Vabadus on vastutus. Teeskava : * Mis on vabadus ? * Vabadusega kaasneb vastutus. * Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev
Vabadus ja vastutus Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks.
Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti
· Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat. väärtus Neutraalne Posit. väärtus Suurim halb, Väärtusneutraalne Ülim hüve, mitteväärtus väärtus Väärtused jagunevad Positiivsed ja negatiivsed väärtused · Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) · Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria
" (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on südames head." (Anne Frank) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." (Robert Collier) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing Pollock) · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." (Voltaire) · "Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, tähendab see, et keegi ei mõtle." (Walter Lippmann)
Regulatiivsed kriteeriumid reeglid, mis reguleerivad tegevust, kontrastiks konstitutiivsetele kriteeriumidele, mis seavad üles raamistiku kõnesoleva tegevuse jaoks. Näiteks tennises kirjeldavad konstitutiivsed kriteeriumid väljaku kuju ja suuurust, palli ja kasutatavate reketite olemust ja võrgu kõrgust. Regulatiivsed kriteeriumid määravad, kuidas punkte saada ja millised tegevused toovad kaasa karistuse. Eetikas käsitletakse mõisteid nagu vabadus, vastutus ja moraalse kogukonna olemasolu hea/halvana või õige/valena (annavad regulatiivse raamistiku). Relativism seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline
Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehakse. VÄÄRTUSED Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. Annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia e väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus) Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtustel liigid Sokratese järgi: · Seesmine väärtus e iseväärtus väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab v mitte (rõõm, nauding, elu) · Instrumentaalne väärtus ehk vahendväärtus väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks, nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
60 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid