Piibli kümme käsku tänapäeval (1)

Piibli kümme käsku tänapäeva ühiskonnas
Milleks me vajame seadusi või reegleid? Aristoteles on öelnud, et ilma seadusteta elaksime me veel koobastes, kuid väidab ka, et isegi koopainimestel olid omad kokkulepitud reeglid. Kas inimesed saaksid hakkama ilma seadusteta ja kindlate reegliteta? Seda me ei tea, sest kindlad reeglid on olnud meid juhtimas ja suunamas terve elu. Mina usun, et ilma seadusteta valitseks maailmas korralagedus ja keegi ei teaks , kuidas õigesti käituda või tegutseda. „Kus lõpeb seadus, seal algab türannia,“ ütles kord Briti riigitegelane William Pitt.
Vale oleks arvata, et seadused on selleks, et meie vabadusi piirata. Reeglid muudavad meie elu hoopis vabamaks, kui me arvatagi oskame. Seadusi kasutatakse selleks, et tagada kord ja turvalisus. Need kirjeldavad seda, kuidas inimesed peaksid käituma ning nad kaitsevad õigusi, pakuvad hüvesid ja näevad ette kohustusi. Reeglid aitavad inimeste kooselu korrastada.
Piibliski on toodud 10 käsku, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei pruugi tänapäeva seadustega kokku minna. Selle pika aja jooksul on ühiskond palju muutunud ja väärtusedki teised. Kuid siiski, üldiselt on käitumiskombed üsnagi sarnased. Näiteks ei tohi sa varastada ega tappa ka praegusel ajal. Kirjutamata seadus on ka keeld valetada ja seda on ka abielurikkumine .
Tänapäeval on aktuaalne austada oma ema ja isa, kuid see sõltub pigem inimese haritusest ja kasvatusest . On inimesi, kes ei austa oma esivanemaid ja ei tunne ennast selle pärast isegi halvasti. Nad ei mõista, et nad midagi valesti teevad. Mina tunnen , et minu vanemad on mulle väga tähtsad, sest nad on mind terve elu suunanud ja õpetanud. Arvan isegi, et ilma nendeta ei tuleks ma oma eluga toime.
Piibli esimene ja tähtsaim käsk räägib ainult ühe jumala austamisest. Praegu see nii ei ole, sest ühiskond on palju vabam ja iga inimene võib ise otsustada, keda tema austab. Kristlusel on küll suur mõjuvõim ka praegugi, kuid inimene ei ole enam kohustatud ainult ühte ja ainsat jumalat järgima. Asjata ei tohtind suhu võtta ka Jumala nime. Selle kohta ei tea ma ühtegi seadust, mis seda praegu keelaks.
Piibel ütleb, et pühitsema peab nii hingamispäeva kui ka puhkepäeva. Praegu, kui minna hingedepäeval surnuaeda, leiab sealt suure küünaldemere, mis näitab, et see on inimeste jaoks nüüdki justkui seadus. Meil peres on kombeks panna isegi kodus kadunute auks küünal põlema ja sama tava on ka meie tutvusringkonnas. Siiski ei saa öelda, et see on seadus. Küll aga võib seda nimetada kombeks või siis armsaks viisiks austada surnuid. Puhkepäeva aga tähistatakse vähem. Siiani on küll kombeks olla pühapäeviti kodune, teha sauna ja puhata , kuid väga vähesel määral. See sõltub ju ikkagi inimeste töögraafikust.
Viimased käsud ütlevad, et sa ei tohi himustada ligimese koda, abikaasat ega vara. Need käsud peaksid olema igale intelligentsele inimesele tähtsad. Kahjuks aga leidub praeguses ühiskonnas sellele palju vastupidiseid näiteid. Need reeglid on nagu unustatud. Nende rikkumist ei peeta enam isegi veaks .
Võib öelda, et maailm on selle ajaga üsna palju muutunud, sama on ka reeglitega. Kuid nendel käskudel on igasugune tõepõhi olemas. Selleks ei pea olema usklik , et nendest aru saada või et neid järgida. Piiblikäsud peaksid olema eeskujuks igale inimesele.