Erinevate usundite toitumisharjumused (0)

JUDAISM
Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon , mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud . Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi , budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse . Kui aga vooruslik juut sureb , siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad.
Sabat .
Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas.  Challah  ´iks nimetatakse sabati ajal söödavat palmikleiba või uue aasta puhul küpsetatud suletud ringi kujulist õnneleiba. Challah palmitsetakse 6-st taignaribast ja laual peab neid alati olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed.
Söömisest judaismis:
Liha ja piim.
Judaism keelab süüa korraga liha- ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat keetma tema ema piimas sees," on öeldud kirjasõnas. Iisraelis, kus muidu loetakse kõike alati täht-tähelt, on see keeld laienenud igasuguste piima- ja lihasaaduste koos söömise keeluks. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Piima-lihakeeld laieneb ka söömisvälisele tegevusele: ühe ortodoksse juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi tegemiseks - serveerimiseks ning kaks kraanikaussi ja nõudepesumasinat. Ikka piima- ja lihanõude jaoks eraldi.
Matsa.
Matsa on leiva aseaine paasapühade kaheksal päeval. Toora järgi oli Iisraeli lastel Egiptusest lahkumisega nii tuli takus, et neil polnud aega lasta leival kerkida ja see küpsetati kiiresti. Paasapühade matsa on tehtud vaid jahust ja veest, teisi lisandeid võib panna muu aja matsadesse.
 Iisrael on tõeline rahvusköökide paabel. Iisraeli toidukultuur on kujunenud Lähis- Ida köögi segunemisel paljude erinevate rahvaste köökidega, kuna maailma eri paigust sinna ümberasunud juudid on alati kaasa toonud ka oma toitumistavad. Nii leiab igapäevasest menüüst Balkanimaadest pärit piruka burek’i, Maroko munaroa, Iraani kastmeid.
Lisaks on Iisraeli köögi eripäraks juudi kultuurile omase koššerreeglistiku järgimine.
Koššer on juudi seadustele vastav söömis- ja toiduvalmistamiskultuur, mis põhineb piiblilool Moosese ja Iisraeli laste 40-aastasest kõrberännakust Egiptuse orjapõlvest tõotatud maale Palestiinasse (kui muidu kahe nädala pikkuse teekonna läbi- miseks 40 aastat kulutada, siis on tõesti aega, et kõikvõimalikke reegleid tuhandete kaupa välja mõelda). Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu, nt ähk, kaheksajalg, krevetid jms.
Olenevalt piirkonnast võetakse koššertoi- tu tõsisemalt või vähem tõsisemalt – kui Tel Avivis on koššerrestorani sushi -, grill- ja itaalia restoranide vahelt raske leida, siis Jeruusalemmas on vastupidi. Hotellide restoranid järgivad alati koššertoidu reegleid.
Iisraeli hommikusöök Rootsi lauas sisaldab piimatooteid ja kala, liha aga mitte. Liha kuulub traditsiooniliselt õhtusöögi juurde, populaarseimad liharoad on grillitud maks ja biifsteek .
Sabati ajal võib toiduvalik olla märkimisväärselt tagasihoidlikum ning paljud söögikohad on suletud.
Palestiina aladel ja araablaste linnaosades ei hooli sabatist ja koššerist muidugi mitte keegi – ehkki sealiha ei leia arusaadavalt ka sealt – ning nälg on täiesti kindlalt viimane asi, mis Iisraelis ohustab.
ISLAM
Islam – Islam üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja  vaimuliku hariduse süsteem.
Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve , almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja.
Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist. 
Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist (ükskõik, kas kägistatud, tugevast löögist, kukkumisest, sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist, gaasist, mürgisüstist vm) ( Koraan 2:173, 5:3)
Sea keeluga seoses on keelatud süüa ka kõike, kus võib olla sees veidigi siga (kuna islami seaduse järgi on keelatud ka need toidud, kus on sees killuke keelatut), st asju, mis sisaldavad searasva või on tehtud seakontidest (näiteks želatiini puhul tuleb paljudes toitudes jälgida, et seda ei oleks, kuna tihti tehakse seda seast) - Eestis on enamuse jogurtite paksendajaks želatiin, samas võib leida maitsestatud hapupiimasid, mis ei ole želatiiniga. Kui moslem soovib kindlasti jogurtit süüa, peaks ta tootja käest uurima , kas kasutatakse loomset või keemilist želatiini. Keelatud on ka sellised tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu, kuna väga suure tõenäosusega on tegemist loomadega , mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud , tanguvorst jne).
Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Allah ütleb Püha Koraanis - " Keelatud on teile laibad, veri ja sealiha ja see mille tapmise juures Allah nime pole lausutud , kägistatud, tapetud , hinge heitnud, torgatud ja kust metsloomad järanud on – väljaarvatud selle, mille te ise olete tapnud.
Kristlus
katoliku kirik , luteri kirik , õigeusu kirik. Praeguseks on kristlus levinuim usund , umbes 2 miljardit inimest.
Õigeusk

• Ristiusu üks peamisi suundi, õigeusklikke on 80  miljonit
  
• Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele paastudele
  
• Palvetatakse enne igat söögikorda ja enne magamaminekut; suurtel pühadel käiakse kindlasti kirikus suurel jumalateenistusel; igal laupäeval ja pühapäeval käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel
  
• Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite ; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud
  

Kristlus on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saavutustest 4e.Kr. - 30 p.Kr.
1054 aastal jagunes kristlus kaheks:
Toitumise eripära on peamiselt seotud paastudega. Katoliiklikul ja õigeusu kirikul esineb erinevusi  paastuaegades, sest osalt on kasutusel gregoriuse kalendri kõrval ka juliuse kalender.
Mõlemas järgitakse iganädalasi paastupäevi kolmapäeval ja eriti reedel (Jeesuse surmapäeva mälestuseks).
Reeglina ei tarvita õigeusklikud veretoite.
BUDISM
Budism- Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.
Budism on levinud suuremal osal Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele.
Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Tõenäolised eluaastad 566 - 486 eKr.
Budism ei keela millegi söömist. Aga enamasti söödakse taimseid toite. Mis pidid hinge puhastama
Budismis on 4 tõde:
1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.)
2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid)
3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega)
4. Selleks on 8-osaline tee.
8 osaline tee:
1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba.
2. Õige kavatsus . Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted
3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust.
4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine, tapmine
5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises.
6. Õige püüdlemine.  Vabanemine lootmisest ja kartmisest.
7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed.
8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste lõpetamisele.
Kolm viimast õpetust on mõeldud vaid munkadele.
Budistid - mungad väldivad igasugust liha.
Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata.
Hinduism - India elanikest on 80% hinduistid.
Kuna hindud näevad kõiges jumalikkuse kohalolekut, austavad nad ka kõiki eluvorme . Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Seepärast on hindud enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend , ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine
Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad.