ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Rahvaarv: 16 847 000 Pindala: 41 526 km² Rahvastiku tihedus: 406 in/km2 AMSTERDAM · Amsterdam on mitmete kultuuride segasumm, täis fantastilist ajalugu ning erinevaid ja tihti äärmuslikke inimtüüpe. Kaugemalt tulnule seondub linnaga enamasti vabameelsus. Amsterdami minnakse lootuses kogeda, mida tähendab elu ilma piirangute ja reegliteta. Kohalikud on aga mõnusalt ja inimlikult konservatiivsed, armastades mugavust, hubasust, ilu ja hulgaliselt ajaviidet. Ning seda kõike pakub linn piisavalt igale maitsele. Vaatamisväärsused Amsterdamis Dami väljak Punaste laternate piirkond · Holland on kuulus legaliseeritud prostitutsiooni poolest ning enamik prostituute Amsterdamis reklaamib oma kehavõlusid just nimelt selles piirkonnas, mis jääb Amsterdami vanalinna sisse Nieuwmarkti ümbrusse
imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest olulisel määral ning ometigi teevad keeleteadlased juurde veel reegleid, või kustutavad vanu. Pean siiski tõdema, et meie keel muutub nende tõttu veidikenegi loogilisemaks ja paljud reeglid lubavad kõnekeeles nii tavaliseks saanud sõnu. Tekst on kirjutatud väga loogiliselt ja selgelt.
* Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev. Vabadusega kuulub kaasa vastutus, eelkõige iseenda ees. Inimene peaks tunnetama vabadust teha ja öelda mida heaks arvab, kuid samas ka mõistma sellega kaasnevat vastutust. peaks andma vastutust oma tegevuse ning oma valikute eest, kes julgeb teha, peab julgema vastutada. Vabadusel on positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabadus ringi reisida, öelda mida
Vabadus on vastutus Tere, 10-nda Majandus klassi õpilased. Mis on vabadus? Vabadust mõistetakse väga erinevalt. Mõne jaoks see tähendab võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja olla teiste poolt mitte mõjutatav. Vabadusel on häid külgi, kuid samas ka halbu. Vabadusega saad sa olla vaba, mis tundub väga lootust äratav. Kui samas saad sa sellega kaasa suure vastutuse, mis ei ole nii kerge kui tunduda võib. Kuid mida siiski tähendab sõna -,,vaba" - eelkõige on see teistest sõltumatu. Kuid siiski, kui tänapäeval inimene ütleb, et ta on vaba, kas see tähendab seda Olla teistest sõlutumatu
mängimine. Ta justkui kaasas erinevaid isiksusi enda rändurliku eluga, ning muutis nende soovid ja unistused kas tõeks või veidigi lähemale tõele. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohustusi ega mingit plaani, ta lihtsalt rändas mööda lõputut teed, teadmata mis järgmiseks juhtub. Tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Kerge oleks elada ilma kohustuste ja reegliteta. Aga selge on ka see, et inimestel on tunded ja et lähedaste tundeid mitte haavata tuleb täita kohustusi ja ka kinni pidada nö kirjutamata viisakusreeglitest. Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Reaalsem variant on võtta kogu elu kui üht pikka suvist rännakut. Teekond sünnist surmani oleks justkui reis ümber maailma huvitav ja kogemusterikas. Igav ning
,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka. Vabadusega kaasneb ka vastutus. Vastutus on vabaduse tähtis osa. Nad justkui sõltuvad teineteisest. Lisaks on vabadus midagi, mis annab miljonitele inimestele päevast päeva tegevust sõdurid võitlevad selle nimel, riskides oma enese eluga, vangivalvurid saavad raha selle eest, et
Kuritegevus lokkaks, varem keelatud, nüüd lubatud ained leviksid. Alkoholi kuritarvitataks pidevalt ning hakatakse tegema utoopilisi asju, mida mõistusel on vähegi võimalik välja mõelda. Valitsevaks jõuks saavad need, kes võimuvõitlustes peale jäävad. Kui pole seadusi, pole vajadust ka inimesi kontrollida. Terroristid saaksid vabalt täita oma eesmärgid ning nad hakkaksid maailma ümber korraldama enda nägemise järgi. Pole vaja palju juurelda aru saamaks, et piirideta ja reegliteta maailm langeb peagi kaosesse. Karistamatuse tunne on üks kõlvatumaid inimese omadusi üldse. Me oleme pidanud läbi elama mitmeid perioode, kus piirangud on olnud karmimad ja leebemad, kuid ühes peame me nõustuma: seadused ning hirm karistuse ees hoiavad enamikke inimesi tegemast halbu asju.
Piibli kümme käsku tänapäeva ühiskonnas Milleks me vajame seadusi või reegleid? Aristoteles on öelnud, et ilma seadusteta elaksime me veel koobastes, kuid väidab ka, et isegi koopainimestel olid omad kokkulepitud reeglid. Kas inimesed saaksid hakkama ilma seadusteta ja kindlate reegliteta? Seda me ei tea, sest kindlad reeglid on olnud meid juhtimas ja suunamas terve elu. Mina usun, et ilma seadusteta valitseks maailmas korralagedus ja keegi ei teaks, kuidas õigesti käituda või tegutseda. ,,Kus lõpeb seadus, seal algab türannia," ütles kord Briti riigitegelane William Pitt. Vale oleks arvata, et seadused on selleks, et meie vabadusi piirata. Reeglid muudavad meie elu hoopis vabamaks, kui me arvatagi oskame. Seadusi kasutatakse selleks, et tagada kord ja turvalisus
kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau-laps-pseudomäng. Mängus tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta( kuni7.a.)ja reeglitega (7-14. a)mänguks. Kognitiivsed teooriad Piaget`-mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostabmängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Põhielemendid lapse mängu arengus: *harjutusmäng0-2a.sensomotoorne periood.*sümbolmäng2-8a. Sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon-kompensatoorne külg.*Reeglitega mäng8-12a. püsivad kogu elu. L. Võgotski-mäng kujutlevas maailmas. *mäng kujutlevas maailmas4-5 a. sõnaline
Usundid Judaism ja kossertoit · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. · Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. · Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. · Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. · Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Juudi köögi traditsioonid kuuluvad iidsetesse aegadesse ja on püsinud peaaegu muutumatult tänapäevani. Seda on palju mõ...
isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne kangelane, kes oma naeruväärsuses inimestele seetõttu veelgi enam meeldis
Dadaism Dadaismid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Põhilisteks tunnusteks on: pilkamine, mõnitamine, mängulisus, provokatsioonid. Autorid kirjanduses: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. 8 Kokkuvõte Modernism on pärast realismi tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Modernismi põhiliseks tunnuseks on see, et autoritel on lubatud järgida enda loodud kujutlust, ilma reegliteta. Puudusid kindlad tunnused. Modernismi suundi on väga mitmeid, referaadis kajastuvad neist kolm: futurism, ekspressionism, dadaism. Modernismist arenes edasi postmodernism. 9 Kasutatud kirjandus Nahkur, A. 2007. Kirjandus realismist postmodernismini. Tln.: Koolibri, 111-115 lk. 1973. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tln. 196 lk. http://et.wikipedia.org/wiki/Modernism http://et.wikipedia.org/wiki/Uusromantism http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism
Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja
Eesmärgiga, et poisid ei unustaks elust rõõmu tunda ja igat hetke nautida. Peaasi, et teie luuletus poleks tavaline Lõpu fraas, mille saatel Mr. Keating astus klassis välja ning millega ta lõpetas ka enda klassile kodutöö andmise. Kodutööna tuli igal poisil kirjutada ise luuletus, enda valitud teemal. Selle lausega rõhutas õpetaja aga veel eriti, et poisid laseks enda vabal mõttel lennata ja kirjutaks ka luuletuse enda mõtetest/soovidest ning ilma piiride/reegliteta. Keating soovis, et poisid looksid midagi uudset. Nad kinkisid mulle sama asja, mis eelmisel aastal. Seda lausus Todd Neilile enda sünnipäeval. Todd oli just saanud kätte vanemate poolt saadetud kingituse, milleks osutus kirjatarvete komplekt, mille oli ta saanud juba vanematelt kingiks ka eelmisel aastal. Põhjus, miks Todd seda Neilile rääkis oli see, et ta oli pettunud enda vanamates. Vanemad näitasid tema suhtes ükskõiksust ja hoolimatust, kuna ei
Ausus on püüd asetada iseend teise asemele ja käituda vastavalt. Aus mäng on eelkõige inimese isikliku kohustumise küsimus. Olümpiamängude avatseremoonial annavad üks sportlane ja üks kohtunik vande kõigi sportlaste ja kohtunike nimel. Need vanded kohustuvad sportlasi ja kohtunikke kinni pidama reeglitest, mis juhivad mänge “tõelise sportlaslikkuse vaimus”. Seega on olümpiavandes kaks osa – järgida reegleid ja käituda sportlikus vaimus. Sport ilma reegliteta on võimatu ja sport milles reegleid sagedasti rikutakse lõhub spordi ja sellest loobutakse. Seega on iga sportlase huvides, et reegleid järgitaks ja neid, kes reeglitest kinni ei pea peab karistatama. Sportlaste ja kohtunike vanded ei ole lihtsalt administratiivsed deviisid; need on tõsised lubadused ja need asetavad isikliku vastutuse reeglite järgimise eest sportlastele ja kohtunikele kuna läbi inimajaloo on lubadusest kinnipidamist peetud kohustuseks isegi siis, kui võib olla mingi
töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees, kes otsustas rändama minna. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohustusi ega mingit plaani, ta lihtsalt rändas mööda lõputut teed. Mina leian, et tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Kerge oleks elada ilma kohustuste ja reegliteta. Aga selge on ka see, et inimestel on tunded ja et lähedaste tundeid mitte haavata tuleb täita kohustusi ja ka kinni pidada nö kirjutamata viisakusreeglitest. Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Reaalsem variant on võtta kogu elu kui üht pikka suvist rännakut. Teekond sünnist surmani oleks justkui reis ümber maailma huvitav ja kogemusterikas
veel rääkida mängust, sest tegemist on pseudomänguga. Lapse tegevus on siin enam praktilis-aktiivne kui mänguline. Kuid niisuguses praktilis-aktiivses tegevuses võib leida juba tõelise mängu algeid. Väiksemad lapsed püüavad oma mängudes selgusele jõuda oma jõudude suhtes, vanemad lapsed seevastu saavad mängudes näidata oma iseseisvust. C on mängu juures eriti rõhutanud mängureegleid, distsipliini ja korda . Ta jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglistega mängud. Esimesed on iseloomulikud lastele vanuses esimesest kuni seitsmenda eluaastani, teised aga alates kaheksandast eluaastast. Tabel 1.Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng A. Intellektuaalsed mängud a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat siputamismäng käte- jalgadega
veel rääkida mängust, sest tegemist on pseudomänguga. Lapse tegevus on siin enam praktilis-aktiivne kui mänguline. Kuid niisuguses praktilis-aktiivses tegevuses võib leida juba tõelise mängu algeid. Väiksemad lapsed püüavad oma mängudes selgusele jõuda oma jõudude suhtes, vanemad lapsed seevastu saavad mängudes näidata oma iseseisvust. C on mängu juures eriti rõhutanud mängureegleid, distsipliini ja korda . Ta jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglistega mängud. Esimesed on iseloomulikud lastele vanuses esimesest kuni seitsmenda eluaastani, teised aga alates kaheksandast eluaastast. Tabel 1.Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng A. Intellektuaalsed mängud a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat siputamismäng käte- jalgadega
Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus (juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi). Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jagab mängud reegliteta jeeglitega mängudeks. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat A. Intellektuaalsed mängud siputamismäng käte-jalgadega b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat säravate esemetega 0-3 aastat
harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. (G. Fink 2000: 52, 119, 96, 286) 3. ZEUSI ABIELUVÄLISED JÄRELTULIJAD Zeusil oli palju armukesi, nende naiste kõrval kellega ta juba abielus oli, seetõttu oli tal ka palju järglasi. Järgnevad armukesed ja järeltulijad on kõige olulisemad Kreeka mütoloogias.
Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega. Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte antud kindel teelõik. Vallareform (1866) ja valla juhtimine 19.saj keskpaigaks oli aadli kontrolli all olev kogukondlik omavalitsus enda ammendanud ja tekitas ka talupoegade seas rahulolematust. 1865.a tegi
kasutamise seaduslikuks. -Võimu avaldumine (allikad)- jõud, traditsioon, autoriteet, sund seaduse alusel. d) poliitika, moraali ja õiguse vahekord ja omapära Poliitika kasutab sotsiaalsete huvide üle valitsemise ja reguleerimise kõrval moraali ja õiguslikke argumente. Moraal, õigus ja poliitika mõjuvad koos üksteist täiendades. Poliitika on kõige vahetumalt seotud sotsiaalsete huvidega. Olemasolev õiguskord ei lase poliitikal muutuda “reegliteta sõjaks”, hoides poliitilise võitluse “reeglitega piiratud alal”. Kuid poliitilise tegevuse käigus reeglid muutuvad – evolutsioneeruvad. Õigus on see, mida reguleerib-piirab moraal. Moraal eksisteerib inimeste teadvuses ja avaldub ainult südametunnistuse – sisemise kohusetunde – kaudu. Õigus ja poliitika peavad tulenema moraalist (I.Kant) ja mitte vastupidi. 2. a) poliitilise süsteemi mõiste ja põhielemendid
diktaatorlikkus Itaalias 1922-1943 ja Hitleri natslik diktaatorlikkus Saksamaal. Fashism peab tähtsaks ratsionalismi, progressi, vabadust ja võrdsust mida saavutatakse võideldes, ainu-valitsemise läbi, ainu võimu kaudu ja läbi heroismi ning sõda. Individuaal selle lihtsas mõttes ei oma tähtsust ega mõjuvõimu. Anarhism: anarhismis põhiliseks teemaks on uskumus et poliitilised autoriteedid ja riik/valitsus on kurjad ja ebavajalikud (anarhia, ehk ilma reegliteta). Feminism: Feminismi algeid võib leida ka Vanast Hiinast, kuid Lääne kultuuris tõstis see pead 1960-ndatel, nõudes naistele võrdsemaid õigusi meestega, seeläbi nõudes naistele rohkem õigusid, kui neil tol hetkel olid. Nõuti õigust hääletada, olla soost vaatamata samaväärsed meestega ja et meeste ainuvõim tuleks peatada ja muuta. Peatükk 11. Esindatud: Valimised ja hääletused Valmistest mõeldakse sageli kui poliitilise protsessi südamest
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tul...
Arengupsühholoogiliselt on see eluetapp seotud lapse iseseisvumise suurenemise ja uudishimuga, mistõttu laps muutub pisut jonnakaks, kangekaelseks ja trotslikuks. Ühelt poolt vajab ta täiskasvanuid, kes rõõmustavad tema saavutuste ja uute omandatud oskuste üle. Teiselt poolt kaasneb õppimisega siiski hulk ponnistusi, olukordade ümberhindamisi, ebaõnnestumisi ja mis kõige olulisem reegleid. Lapsevanemad on need, kes määravad reeglid ning kasvatavad lapses järjekindlust. Reegliteta ei õpi laps enesekontrolli ega oma elu üle valitsema.Väga tähtis on olla lapse vastu tähelepanelik. Seda lihtsam on siis märgata ka võimalikke kõrvalekaldeid lapse arengus. Ei maksa olla liiga murelik. Selles vanuses laps oskab end juba väljendada ja küsida ning kõige rohkem vajab ta täiskasvanut, kes teda mõistaks. Kolmas ja neljas eluaasta. Selles vanuses laste jaoks on olulisim õppida oma valikuid ja soove valitsema. Laps on sel eluperioodil tihti trotslik
rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Väidab, et juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi. Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglitega mängud. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng 0-3 aastat (beebi A. Intellektuaalsed mängud siputamismäng käte- 0-3 aastat jalgadega
ning eestlaste püsima jäämist rahvana? Iseseisev töö Küsimused 1.4. peatüki lõpus. Töövihik 14-15 1.5. Sotsiaalsed normid meie käitumise regulaatorid Iga inimene peab paratamatult arvestama teiste inimestega kombed, käitumine. Suhtlemisel on abiks reeglid/seadused Seaduste paradoks - seadused piiravad inimese tegutsemist / seadused kaitsevad inimest ÜKS ASI ON SELGE, et inimesed ei saa loota sellele, et saavad hakkama ilma reegliteta ja seadusteta. Möödunud ajad ja seaduste kujunemine Seadused on kujunenud aastasadadega Varasemal perioodil ja keskajal järgnes seadusest üleastumisele karistus: - kogukonnast välja heitmine - hukkamine, vangistamine - piinamine Need on ebainimlikud karistusmeetodid. Tänapäeva seadused reguleerivad inimese käitumist ... aitavad kaitsta igaühe õigusi ... aitavad kaitsta vabadusi ... hõlbustavad rahu inimeste vahel ..
BUYTENDIJK 1887 - 1974 1)Mängu iseloomulikeks joonteks on ebatavalised ideed ja mõtted. Igal mängul on oma reeglid ja mänguväli. CHATEAU Chateau leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma iseseisvust Ta rõhutab mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Chateau jagab mängu reeglitega ja reegliteta mänguks. PIAGET 1896 - 1980 Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget teeb vahet kolme erineva mängu vahel. Harjutusmäng, sümbolimäng ning reeglitega mäng. Harjutus mängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, kätega, jalgadega. Sümboli mängu juures on sümbol reaalsuse asendajaks. Näiteks võib kepp olla püss jne. Reeglitega mäng jääb püsima kogu eluks. VÕGOTSKI 1896 - 1934
Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus. Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine. Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks. Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise. Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast. Nekrutite varustamine raha, teemoona ja riidevarustusega oli kogukonna kohustus. Mõisnikul õigus karistada allumatuid talupoegi nekrutiks andmisega. Nekrutivõtmistele lisandusid sõjaajal veel teenistus maakaitseväes, ka vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused
1919. aastal kogus sportimine Eestis aegamisi tuult, elavnesid ka teised spordialad peale võrkpalli. Noori hakkas üha enam köitma viis aastat enne sajandivahetust Ameerikast alguse saanud võistkondlik pallimäng, mis toimus üle võrgu. Eesti omastas võrkpalli ala kohe, kuid pole olemas siiski kõige täpsemaid allikaid, kuidas ja miks ning millal see kõik algas. 6 Töö autorina arvan, et seda palli võidi mängida ka varem, kuid ilma igasuguste reegliteta ja piiranguteta. Eesti rahvas on alati olnud spordimeelne rahvas. Kindlasti oli ka teiste pallimängude mängijaid. Eestis on siiski olnud pallimängudest lemmikutemaks jalg-, võrk- ja korvpall. Eestis tegid võrkpalli otsa lahti Peterburis kehakultuurihariduse omandanud kooliõpetajad, üks aktiivsemaid oli tollal Eestis Tallinna Poeglaste gümnaasiumi õpetaja Voldemar Resev- Resel. 1922. aastaks on dateeritud fakt, et lisandusid ka võistkonnad üle Eesti. Tollal hakati ka
treenerite, ametnike ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Mõiste "sport" muutub mõttetuks hetkest, kui hakatakse kahtlema ausa mängu vajalikkuses, hoolimata võistluse tasemest või sellest, kas tegu on amatööride või professionaalidega. Aus mäng väljendub: · reeglitest lugupidamine, · kohtunikest ja nende otsustest lugupidamine, · vastastest lugupidamine, · anda igaühele võrdne võimalus osaleda, · säilitada enesevalitsemine. 2. Reeglid Sport ilma reegliteta on võimatu ning reeglite sage rikkumine lõhub sporti. Iga sportlase huvides on reeglite järgimine ja neid, kes reeglitest kinni ei pea, peab karistama. Antiikmängudel olid karistused reeglite rikkumisel ja petmisel väga karmid atleete karistati reeglite rikkumise ja petmise puhul piitsutamisega (Harris 1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98). 1) Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja
2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest 3.1ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine 3.2ideaalidest, südametunnistusest ja üldisest moraaliprintsiipidest lähtumine - Mehed on moraalsemad kui naised - Maailmas pole kedagi kes oleks astmel 3.2 Piaget arusaam mängureeglitest 1. Reegliteta mäng 2. Muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng 3. Vasastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Sõprus - Aitab kaasa emotsionaalsele arengule - Varases lapseeas: ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine - Koolieelikuna: sõbra ,,kasutegur" - Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus
koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem nõudis tasu sisse lisa tööga). Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine vallas, kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja
teda esimesena; nõnda kindle on see komme olnud, et väljend "Alusta Hestiaga!" sai kõnekäänuks, mis tähendas "Hakka peale!" Ehkki nii Poseidon kui Apollon käisid Hestia kätt palumas siis otsustas tema jääda neitsiks. Zeus kinnitas tema soovi ja vastutasuks andis talle aukoha kõigil pidustustel. ARES (Mars) Zeusi ja Hera poeg, täitmatu, möirgav, verejanuline, metsik tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda jälestas isegi tema isa Zeus. Kreeka mütologias täidab ta sõjajumala kohta. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Ares polnud populaarne ka inimeste hulgas, teda käsitati pigem sõjadeemoni kui päris jumalusena.Tema verejanu on ammendamatu.Võitluses saadavad teda Phobos ja Deimos, Hirm ja Õudus, ja võitlussagin on Arese pärisosa. Ares oli abielus armastusjumalanna Aphroditega ja neil oli tütar
väärtustatakse vabadust väga laialt, aga siiski tuleb vabadusi piirata, et oleks mingi kindel süsteem, vastasel korral võiks igaüks näiteks kellegi sillalt alla lükata, saamata selle eest mingit karistust ning tundmata mingit süüd. Oluline ongi see, et loodusseisundis võiks sedasi toimida, kuid toimivas ühiskonnas nii käituda ei oleks võimalik, vabaduse piirid ulatuvad selleni, et niikaua on inimene vaba, kui ta ei kahjusta teisi ning minu arvamus on sama, kuna ilma reegliteta ei oleks võimalik arenenud maailmas elada. Võibolla kuskil hõimurahvaste juures võib täheldada loodusseisundile sarnaseid jooni, kuid siiski ka seal on omad reeglid ja tavad, mida inimesed järgivad. Loodusseisundile sarnaseks võib pidada anarhistlikku mõttemaailma. Tänapäeval tahavad anarhistid taotleda sellist ühiskonnakorda, kus ei oleks poliitist korda ning puuduks majanduslikud ja sotsiaalsed hierarhiad. Selle nimel tahavad anarhistid luua anarhia, kus
Pealegi, alati on igal võistlusel vaid üks võitja . 3. Kolmas moodus on kehakontakti lubav võitlus, milles kasutatakse pehmendavaid kindaid ja ka teisi kaitsevahendeid. Seda tehakse reeglina rahvamasse rõõmustava, verdtarretama paneva meelelahutusena. Näiteks Tai kick poks, K-1, Pride jms. Eksitav on harrastajate väide, nagu oleks tegemist ,,reaalse ja reegliteta" võitlusega. Seda sorti rüselemisspordis ei ole midagi uut. Kuid paljudele see meeldib. Ja publiku tarvis seda tehaksegi. 5 http://www.ekf.ee/ekf/index.php?id=4 4. Neljas on sõjakunst (ingl martial art) või ka Budo (lahingkunst-tee, ingl martial way). Teiste sõnadega eluviis või elu tee (way of life). On veel ka viies ja see on show. Näitemäng efekti pärast. Aga kuna see kuulub siiski rohkem
infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui vabadusele, kuid ilma reegliteta ei oleks elu mõeldav! 7. Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda. · Informatsioon on mingis kontekstis tähendust omav teave. Näiteks on ettevõttes informatsiooni kogumikud, mis salvestatakse näiteks arvutitesse. · Andmed on informatsiooni konkreetne esitus. Andmeid võib esitada näiteks arvutis failidest. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid
•Erinevad tegevuspraktikad •Palju subkultuure•Vastuolu ametlike deklareeritud väärtuste ja tegelikku elu juhtivate väärtuste vahe Millised on tugeva organisatsioonikultuuri eelised/puudused? •Seos organisatsioonikultuuri ja organisatsiooni tulemuslikkuse vahel •Eristumine konkurentidest, „oma“ kliendid (sageli ei teadvusta liikmed seda) •Eesmärgi selgus ja töötajate toetus sellele •Töötajate kooskõlaline käitumine ilma protseduuride ja reegliteta(tihti teadvustamata) •Mõju tööalastele hoiakutele ja käitumisele•Väheneb sõltuvus suurest “juhist” või “ideest” •Töötajate pühendumuse ja rahulolukasv, tööjõu voolavusevähenemine •Töötajate valiku lihtsustumine •Paindlikkuse vähenemine •Tähelepanelikkus juhi suhtes •Mõned töötajad „heidikute“ rollis, indiviidide eripära „tasandamine“ ja diversiteedivähenemine •Totalitaarse organisatsiooni oht Positiivne organisatsioonikultuur
suutis. Selle, kuidas Bosnia moslemite armee oma relvastuse sai, on kõige paremini kokku võtnud ilmselt endine USA vägede Euroopa ülemjuhataja asetäitja Charles G. Boyd, kelle väitel kehtis Bosnia relvaembargo üksnes paberil. Võitsid moslemid sõja aga hoopis muude relvadega. Suhtumist serblastesse kui kurjusejõududesse Lääne tavakodaniku must-valges maailmapildis ei loonud nad ise, sest vaevalt keegi suudaks tänapäevases ilma reegliteta sõjas patuseid puhastest eraldada, vaid New Yorgis Wall Streetil tegutsevad public relationsiga tegelevad firmad, kes said oma rahad moslemivalitsuselt või siis otse nende Araabia poolsaarelt pärinevatelt sponsoritelt. Nii vähemalt väidab USA Foreign Military Studies Office analüütik kolonelleitnant John Sray. Mitte ükski humanitaarorganisatsioon ei saa aga keelduda võitleva rahva abistamisest.
kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Põhielemendid lapse mängu arengs: · harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood · sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg. · reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu. L
hooajatööks, arvestati eraldi rakmepäeva ja jalapäeva, lisaks lisandusid veel naturaalandamid, rahamaksud mõisale. Sajandi keskpaigal mindi üle raharendile. Talurahva õlul olid ka veel riiklikud maksud, pearaha ja nekrutiandmine. Tavaliselt maksis mõisnik pearaha ära ja nõudis selle eest lisa teotööd või muid andameid. Kroonu- ehk riigitalupojad maksid pearaha ise. Nekrutiandmisekohustus oli esialgu ilma reegliteta. 1816. Eestimaal ja 1820. Liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Minema ei pidanud taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaa talupojad võisid end vabaks osta 1819. aastast, Eestimaal 1861. Sajandi teisel pool võeti vastu ka üldine sõjaväekohustus. Igal aastal olid ka kogukondlikud koormised: teede korrashoid, koolide ehitamine, talupoegadele lisandus ka kirikumaksud. Talupojad said sajandi esimesel veerandil ka piiratud liikumisvabaduse, see
Kodanikuühiskond vs kodanikeühiskond - ühe või teise eelistamine näib sõltuvat sellest, kas tahetakse ühiskonna algena rõhutada kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või siis ühiselu kollektiivsust. Kodanike mitmuses esile toomine rõhutab ühiskonna avatust, mitmealgelisust, pluralismi ja samas ühistegevust Tsiviilühiskond - pärineb demokraatia ja modernse riigi algusaegadest, vastandub tsiviliseerimata e reegliteta, anarhilisele ühiskonnale + vastandub ka militaarsele olukorrale, kus inimestevahelisis suhteid korraldatakse põhimõttel "tugevamal on õigus" Vabatahtlikud ühendused - võttis kasutusele 19.saj prantslane Alexis de Tocqueville. "Vabatahtlik sektor" kitsamas mõttes kirjeldab vabatahtlikkus niisuseid ühendusi või tegevust, milleks kodanikud ühinevad oma vabast tahtest, vabast ajast ja ilma tasu saamata. Laiemas mõttes niisugust tegevust, mida iseloomustab
· Hobbes o Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. o Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra. o Isegi kaastunne tuleneb egoisimist. Loodusseisund ja Leviatan · Elu ilma reegliteta ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoisitd püüaksid maksimeerida isiklikku kasu. Tulemuseks oleks "kõikide sõda" · Loodusseisundis (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa kõikide sõja kõikide vastu · Ühtse moraali peab maksma panema Lieviaatan absoluutne valitseja · Egoism on õige alus moraalseks eluks.
Valla ülesanded- vallakohtud, vaestehoolekanne, magasivilja kogumine. Vallakohus- kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. Nekrut- tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima. (Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.) Usuvahetusliikumine-1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka
2 tegija vajadustest lähtumine 2. Konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest o 2.1 sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine o 2.2 konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. Postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest o 3.1 ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine o 3.2 ideaalidest, südametunnistusest ja üldistest moraaliprintsiipidest lähtumines Piaget: arusaam mängureeglitest reegliteta mäng muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng vastastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Mildred Parten (1932): o Üksimäng – sh pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) o Paralleelne mäng – lapsed mängivad kõrvuti sarnaste leludega o Sidusmäng – lapsed tegutsevad eraldi, kuid vahetavad mänguasju ja
malemängust: mängu reeglid on keel ja mängimine ise on kõne. Me ei pea keele uurimiseks uurima kõnet, keelt ennast saab ka uurida. Keel keelesüst, reeglistik, kuidas ta on süstematiseeritud, grammatika, väljaspool indiviidi, struktuuriline. Kõne keele kasutus struktuuri sees inimeste vahel. Keel on alati olemuselt surnud, pole elus. Kõne tasandil võib keel olla ainult surnud. Sama arvas ka Durkheim in kasutab struktuure, mis talle ei kuulu solidaarsus. Nt. malemäng: ilma reegliteta mängida ei saa. Malemäng = struktuur, mis ilmutab end esitluse kaudu. Kõne ei eksisteeri ilma keeleta. Jaotus: · sünkrooniline: keele sisemine ülesehitus, kindlal ajahetkel, mis huvitas Saussure'i rohkem · diakrooniline: selline keeleteaduse mudel, mis vaatab keelt selle ajaloolises tähenduses . nt. sõnaline päritolu Jaotus tähistajaks + tähistatavaks, = (mis kokku annavad) märgi. C. Peirce ütles, et märk on miski, mis asendab midagi kellegi jaoks, mingis suhtes või mahus
mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid. Spordiga seotud tegevused on vähemal vöi suuremal määral seotud reeglitega. 6. Eetilised väärtused. Sellised väärtused nagu osavötjate heaolu, ebavördsuse puudumine, vöistkonna vaim ja fairplay on spordiga seotud eetilised väärtused mida suurema osa sportlaste poolt tunnustatakse
Beuys’i tammed tunneb ära kõrval asetseva kivi järgi. Beuysi vaated: majandusele: sotsialistlik, klassideta ühiskond seadusandlusele: demokraatia kultuurile: vabadus FLUXUS on demokraatlik, efemeerne ja esmajoones antikunsti nähtus - Termin 1961 George Maciunas (1931–1978). Flux hall, Flux shop Amsterdam, Pariis, Köln, Düsseldorf jne. - Kunstivormid: happening, müra muusika, postikunst (mail art), mängud reegliteta, nutikas mõttetus. Thlp mitte objektidele, vaid efemeersele. Anti-kodanlus Anti-kommerts Poolutoopiline Olulisemad kunstnikud: Jonas Mekas Nam June Paik Yoko Ono Joseph Beuys Seoses USA immigratsiooniseadusega on 1960ndate kunstis esmakordselt mitmeid Aasia kunstnikke. Fluxuse manifest 1963 George Maciunas Puhasta (purge) maailma kodanlikust haiguslikkusest, “intellektuaalsest”, professionaalsest & kommertsialiseeritud kultuurist; puhasta maailma surnud
surnud keel, sest keel on alati surnud. Grammatika ei ela. Kõne on see, mille kohaselt võib keel olla surnud NT: Mitte ladina keel pole surnud, vaid ladina kõne on surnud. o Struktuur, strukturalistlik mudel: Nt: Malemäng. On reeglid ja mäng ise. Need on erinevad. Ilma reegliteta malet mängida ei saa, kuid reeglid ilmutavad end vaid mängu kaudu. o Saussure'i eesmärk on uurida keelt ennast. o Filosoofiliselt on Saussure kreeka mõtleja Platoni moodi. Platon: suhteleme konkreetsete nähtustega. Suhtleme mehe ja naisega aga kuskil on olemas mehe ja naise idee. Kusagil on kõige idee, mis on nähtav. On üksikud juhtumid mingisugusest ideest mis
Hussiidi sõjad tulemuseks. Poliitilinevõitlus Tsehhimaa pärast keisri ja aadli vahel, mis kestis aastakümneid. Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka. Tertsiaarid (tertsium kolmas) nn kolmandad ordud. I mungaordud II nunnaordu III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid. 30
annaabi.ee 
