Usundid (1)

Usundid
Judaism ja koššertoit
• Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes
on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi
vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures
misjonitöö on keelatud.
• Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast,
peetakse teda ikka juudiks.
• Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning
temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi
kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.
• Süüa tohib ainult koššertoitu, mis on lubatud
juudi seaduse e halahha poolt ning
ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele
rituaalidele.
• Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog
ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga.
• Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb
ja õpetab Seadust.
• Vagale juudile on kodu samasugune Jumala
tempel nagu sünagoogki.
Juudi köögi traditsioonid kuuluvad iidsetesse aegadesse ja on püsinud peaaegu muutumatult tänapäevani. Seda on palju mõjutanud religioossed kombed, mis näevad ette mitte ainult toidu tegemiseks vajalikke ained, vaid ka nende valmistamise viise. Ühes korralikus juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi tegemiseks ja serveerimiseks ning kaks kraanikaussi – ikka piima ja liha jaoks eraldi.

• Kategooriliselt on keelatud toiduks verd kasutada, mis tähendab sedagi , et koššerroogade puhul ei saa looma tappa elektrišokiga ning loom ei tohi olla surnud loomulikku surma. Pärast looma nülgimist ja elundite eraldamist tuleb liha hoolikalt pesta, et selle küljes ei leiduks kübetki verd.
  

• Kalal peavad olema soomused ning uimed, mis tähendab, et soomuseta angerjas ei ole koššer.
  

• Kõik puu- ja köögiviljad peavad olema täiesti puhtad ja pisimagi kahjustuseta. Isegi kui õunal on ka väikseim auk, kuulub see otsekohe hävitamisele.
  

• Kõik toiduained peavad olema ilma lisaaineteta. Kui näiteks pakendil ilutseb lisandainena E 241, siis selline toode on tõsiusklikule juudile välistatud.
  

• Juutidele on söögilaud võrdne altariga, kus peab kõik olema ilus ja maitsev ning valmistaud kõiki traditsioone silmas pidades. See on püha koht perekonnale . Enne ja ka pärast sööki loetakse palvet, enne palvet ning ka söögijärgse palve järel pestakse käsi.
  

Islam
Moslemitel on keelatud süüa sealiha , veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist (ükskõik, kas kägistatud, tugevast löögist, kukkumisest, sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist, gaasist, mürgisüstist vm)
Kristlus
Kristlus on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saavutustest 4e.Kr. - 30 p.Kr.
1054 aastal jagunes kristlus kaheks:
Toitumise eripära on peamiselt seotud paastudega. Katoliiklikul ja õigeusu kirikul esineb erinevusi  paastuaegades, sest osalt on kasutusel gregoriuse kalendri kõrval ka juliuse kalender.
Mõlemas järgitakse iganädalasi paastupäevi kolmapäeval ja eriti reedel (Jeesuse surmapäeva mälestuseks).
Reeglina ei tarvita õigeusklikud veretoite.
Budism
Budism on levinud suuremal osal Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele.
Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Tõenäolised eluaastad 566 - 486 eKr.
Budism ei keela millegi söömist. Aga enamasti söödakse taimseid toite. Mis pidid hinge puhastama
Hinduism
India elanikest on 80% hinduistid.
Kuna hindud näevad kõiges jumalikkuse kohalolekut, austavad nad ka kõiki eluvorme . Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Seepärast on hindud enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend , ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine
Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad.
Märt Aulik
Kp-21