Tsitsruselised (1)

Referaat.
Nimi: Getter Angerjärv .
Tallinn 2005
Sisukord
1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .2-4
2. Sidrun . Lk.4
3.Apelsinipuu. Lk.4-6
4. Greibipuu . Lk.6
5.Mandariinipuu. Lk.6-7
6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 7-8
7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 8-9
8.C- vitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9
9.C-vitamiini rikkad viljad . Lk.10
10.Päevakogus. Lk.10
11.Teisi tsitruseliike. Lk.11
12. Retsept . Lk.11-12
TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS :
Apelsini-, sidruni -, mandariini- kreibi-, pomeli-, bergamoti-, laimipuu jpt. kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas . Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae) pole mitte omaette taimesugukond, vaid ruudiliste alamsugukond. Lisaks tsitruse perekonnale kuuluvad siia veel kinkanipuu (Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja- ja Kesk-Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra-, Lõuna-Hiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid . 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (5-10m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud. Mõlemasugulised õied kinnituvad võrsele ühe või mõnekaupa. Igas õies on 4-5 tupp - ja 5 kroonlehte ning 20-60 kimbuna asetsevast tolmukat . Tsitruseliste võrsed on sageli astlalised ja leheroots tiivuline. Tiiva kuju ja suuruse järgi saab otsustada, kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest . Kujult on vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 8-15 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades , Brasiilias ja Lääne-India saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses , naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata, nagu võilillel, maranal, murakal, kortslehel ) sorte ja hübriide. Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega. Kodus võib igaüks proovida poest ostetud vilja seest leitud seemneid külvata, mis enamasti idanevad mõne nädala jooksul. Viljade maitsmiseks varuge kannatust, sest õitsemiseni võib kuluda hulk aastaid.
Tsitrus on igihaljaste, harilikult asteldega lehtpuude ja -põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast; 12-16 liiki Lõuna- ja Kagu-Aasias. Lehed on jagunematud ja nahkjad, valged või roosad õied asetsevad üksikult, paariti või ebasarikõisikuis. Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili - hesperiid (ehituselt mari) - on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid , suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike - apelsini-, greibi -, mandariini-, pomerantsi- ja sidrunipuud - kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas. Vähemal määral viljeldakse ka teisi tsitruseliike, neist tuntumaid: väga suurte (mass kuni 10 kg) laipirnjate või kerajate mõrkjashapude viljadega pomelipuu , suurte piklike paksu- ja kühmulisekooreliste hapude viljadega näsaviljaline sidrunipuu , väikeste munajate väga hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude viljadega maguslaimipuu. Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt , näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse maitseainet - tsitronaati -, seda tarvitatakse kulinaarias . Hapulaimipuu on kõige külmaõrnem tsitruseliik, seda kasvatatakse ainult troopikas. Eestis kasvatatakse apelsini- ja harilikku sidrunipuud toataimena.
SIDRUN:
Sidrunipuu on igihaljas viljapuu. See astlaliste okste, igihaljaste lehtede ja lõhnavate roosade õitega puu kasvab 3-8 meetrit kõrgeks ja on külmahellem kui mandariini-, greibi- ja apelsinipuu. Õied, eriti sigimik hävib juba siis, kui kraadiklaas näitab -0,8 kraadi, lehed ja üheaastased kasvud külmuvad -6-6 kraadi juures. Tähtsaim on tõenäoliselt Loode-Indiast pärinev harilik sidrunipuu, mida kasvatatakse kõige rohkem Itaalias, USA-s (Californias), Indias ja Argentinas. Sidrunipuu vili - sidrun - sisaldab 5-7% sidrunhapet, 0,05-0,09% C-vitamiini ja palju teisi vitamiine, seda tarvitatakse jookide valmistamiseks, toitude maitsestamiseks ja ravimina . Viljakest, õied, lehed ja võrsed sisaldavad eeterlikku sidruniõli, mida kasutatakse parfümeerias, meditsiinis ja mujal. Eestis kasvatatakse sidrunipuud toataimena.
APELSIINIPUU:
Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USA-s, Brasiilias, Kesk-Ameerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini . Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad . Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni -5 kraadist külma. ta edeneb hästi nii liivastel kui ka väga rasketel savimuldadel. Vilja hakkab kandma juba kolmandal aastal. Viieaastaselt puult saadakse 14 kg apelsine ja rohkemgi , kaks korda vanemalt heasordiliselt puult aga võib (Gruusias) korjata 800-1200 vilja. Apelsini mahlakas oranžid viljad - apelsinid - sisaldavad sidrunhapet (1-2%), lahustunud süsivesikuid (7-15%), suhkruid (kuni 15%) ja vitamiine, neid süüakse toorelt tarvitatakse konservide, jookide, marmelaadi ja muu sellise valmistamiseks. Apelsinikoorest valmistatakse sukaadi ning kulinaarias kasutatavat oranžiõli. Apelsiniseemnete õlist saab keeta seepi . Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri - ja parfümeeriatööstuses. 1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia.
Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600-grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised , väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti eralduva kestaga ning suhteliselt väikese mahlaka viljalihaosaga jaffa apelsinid.
GREIBIPUU:
Greipfruudipuu on igihaljas viljapuu, metsikult kasvavana ei ole teda leitud. Suured valged õied asetsevad lehekaenlas üksikuina või kobaras. Viljakandeikka jõuab greibipuu varakult ja alates neljandast aastast hakkavad istandikud tulu andma. Greibipuid kasvatatakse põhiliselt USA lõunaosas, vähem ka mujal lähistroopikas, Gruusias. Suured (läbimõõt kuni 15 cm) kollased mahlakas mõrkjasmagushapud viljad - greibid ehk greipfruudid (viljaliha on helekollane, roosa või punane) - sisaldavad rohkesti vitamiine ja eeterlikke õlisid, neil on toniseeriv, isutekitav ja ainevahetust soodustav toime. Greipe süüakse toorelt või tarvitatakse mahla, keedise ja konservide valmistamiseks. Suurim greibitootja maailmas on USA.
MANDARIINIPUU:
Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis , Vahemeremail ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni -9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani. Mandariinipuu viljad - mandariinid - on kollakas - või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega , nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina.
KUIDAS KASAVATADA TSITRUSELISI :
Tsitruse (Citrus) perekonna paljud liigid on väga tuntud: apelsin , sidrun, mandariin jne. Nad on kõik üksteisega väga lähedalt sugulased ja nende viljad on söödavad. Kõik tsitruselised vajavad kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks palju valgust, avarust ja õhurikast otsese ereda päikese eest varjatud kasvukohta . Samuti vajavad nad kõrget õhuniiskust. Tsitruselised ei talu lubjarikast vett, nad taluvad ennem ala- kui ülekastmist. Kastmisvett ei tohi alusele seisma jätta. Tsitruselistele on talvine lehtede varisemine loomulik. Kui see on aga liiga suur võivad põhjuseks olla tuuletõmme ning talvel liiga soojas, kuivas ja pimedas kohas kasvamine. Lehtede, õite ja viljade varisemisega reageerib taim ka järsule kasvukoha muutusele. Kui taim mõnel põhjusel kõik lehed langetab, tuleks taim mõneks ajaks asetada jahedasse ruumi ja kasta äärmiselt vähe. Tavaliselt lehtib taim uuesti. Suvine temperatuur võiks olla 17-19ºC, taime kastetakse rikkalikult ja väetatakse Substral® Tsitruseliste väetisega 2-3 x kuus. Talvel vajavad jahedat 8-12ºC (lühiajaliselt taluvad 5ºC kuni mõned miinused, viljakandvad taimed vajavad soojemat 14-16ºC) valget kasvukohta. Talvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse 1-2 x kuus Substral® Tsitruseliste väetisega.  Kui teil pole võimalik hoida taime jahedas valges kohas kasutage kindlasti lisavalgustust. Kevadel võib taime tagasi lõigata. Tsitruseliste enim esinevaks haiguseks on kloroos (lehtede kolletumine), mille peamiseks põhjuseks on aga tsitruselisi vaevav pidev raua puudus. Sellepärast on Substral® Tsitruselise väetises raud  taimele kergesti omastataval kujul, mis  annab taime lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist. Substral® Tsitruselise väetis  annab taimedele stabiilse kasvu ja parema õitsemise ning soodustab viljade teket. Tsitruselised eelistavad kasvada nõrgalt happelises(pH 5-6) mullas. Väike pott soodustab rikkalikumat viljade kandmist. Ümberistutamisel jälgida, et taime juurekael ei sattuks sügavamale mulda, kui see oli.
Tubades kasvatamiseks sobivad kõige paremini kalamondiini- ja sidrunipuud. Apelsini-, greibi- ja mandariinipuude kasvatamine on edukam talveaias kui me soovime ka vilju saada.
Greibimahla mõju ravimitele :
Greibimahl takistab organismis selle keemilise ühendi tööd, mida on tarvis paljude ravimite lagundamiseks. Selle puuduse tõttu tõuseb ravimi tase veres ja ravimi mõju võimendub.
Niisugust mõju on teadlased täheldanud peaaegu kõigile kaltsiumi- kanalite blokaatoritele ehk grupile ravimitele, mida kasutatakse vererõhu kontrolli all hoidmiseks.
Greipfruut võib suurendada ka mõnede immuunsüsteemi allasurumiseks mõeldud ravimite ja rahustite toimet. Samuti võivad greibimahlaga reageerida valuvaigistid, allergia - ja astmaravimid ning steroidid.
Kuid see ei tähenda veel probleemi kõigi nimetatud kategooriate ravimitega – mõned reageerivad, mõned mitte, selgitas Aaron Burstein Ameerika üleriigilise terviseinstituudi farmaatsiaosakonnast.
“Greibimahlast täiesti loobuda ei maksa, sest see sisaldab nii paljusid kasulikke aineid,” sõnas Burstein. “Seda teadmist tasub lihtsalt meeles pidada, kui võtate ravimeid.”
C-VITAMIIN TSITRUSTELISTES ON HEA:
C-vitamiin aitab haiguste ja väsimuse vastu, ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, kaitseb immuunsüsteemi.
C-vitamiini puudusel muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad, põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti sinikad , liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata - liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka C-vitamiini puudus.
Arvatakse, et ka vähiohtu aitab C-vitamiin vähendada.
C-vitamiini nappus kipub kimbutama eriti kevadeti . Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika , aed- ja puuviljad jm.
Mida punasem vili, seda enam on temas C- vitamiini!
C-VITAMIINI RIKKAD ON :

• värsked kibuvitsamarjad,
  
• punane paprika,
  
• mustsõstrad,
  
• petersell ,
  
• mädarõigas,
  
• kiivi,
  
• jõhvikad,
  
• till,
  
• tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin),
  
• valge peakapsas ,
  
• melon,
  
• tomat ,
  
• kartul ,
  
• kaalikas ,
  
• aedmaasikad.
  

PÄEVAKOGUS:
Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100-150 gr murakatest, 150-200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200-300 gr punastest sõstardest.
TEIS TSITRUSELIIKE:
Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega, hapud , Suhteliselt külmakindel, kasutatakse pookealusena.
Pontsirus: Viljad kerajad, rohekaskollased, mõrud. Külmakindel heitlehine põõsas, kasutatakse pookealusena.
Hapulaimipuu: Viljad pirnjad, kollakasrohelised; viljaliha rohekas, hapu. Kasutatakse jookide ja sidrunhappe tootmisel ning parfümeerias.
Maguslaimipuu: Viljad õhukesekoorelised, magushapud, halvasti säilivad.
Näsasidrunipuu: Viljad paksu näsalise eeterõliderohke koorega. Kasutatakse parfümeerias ja sukaadi valmistamiseks.
Pomelipuu: Viljad väga suured, paksukoorelised, kollase või roosaka kiulise viljalihaga, hapukad. Läbimõõte kuni 25 cm.
Pomerantsipuu: Viljad väikesed, mühkliku paksu koorega, mõrkjad. Kasutatakse parfümeerias ja pookealusena.
RETSEPT:
Vaja läheb:
200 g seafileed
200 g ahjupraadi
200 g porgandeid
100 g sibulat
150 g porrusibulat
1 banaan
3 mandariini
õli, soola-
1 tl karrit, ½ tl paprikapulbrit
100 g vett + 1 puljongikuubik
2½ dl 10% koort
riisi
Tee Nii :
Lõika sealiha ja ahjupraad kuubikuteks . Tükelda köögiviljad ja puuviljad. Banaan ja mandariin koori enne. Kuumuta õli pannil ning pruunista liha ja ahjupraad, maitsesta karri, paprika ja soolaga. Lisa puljong ja hauta pehmeks. Pruunista pannil kergelt õlis puuviljad ja lisa liha juurde potti. Lõpuks vala peale koor ja küpseta valmis. Kõrvale keeda riisi.
KOKKUVÕTE:
Lähistroopilistest ja troopilistest viljapuudest on tähtsaimad apelsini-, sidruni- ning mandariinipuu ja teised tsitruselised viljapuud. Samuti on tähtsad ka pirnloorber , mangopuu, melonipuu, datlipalm, viigipuu , granaadipuu ja diospüür. Pähkelviljalistest anakard, makadaamia ja parapähklipuu.Tsitruselised on kõik suhteliselt hapukad , aga nad sisaldavad vitamiine ja nad peletavad väsimuse ning annavad energiat .Nad võivad tekitada allergiat ja greibimahla ei tohi juua kui tarvitad antibiootikume kuna rohud võivad mõjuda valesti .Tsitruselisi kasutatakse palju igalpool retseptides ja toidulisantitena.Ka kasutatakse neid alkohoolsete jookide sees . Näiteks sidtunit.Tsitruselisi saab ka kasvatada Eestis ja kui tahame vilju saada siis oleks vaja neid kasvatada talveaias , seal on neil kõigeparem.
KASUTATUD KIRJANDUS :
1. http://www.miksike.ee/
2. http://www.vedur.ee/uudistaja/alam_lk.php?aID=1242
3. http://www.tba.ee/Lood/tsitruselised.ht m
20