Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Zeus ja tema jumalannad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on kes antiikmütolooias?

Tallinn Õismäe Humanitaargümnaasium
ZEUS JA TEMA JUMALANNAD
Referaat
Koostaja : Kristel Kiisk
Klass: 10 A
Juhendaja : Jaan Õispuu
Tallinn 2010

SISUKORD



SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KES ON ZEUS 4
1.1 ZEUSI SÜND JA LAPSEPÕLV 4
2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD 5
3. ZEUSI ABIELUVÄLISED JÄRELTULIJAD 6
4. ZEUSI SAMASTUMINE TEISTE MÜTOLOOGIATEGA 7
4.1 KREETA ZEUS 7
KASUTATUD MATERJALID 8


SISSEJUHATUS


Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud – märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua.
Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud , kuid siiski. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted.
Zeus on minu arvates üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias – teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas – oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu.
Järgneva referaadi olengi kirjutanud siis Zeusist ja tema jumalannadest.

1. KES ON ZEUS


Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning ka taeva- ja äikesejumal. Teda iseloomustavateks sümboliteks või atribuutideks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Vanarooma mütoloogias samastub temaga jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Zeus lähenes oma armukestele erinevatel viisidel . Mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana.
Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. (Wikipedia, Zeus)

1.1 ZEUSI SÜND JA LAPSEPÕLV


Zeusi vanemad olid titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal . Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kivi oli Kronose maos nii raske, et ta lasi Gaial anda endale rohtu, mis ajas iiveldama ja ta oksendas koos kiviga välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Selle sama kivi paigutas Zeus Delfisse, kui ta oli pärast rasket võitlust tõuganud võimult oma isa ning paisanud ta Tartarosse koos talle appitulnud titaanidega. Võit ei oleks olnud võimalik ilma hekatonheirideta, kes suutsid visata üheaegselt kolmsada kivi, ja ilma kükloopideta, kellele Zeus võlgnes tänu välgu ja müristamise eest. Aga Zeusi võim oli ohus veel ka pärast seda, sest ta pidi võitlema gigantidega ja sajapealise koletise Typhoniga maailma valitsemise pärast, mis oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele . Zeusil oli taevas, Poseidonil meri ja Hadesel allilm . (G. Fink 2000 : 285, 286)
Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. (Wikipedia, Zeus)

2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD


Zeusi esimene abikaasa oli Metis , „kes teadis kõige rohkem kõigist jumalaist ja surelikest inimestest“. Metisega sündis neil tütar Athena , kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus – Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286)
Zeusi teine naine oli Themis , kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho , Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid)
Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera , „kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat“. (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares , Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida . Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. (G. Fink 2000: 52, 119, 96, 286)

3. ZEUSI ABIELUVÄLISED JÄRELTULIJAD


Zeusil oli palju armukesi, nende naiste kõrval kellega ta juba abielus oli, seetõttu oli tal ka palju järglasi. Järgnevad armukesed ja järeltulijad on kõige olulisemad Kreeka mütoloogias.
Eurynome sünnitas Zeusile kariidid, keda nimetati antiikmütoloogias ilujumalannadeks. Nendeks olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas. (Wikipedia : Kariidid)
Demeteriga said nad Persephone , kes on hilisem Hadese abikaasa. (G. Fink 2000 : 88)
Veidi hiljem armus Zeus Mnemosynesse ning ta tuli üheksal ööd järjest tema juurde. Tulemuseks oli üheksa tütart e. muusat . Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (G. Fink 2000 : 286)
  • Erato oli armastusluule muusa .
  • Euterpe (lõbustaja, rõõmustaja) oli lüürika muusa.
  • Kalliope (kaunihäälne) oli eepilise luule muusa.
  • Kleio oli ajaloo muusa.
  • Melpomene oli tragöödia muusa.
  • Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa.
  • Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa.
  • Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa.
  • Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad)
Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna . (G. Fink 2000: 182; Cotterell & Storm 2006: 496)
Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. (G. Fink 2000 : 286)

4. ZEUSI SAMASTUMINE TEISTE MÜTOLOOGIATEGA


Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Ka tema kasutas piksenooli, kuid selleks et juhtida inimeste tegevust ja kaitsta roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat . Zeusi ja Jupiteri käsitletakse kui ühte jumalat. Teadlaste poolt on tehtud kindlaks, et Jupiteri liiderlikkus, armuseiklused ja tema armukade abikaasa Juno (Iuno) on Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. (G. Fink 2000: 154)
Egiptuse päikesejumalat Amon -Ra’d on samuti samastatud Zeusiga. (G. Fink 2000: 37)
Veda mütoloogias e. India mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegemist on küll pigem nimelise vastega kui sisulisega. Indias säilitas Djaus oma tähtsuse, vaid oma müütilise paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135)


4.1 KREETA ZEUS


Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse “Kreeta Zeusi”, kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda väärusuna, millest tekkis vanasõna kreetalaste valelikkusest. (Puhvel 1996: 135, 136)

KASUTATUD MATERJALID


Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak
Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita
Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa
http://et.wikipedia.org/wiki/Hoorid (23.veebruar.2010.a.)
http://et.wikipedia.org/wiki/Moirad (02.märts.2010.a.)
http://et.wikipedia.org/wiki/Muusad (12.märts.2010. a.)
http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus (23.veebruar.2010.a.)
Vasakule Paremale
Zeus ja tema jumalannad #1 Zeus ja tema jumalannad #2 Zeus ja tema jumalannad #3 Zeus ja tema jumalannad #4 Zeus ja tema jumalannad #5 Zeus ja tema jumalannad #6 Zeus ja tema jumalannad #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crystella353 Õppematerjali autor
Zeusist ja tema jumalannadest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Zeusi lapsepõlv ja sünd
4
doc

Zeusi lapsepõlv ja sünd

ZEUSI LAPSEPÕLV JA SÜND Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all.

Ajalugu
Referaat Zeusist
4
doc

Referaat Zeusist

Referaat Zeus Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. (Fink 2000: 285)

10.klassi ajalugu
12 olümplast- taevalik perekond
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi

Ajalugu
Kreeka jumal - Zeus
6
docx

Kreeka jumal - Zeus

Pelgulinna Gümnaasium Kreeka jumal - Zeus Kokkuvõte Katre Kasemets 6.C klass Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna

Ajalugu
Mõisted kreeka mütoloogiast
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000).

Kirjandus
Vana-Kreeka Jumalad
12
docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes,

Ajalugu
Vana kreeka jumalad
2
rtf

Vana kreeka jumalad

Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti

Kirjandus
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Kronos kohitses oma isa ja muutis ta valitsemisvõimetuks. Uranos needis kättemaksuks Kronose ja soovis, et kõik, mis Kronos talle tegi temale ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed. Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun