Zeusi lapsepõlv ja sünd (0)

ZEUSI LAPSEPÕLV JA SÜND
Zeusi vanemad on titaanid Rheia ( Rhea ) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal . Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes „noored mehed“) kaitse all.
Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt: Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse.
KUIDAS ZEUS JUMALAKS SAI?
Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised , kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud .
Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled, milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele , pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma.
ZEUSI ABIELUD
Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis , „kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest“. Metisega sündis neil tütar Athena , kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus – Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps.
Zeusi teine naine oli Themis . Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad . Hesiodose järgi on nende nimed Klotho , Lachesis ja Atropos.
Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera . Neil oli neli järeltulijat: Ares , Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida . Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal.
TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD
Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne , Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna ) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio , Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia , Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga ( Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese.
ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES
Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud.
Veda (India) mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus . Tegu on küll pigem nimeanaloogi kui sisulise vastega. Indias minetas Djaus täielikult oma tähtsuse säilitades vaid oma müüdilise paarituse Maaga. Iseseisvana ei ole Djaus Veda mütoloogias kuigi oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes.
Zeus kujutatuna linnu seljas.
Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa
Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita
Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak
4