10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku. Need on käsud, mida inimesed järgima peavad
Kas seadused piiravad vabadust? Inimkond on Maal elanud juba ülimalt pikka aega. On toimunud suur areng ning igasugused revolutsioonid nagu näiteks tööstuslik revolutsioon jms. Inimesed on palju tsiviliseeritumad ja on loonud omavahel ühiskonna, kus elada. Ühiskonna korralikuks toimimiseks on loodud selleks riigi poolt seadused, mida absoluutselt kõik inimesed, kes on osa riigist järgima peavad. Koos nende seadustega on keelatud palju asju, mida inimene teha ei tohi ja kui ta nende asjade tegemisega vahele jääb, karistatakse teda selle eest ning võetakse temalt vabadus. Kas siis seadused vangistavad inimese ja piiravad tema vabadust? Seda võib mitut moodi vaadata. Otseses mõttes jah, seadused piiravad meie vabadust. Öeldakse isegi, et inimene on nagu riigi ori ja peab täitma kõiki riigi käsklusi ja nõudmisi. Inimene peab pidevalt seadusi järgima ja kogu aeg teisi austama ning nendega arvestama, mis on kurnav ja teeb elu keerulisemaks. Ku
Kuulumine krikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlbust. " Üle terve maailma on väga palju uske ja iga usk on einev. Kui eestis on suuremad usud Luterlased, Õigeusklased, katoliiklased ja natuke vähem on ka juute, kellel on üks jumal, siis välismaal on palju uske, kus on mitu jumalat. Järelikult, ei saa seda käsku panna seadustesse. Suur osa on ka eetikas. Sa pead austama inimest, kes on usklik või on üldse välismaalane, kes pooldab mitut jumalat. Sa ei saa teda solvata või halvustada, sest ta on usklik või teise usuga. * Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta Ühiskonnas on väga sageli kuuldav "Issand Jumal" või "Issand". Seda kasutatakse väga sageli. Kui võtta kristlaste poolelt, siis ei tohi "jumala" nime niisama suhu võtta. Tema
teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Äravalitud rahvas Äravalitud ei tähenda, aga nende meelest mingeid eesõiguseid või õnne vaid hoopis kannatusi ja leina. Eelkõige on kannatuste all mõeldud pidevat tagakiusamist teiste rahvaste poolt ning mitmeid kordi kodumaa vallutamist ning omalt maalt välja saatmist. "Äravalitud rahvaks" võivad nad ennast kutsuda ka sellepärast, et Piibli järgi oli Iisraeli rahvas esimene, kelle vahendusel Jumal andis oma käsud, seadused ja korraldused. Kogu ajaloo vältel on juudid juhindunud ideest, et nad on Jumala ehk Jahve poolt äravalitud rahvas ning,et inimene on oma elu eest Jumala ees vastutav, mis väljendub Tema poolt antud seaduste hoolikas järgimises. Juudid on nimetanud end Aabrahami lasteks, kuna Jumal andis just Aabrahamile u 2000. a eKr tõotuse: «Ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa,
Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu see juhib inimeste käitumist, seab inimeste käitumisele suunad ja piirid. Arusaam, mis on eetiline ja mis mitte, ei ole päris ühtne ja püsiv suurus. Erinevatel aegadel, erinevates maades on eetika normid olnud
2.1.1 Allika tekkelugu Seaduse tekkelugu pärineb 1. sajandist eKr ja tugineb täielikult ajaloolisele pärimusele ja seega julgen väita, et tekkelugu on oletatav, kuna ei rajane täielikult säilinud kindlatel faktidel. Ajal mil kuningas kukutati, sattus Rooma rahvas jälle ebakindlasse õiguslikku olukorda, elati rohkem tavaõiguse kui kirjutatud seadsute järgi, sest viimase kukutamisega kadusid kuninga poolsed seadused. Kõige pikemalt on uurinud XII tahvli saamisloost ja kümme aastat kestnud eelloost Livius, lisaks samaaegsed ja hilisemad autorid ( Halikarnassosest, Diodoros, Cicero, Tacitus) arvates, oli seaduse väljaandmise põhjuseks pleebsi nurin, et patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Selle lõpetamiseks valiti kümme üldtunnustatud autoriteediga meest, kes pidid Kreeka riikidelt õigusalast nõu küsima ja riigile seadustega aluse panema
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Äravalitud rahvas Äravalitud ei tähenda, aga nende meelest mingeid eesõiguseid või õnne vaid hoopis kannatusi ja leina. Eelkõige on kannatuste all mõeldud pidevat tagakiusamist teiste rahvaste poolt ning mitmeid kordi kodumaa vallutamist ning omalt maalt välja saatmist. "Äravalitud rahvaks" võivad nad ennast kutsuda ka sellepärast, et Piibli järgi oli Iisraeli rahvas esimene, kelle vahendusel Jumal andis oma käsud, seadused ja korraldused. Kogu ajaloo vältel on juudid juhindunud ideest, et nad on Jumala ehk Jahve poolt äravalitud rahvas ning,et inimene on oma elu eest Jumala ees vastutav, mis väljendub Tema poolt antud seaduste hoolikas järgimises. Juudid on nimetanud end Aabrahami lasteks, kuna Jumal andis just Aabrahamile u 2000. a eKr tõotuse: «Ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa,
Kõik kommentaarid