatemperatuuril: säilivad apelsinid ~1 nädala. Apelsine võib ka sügavkülmutada. Jahedas õhurikkas kohas paar päeva või külmkapi puuviljasahtlis kuni 2 nädalat.
Apelsini puu on keskmise suurusega, valgete õitega ning õied lõhnavad väga hästi. Apelsinipuu õitsemisaeg on vahelduv. Õitsema hakkab ta samalajal, kui eelmisel aastal viljad valmisid. Valmisviljad korjatakse kui nad on valmis ja hoitakse jahedas. Apelsin on üks looduslik hübriid, pomeloni ja mandarini vahepealne.
Koorimine. Koort on mugav eemaldada väikese lõikenokaga varustatud apelsininoa abil. Tehke sellega apelsinikoorde 4–8 ühest tipust teiseni ulatuvat uuret ja eemaldage siis koor, lükates õhukese kumera otsa tipu juurest kooresektori alla.
Koore kasutamine. Kui te ei soovi koorest sukaadi keeta , siis riivige õhuke kollane kooreosa peene terava riiviga ära, segage vähese suhkruga ja säilitage pisikese topsiga külmkapis. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Märksõna Sukaad juurest saate ka lugeda, kuidas kiiresti valmistada nn valesukaadi küpsetiste maitsestamiseks.
Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.
Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid.
Mõruapelsinid, millest tuntuimaks sordiks on Seville, leiavad kasutust keediste ja marmelaadide valmistamisel ning kuulsate likööride Grand Marnier ja Curaçao maitsestamisel. Sort nimega Bergamot annab erilise maitsenüansi kuulsale musta tee brändile Earl Grey .
TERVISLIKKUS

Tal on väga suur osatähtsus meie toidulaual. Kõik vitamiinid on head ja vajalikud osad meie toidus. Üks kõige tähtsam on C- vitamiin . Kuigi apelsin ei ole see puuvili mis sisaldab kõige rohkem C-vitamiini, aga kuna ta on kõige populaarsem , siis on see meie peamine C-vitamiini allikas.
Maitse on mahlane ja hapukas.
Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks.
Keemiline koostis: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g, kaloreid 47, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi . Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.
Apelsinirull
Tooraine :
Muna 3 tk
Suhkur 2 dl
Apelsin-selle riivitud koor 1 tk
Pressitud apelsinimahl 0,5 dl
Jahu 2 dl
Küpsetuspulber 2 tl
TÄIDIS
Maasikamoos 2 dl
KAUNISTUSEKS
Maasikad
Vahukoor
Tuhksuhkur
Valmistamine :
1. Vahusta muna suhkruga tugevaks vahuks.
2. Lisa apelsinikoor ja -mahl.
3. Sega küpsetuspulber jahuga ja lisa munavahule.
4. Vala saadud segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 30x40 cm ja küpseta 225 kraadi juures ahju keskosas u 5 minutit.
5. Valmis põhi tõsta suhkruga ülepuistatud küpsetus- või võileivapaberile, määri maasikamoosi peale, keera rulli ja lase jahtuda.
6. Jahtunud  rull puista üle tuhksuhkruga.
Apelsinisalat
Tooraine:
Apelsin 5 tk
Õuna-või Sidrunimahl 3 sl
Purustatud pähklid
Valmistamine:
Koori apelsinid ja puhasta valgest kooreosast.
Lõika apelsinid ristipidi ratasteks, puhasta seemnetest.
Aseta apelsinirattad vaheldumisi suhkruga ning vala peale veidi mahla.
Lase seista jahedas ½ tundi.
Enne lauale andmist puista üle purustatud pähklitega.
Apelsinikeeks
Tooraine:
väherasvane 45% margariin 180 g
suhkur 135 g
näputäis soola
muna 3 tk
apelsin 1 tk
sidrun 1 tk
jahvatatud mandlid 5 tl
jahu 240 g
tärklis 80 g
küpsetuspulber 4 tl
vähekaloriline apelsinikeedis 60 g
apelsinikooreribad
Valmistamine:
1. Vahusta margariin suhkru ja soolaga .
2. Löö ükshaaval juurde munad.
3.Riivi apelsini- ja sidrunikoor, pressi mahl välja.
4. Sega riivitud apelsini- ja sidrunikoor ning mandlid muna-margariinisegu hulka.
5. Sega jahu, tärklis ja küpsetuspulber, sõelu vaheldumisi mahlaga taina hulka.
6. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud 26 cm pikkusesse keeksivormi ja küpseta eelsoojendatud 180º praeahjus 55 minutit.
7. Kuumuta apelsinikeedis ja võõpa jahtunud koogile.
8. Kaunista apelsinikooreribadega.
LILLKAPSAS
AJALUGU
Lillkapsas on suhteliselt uus köögivili. Enne 1700. aastat kasvatati väga vähe. Esimesed kasvatajad olid Vahemeremaadest. Kokku kasvatatakse 32000 ha lillkapsast , enamasti Euroopas ja Aasias. Indias kasvatatakse 8000 ha. Itaalias ja Prantsusmaal 7000 ha.


KASUTAMINE
Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega.
Supid , vormitoitud, salat . Puhasta lillkapsa õisikud lehtedest, lõika ära vars õisiku harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et kõik röövikud ja putukad välja tõrjuda. Seejärel loputa külma veega üle.Lillkapsast on soovitav keeta tervelt, soolaga maitsestatud vees.
Lillkapsa roosaks värvumine on täiesti ohutu. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel. Ka sisaldavad mõne lillkapsasordid roosakas-lillat pigmenti, mis tuleb esile kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad.
Tänu õrnale rakustruktuurile on lillkapsas kergesti seeditav köögivili ja sobib väga hästi dieettoiduks seedetrakti haiguste korral. Sisaldab rohkesti paljusid vitamiine ja mineraalaineid. Lillkapsa valk on organismile kergesti omastatav ja selles on palju asendatavaid aminohappeid.
Lillkapsas küüslauguvõiga
Tooraine:
suur lillkapsas 1 tk
petersell 1-2 kimpu
küüslauguküüs 3-4 tk
või 75 g
sink 200 g
Valmistamine:
1. Lillkapsas keeta tervelt.
2. Või sulatada potis nõrgal tulel.
3. Lisada pressitud küüslauguküüned ja keeta natuke aega sulavõis.
4. Lisada peenestatud petersell ja väikesteks kuubikuteks lõigatud sink.
5. Keedetud lillkapsas nõrutada sõelal, asetada serverimisvaagnale ja kallata peale soe küüslauguvõi.
6. Pakkuda eelroana või kerge lõunana.
Üleküpsetatud lillkapsas
Tooraine:
Lillkapsas 0,25 tk
Spinat 125 g
Kodujuust 63 g
Riivjuust 0,5 dl
Muskaatpähkel
Sool 0,25 tl
Oliiviõli 0,25 sl
Valmistamine:
1. Loputa lillkapsas ja spinatilehed.
2. Aja väikeses kastrulis keema veidi vett.
3. Pane terve lillkapsas 5-8 minutiks keema ja tõsta seejärel nõrguma.
4. Keeda spinatilehti samas vees mõni minut ja tõsta sõelale nõrguma.
5. Laota spinatilehed lameda ahjuvormi põhja ja aseta neile paksud lillkapsaviilud.
6. Sega kodujuust ja riivjuust ning maitsesta muskaatpähkliga.
7. Määri segu lillkapsale ja pritsi peale oliivõli.
8. Küpseta rooga ahju ülaosas, kuni pind pruunistub.
9. Serveeri spagettide või makaronidega.
Piima-lillkapsasupp
Tooraine:
Lillkapsas 1 tk
Sibul 1 tk
Piim 1 l
Sool
Pipar
Tükeldatud redis 1 kimp
Maitseroheline
Valmistamine:
1. Jaga lillkapsas väiksemateks tükkideks.
2. Keeda lillkapsas ja sibul piimas pehmeks .
3. Mikserda keedetud lillkapsas ja sibul ning kuumuta suppi veelkord , maitsesta soola ja pipraga.
4. Tõsta kaussi ja puista üle tükeldatud rediste ja maitserohelisega.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=278
2. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=335&otsing=sql_0_8f1bb8c2ad1abde
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Apelsin
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas
Vasakule Paremale
Referaat Apelsin-Lillkapsas #1 Referaat Apelsin-Lillkapsas #2 Referaat Apelsin-Lillkapsas #3 Referaat Apelsin-Lillkapsas #4 Referaat Apelsin-Lillkapsas #5 Referaat Apelsin-Lillkapsas #6 Referaat Apelsin-Lillkapsas #7 Referaat Apelsin-Lillkapsas #8 Referaat Apelsin-Lillkapsas #9 Referaat Apelsin-Lillkapsas #10 Referaat Apelsin-Lillkapsas #11 Referaat Apelsin-Lillkapsas #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnOlen Õppematerjali autor
Apelsini ja lillkapsa tervislikkus, kasutamine, ajalugu ja retseptid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Viie päeva kohta innovaatiline suurköögimenüü
4
doc

Viie päeva kohta innovaatiline suurköögimenüü

Hakitud ingverijuurt  1 apelsin  200g külmutatud mustikaid 2 spl (30 ml)

Toitlustus
Kuum eelroog ja parfeed
9
docx

Kuum eelroog ja parfeed

1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja serveeri friteeritud punane paprika

Toit ja toitumine
Tsitsruselised
19
doc

Tsitsruselised

ja Bvitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. KUIDAS KASAVATADA TSITRUSELISI : 9 Tsitruse (Citrus) perekonna paljud liigid on väga tuntud: apelsin, sidrun, mandariin jne. Nad on kõik üksteisega väga lähedalt sugulased ja nende viljad on söödavad. Kõik tsitruselised vajavad kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks palju valgust, avarust ja õhurikast otsese ereda päikese eest varjatud kasvukohta. Samuti vajavad nad kõrget õhuniiskust. Tsitruselised ei talu lubjarikast vett, nad taluvad ennem ala kui ülekastmist. Kastmisvett ei tohi alusele seisma jätta. Tsitruselistele on talvine lehtede varisemine loomulik

Kokandus
MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID
34
docx

MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID

kokku. Siis sõela sisse marliriie ja segu sinna sisse valada, sõel omakorda kaussi ja panna selliselt külmkappi nõrguma vähemalt 24 h, parem kui pikemalt. Valmis pasha taldrikule panna ja sokolaadiga üle valada. Joonatanile väga maitseb! JUHANI SALAT Juhan (kes avalikus kohas ühtegi salatit ei söö) sooviks lasteaia menüüs näha väga tervislikku salatit, mis sisaldab järgmist: suuremat sorti tomatitükid suuremat sorti toore lillkapsa tükid (tomatit natuke rohkem kui lillkapsast) väikesed (5mm x 5mm) juustukuubikud. Sobiks kõige tavalisem neutraalse maitsega juust, s.t. mitte mozzarella ega feta-tüüpi pehme ega mõni liiga kõva vänge maitsega juust. võib lisada ka natuke musti oliive hakkida sisse rohelist sibulat ja tilli maitseks natuke soola ja/või musta pipart Sorts õli

Toit ja toitumine
Eksootilised-puuviljad
44
pdf

Eksootilised-puuviljad

sisaldus. ORAC-väärtus on 2150 / 100 g. Mangostanis sisalduvad antioksüdandid vähendavad südame-veresoonkonna haiguste, liigesehaiguste riski, tugevdavad immuunsüsteemi. Mangostani serveerimine Süüakse toorelt, kaalulangetus mahla, tehakse pulbreid ja kasutatakse kui maitseainet. Apelsin ● Pärit Hiinast ● Hakkas levima 17. sajandil ● Kõrghooaeg aprillis ja novembris ● Või süüa värskelt või töödeldult Ahvatlev apelsin ● 2 apelsini ● 1,4 dl India pähkleid ● 1 dl kookospiima ● 2 tl Agaavisiirupit ● 5 tk jääkuubikuid ● peale granaatõunaseemneid Leota India pähkleid vees 15 minutit. Koori ja tükelda apelsinid. Pane kõik koostisosad blenderisse ja blenderda suurel kiirusel, et purustada apelsinide kiulised kestad. Serveerimisel kaunista granaatõuna seemnetega.

toiduainete sensoorse hindamise alused
Kokk tase 4 kalkulatsioonid-1
308
xlsx

Kokk tase 4 kalkulatsioonid-1

Serveerimine: 1. Temperatuuril 6-8 °C 2. Võib lisada jääd või serveerida sügavkülmas hoitud toidunõudest. 3. Kaunistuseks sobib oliiviõli ja basiilik. TOIDU NIMETUS Lillkapsapüreesupp portsjoni portsjoneid valmistatavaid kaal 200 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 lillkapsas kg 0.125 20 0.100 0.250 0.200 2 mugulsibul kg 0.010 16 0.008 0.019 0.016 3 vesi l 0.100 0.100 0.200 0.200 4 või 82% kg 0.006 0.006 0.012 0.012 5 rõõsk koor (35%) l 0.100 0.100 0.200 0.200 6 nisujahu kg 0.001 0.001 0.002 0.002 7 sool 0.000 0

Toit ja toitumine
Eksootilised puuviljad-referaat
5
odt

Eksootilised puuviljad (referaat)

Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega

Kokandus
Referaat virsik
4
odt

Referaat virsik

Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 5­10 cm pikk ja kaalub keskmiselt 70­75 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 3­4 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites

Tööõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun