pole... Olen aegade jooksul jälginud, kuidas meil seadusi tehakse ja ellu viiakse. Otsused võetakse vastu ja viiakse ellu kohe ja praegu. Kiirustades ja pikemalt mõtlemata tehakse ära ja seejärel hakatakse tehtut muutma ja tegelikkusega vastavusse viima. Meil Eestis on vaja kõik asjad kohe ära teha, justkui võiksime kuhugi hiljaks jääda. Elav näide kohetegemisest oli alkoholiseaduse muutmine ja vastuvõtmine uues redaktsioonis. 2014. aastal seoses korrakaitseseaduse muudatustega anti ükskõiksele kodanikule vabad käed juua alkoholi avalikus linnaruumis, mis riivas korrast lugupidavate linnakodanike silma (Suviste, M. 2014). Probleemid seoses alkoholi tarbimisega avalikus kohas kasvasid ja Riigikogu võttis vastu otsuse muuta alkoholiseadust. 2015. aasta alguses tegeles Riigikogu toonane koosseis alkoholiseadusesse muudatuste sisseviimisega. Kiirustades võeti alkoholiseadus uues
luikede järv see on printsi kujutluste maailm, kuhu on kerge põgeneda reaalsest elust otsima õnne ja armastust, kuid millest on tihti raske leida tagasiteed. Odette on vaid printsi kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus." Pjotr Tsaikovski "Luikede järv" -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitsevi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid:
rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika
Instituudist). Raamat koostati neljas eksemplaris ja jaotati ametlikuks kasutamiseks looduskaitseasutustele. 1987. aastal tuli Punast Raamatut hakata täiendama Moskvast antud uute eeskirjade järgi - koostati uued nimekirjad, kuid töö jäi pooleli. Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu redigeerimist. 1994. aastal moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juurde Punase Raamatu toimkond, mille tööd juhib bioloogiadoktor Arvi Järvekülg. Punase Raamatu uues redaktsioonis lähtutakse taas rahvusvahelise Punase Raamatu ning Soome ja Rootsi Punaste Raamatute eeskujust. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on määratletud Eesti Punase Raamatu liikide kategooriad: 0 HÄVINUD VÕl TÕENÄOLISELT HÄVINUD (Hv) 1 ERITI OHUSTATUD (Eo) 2 OHUALTID (Oa) 3 HARULDASED (Hr) 4 TÄHELEPANU VAJAVAD (Tv) 5 MÄÄRATLEMATA (Mr) Eestis on Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhtimisel Punane Raamat kokku pandud neljal korral aastail 1979, 1988, 1998 ja 2008. Eesti 1998
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak
folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 1857-61 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja
lühendatud Russkaja Pravda ei ole lihtsalt väljakirjutised Russkaja Pravda ulatuslikust redaktsioonist.23 Selle redaktsiooni analüüsi tegemisel ajaloo teadlased pidavad rohkem tähelepanu esimesele nimerikjale, kuna teine on meieni jõudnud defektidega . 24 Lühendatud redaktsiooni põhiallikaks sai üks ulatusliku redaktsiooni nimekirjadest, mis kuulus Troitsi redaktsioonile, ja oli ümbertöötatud Moskva riigi põhjal. Suhe ulatusliku redaktsiooniga küll omab koha, kuid analüüsitavas redaktsioonis leiduvad ka normid, mis tekkisid isegi varem, kui ulatuslik regulatsioon kujunes välja. Ilmselge näite paistab välja võrreldes lühendatud redaktsiooni artikli 23, artikli 74 ulatusliku redaktsiooniga. 23 artiklist võib lugeda , 3 25. Ja siit võib jälgida, milles erinevus seisneb. Ulatusliku redaktsiooni 74 artiklis (selle sõnum ja sisu vastab lühendatud redaktsiooni 23 artiklile) kasutatakse sõna ,,", aga lühendatud redaktsioonis sama tähendusega kasutatakse sõna ,,"
neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ning ka iseloomulike Hispaania tantsurütmide poolest. Suur osa tema orkestriteoseid on tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tihti oli teose algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see Joonis.2. Maurice Ravel teistesse zanritesse. Näiteks süit ,,Hane-ema". Ballett ,,Boolero" on kogu Prantsuse helikunsti tuntuim teos, mille kirjutamise mõtte andis Ravelile Vene Balleti andekas baleriin Ida Rubinstein. Teise kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti muutumatuks. Ainsad muusikalised väljendusvahendid, mis muutuvad, on
Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010).
institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima liidu sihte. Riigil peab olema avaliku halduse sektor. Rooma leping- rahvusvaheline leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Lepingu algne nimetus oli Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, kuid Maastrichti lepinguga kustutati sõna "majandus-" ning muudetud redaktsioonis on seega lepingu nimi "Euroopa Ühenduse asutamisleping." Lepingu sõlmisid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 2. ELi põhiinstitutsioonid ja nende tegutsemise põhimõtted: Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki
,,Sõjahaudade kaitse seadus", omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. 3 Saadav vertikaalne liigitus ongi ,,rahvusliku õiguskorra püramiid" ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise
paksend on mõhn. 6. Tähtkujud Kuidas orienteeruda heledate tähtede küllalt suures hulgas? Sellele küsimusele leidis inimene juba ammu küsimuse: ta hakkas tähti teatud viisil rühmadeks jaotama, neist kujundeid moodustama. Ta kandis oma maapealsed müüdid ja nende teelased - jumalad ja kangelased - üle taevavõlvile. Tekkisid tähtkujud, mille nimetused on enamasti kreeka päritoluga, kuigi nad meile on jõudnud ladina redaktsioonis. Tihti on need nimetused aga veelgi vanemad, kajastades müüte veeuputusest. Niisugused on näiteks Veevalaja (Aquaris), Laevakiil (Carina), Ürgjõgi (Eridanus), Kaaren (Corvus), Tuvi (Columba) jne. Nende päritolu ulatub tagasi babüloonia või veelgi varasemasse - sumeri aega, 4000-5000 aastat tagasi. Mitmetel tähtkujudel, eriti taeva lõunapoolkeral, on aga märksa hilisemast ajast pärit nimetused. Kui tähtkujude nimetused on säilinud läbi aastatuhandete, siis üksiktähtedel,
soovitakse suurendada vallas sündivust ja toetada valla konkurentsivõimet. 2) Lisandunud on ka punkt neli sõnastusega:“ kui sotsiaaltöötajatel on andmeid selle kohta, et toetuse taotleja võib toetust kasutada ebaotstarbekalt, võib vallavalitsuse korralduse alusel rahalise toetuse asemel anda toetus ka imikule vajalike asjadena“. Punkti lisamise vajadus tuleneb sotsiaaltöö praktikast. 3) Vanas määruses § 3 lg 2 esinev koolitoetus on asendunud uues redaktsioonis mõistega 1 klassi astuja toetus. Nimetust muudeti selguse huvides, sest ka vana määruse mõistes oli osaliselt tegemist ühekordselt makstava toetusega kooliminemise puhul. Ära on jäetud gümnaasiumi lõpetaja toetus, kuna valla territooriumil ei ole enam gümnaasiumit. Uus määrus määratleb punkt 1-s esimest korda koolimineva lapse toetuse saamise õigust lapsevanemal juhul, kui tema enda ja koolimineva lapse elukoht koolimineku aasta 20
tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on
see paikneb. Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada. (p 18) Kuna alajaam on üldreeglite järgi vallasasi, ei ole selle valduse väljanõudmise nõude lahendamisel tähendust, kas seda lugeda ka eri ajal eri redaktsioonis kehtinud sätete järgi tehnorajatiseks. Tehnorajatisi reguleerivad sätted laiendasid üldreeglitega võrreldes võimalusi mingi rajatise mittelugemiseks kinnisasja osaks ja tehnorajatise omamiseks lahus kinnisasjast, kus see paikneb. Kui mingi asi on vallasasi juba üldreeglite järgi, ei mõjuta selle tehnorajatiseks lugemine asja õiguslikku seisundit vallas- või kinnisasjana või kinnisasja osana. Rajatise
2008. Peakorter Bernis. · Eesmärgiks arendada ühtseid reisijate- ja kaubaveo eeskirju (nt COTIF) · Raudtee infrastruktuuri kasutamise eeskirjade arendamine · Vagunite kasutamise efektiivsemaks muutmine · Tehniliste normide ja raudteematerjalide nõuete kehtestamine · Raudteedele juurdepääsu tagamist kindlustava seadusandluse arendamine COTIF 9. mai 1980. aasta Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis A Reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV); B Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIM); C Määrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta (RID); D Vagunite kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitlevate lepingute ühtsed eeskirjad (CUV); E Infrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad (CUI);
ühendustele. 2005.a detsembris vastu võetud standardi täiendus 802.16e lisab võimalused, mis on vajalikud võrgu mobiilsuse tagamiseks. Mobiil WiMAX on traadita lairiba ühendus, mis võimaldab ühildada mobiilset ja paikset võrku omavahel. Mobiil WiMAX kasutab raadioühenduseks ortogonaalset sagedusjaotuslikku ühispääsu (Orthogonal Frequency Division Multiple Access OFDMA). Kasutatavate kanalite võimalikud ribalaiused on 1,25 kuni 20 MHz. Mobiil WiMAX 1 redaktsioonis (Release1) kasutatavate kanalite ribalaiused on 5; 7; 8,75 ja 10 MHz. 1 redaktsioonis nähakse ette sageduste 2,3; 2,5 ja 3,5 GHz kasutamist. Mobiil WiMAX omadusi: · Andmeedastuskiirus on 1 sektori allalaadimisel maksimaalselt 63 Mb/s ning 1 sektori üleslaadimisel 28 Mb/s 10 MHz ribalaiusega kanali korral · Kanalite suur ribalaius ja erinevate sageduste kasutamine annavad mobiilversiooni kasutamise võimaluse kõikjal maailmas
ühendustele. 2005.a detsembris vastu võetud standardi täiendus 802.16e lisab võimalused, mis on vajalikud võrgu mobiilsuse tagamiseks. Mobiil WiMAX on traadita lairiba ühendus, mis võimaldab ühildada mobiilset ja paikset võrku omavahel. Mobiil WiMAX kasutab raadioühenduseks ortogonaalset sagedusjaotuslikku ühispääsu (Orthogonal Frequency Division Multiple Access OFDMA). Kasutatavate kanalite võimalikud ribalaiused on 1,25 kuni 20 MHz. Mobiil WiMAX 1 redaktsioonis (Release1) kasutatavate kanalite ribalaiused on 5; 7; 8,75 ja 10 MHz. 1 redaktsioonis nähakse ette sageduste 2,3; 2,5 ja 3,5 GHz kasutamist. Mobiil WiMAX omadusi: · Andmeedastuskiirus on 1 sektori allalaadimisel maksimaalselt 63 Mb/s ning 1 sektori üleslaadimisel 28 Mb/s 10 MHz ribalaiusega kanali korral · Kanalite suur ribalaius ja erinevate sageduste kasutamine annavad mobiilversiooni kasutamise võimaluse kõikjal maailmas
väljatöötamist. Soovides isikute õiguspositsioone ulatuslikult kaitsta, oli Eesti seadusandja paljude teiste Mandri-Euroopa riikide eeskuju järgi otsustanud lisaks õigusvaidlusi lahendavatele kohtutele luua institutsioonid, mis võimaldaksid õigusvaidlusi ennetada. Erinevate riiklike registrite ja muude riigiorganite kõrval on üheks olulisemaks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks notar.11 Sellel perioodil ilmus uues redaktsioonis Notariaadiseadus. Lisaks sellele töötati välja seadused mis reguleerisid: notari tasu, tõestamise korda, pärimisasjadega seotud tehinguid, Notarite koja korda. Algas suur Notariaadi reform, millest tahaksin kirjutada järgmises peatükis. 1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal Vene notariaat, mis arenes vastavuses ülemaailmsete tendetsidega, omas olulisi spetsiifilisi isepärasusi, mis olid põhjustatud Venemaa ajaloo arengukäigust. Tänapäevani ei teata
esinemusest aga hõljub kaaluta olekus nende kolme tõmbevälja vahel: kuusis, kaasis; koordis, kaardis; kuudris, kaadris; koosus, moosus jpt. 14 Libasõnade esinemus ei piirdu reduplikatiividega. Mõistatuses leivateoriistade kohta järgneb algusele Puust tehtud puka-paka (= leivamõhk), niinest tehtud nika-naka (= sõel)... sageli sõmerane komponent, mis tähendab ahju ja tähistatud sõnadega, mil pole eesti keeles tähendust: ühes redaktsioonis kõige sagedamini rää(t)skopp (aga ka rääsiskupp, rää(t)skott, rääskukk, rääsku(kene), räätskull, räätskulp, rääsk, raspunn, pääspukk jts.), teises redaktsioonis aga sagedamini tatsvaar, kuid ka nt. taatsvaat, tatsva, tutsvaar, satsvaar, sõtsvaader, satva, atsva vm. Mõistatus võib olla kolmest või enamast osast koosnev rida, mille osade subjektid on eritüüpsed, nt. kaks pärisnime teesklevat libasõna ja tõeline pärisnimi: Punder puus, mander maas, Hindrek all
haldusorgani poolt lepingulise õigusabi kasutamist, kui selle tingib vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud. Sellisel juhul võib kohus lugeda aga põhjendamatuks vastaspoolelt õigusabikulude väljanõudmise haldusorgani kasuks (samas 2005:1238). 7. Nõustaja halduskohtus TsMS §228 sätestab nõustaja instituudi kohtumenetluses. Esmakordselt toodi nõustaja kohtumenetluses seadusesse sisse TsMS- i redaktsioonis, milline jõustus 01. jaanuaril 2005.a. Halduskohtumenetluse seadustik nõustajaga seonduvat ei reguleeri, kuid HKMS § 5 lg 1 järgi juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Seega on nõustaja osalemine lubatud ka halduskohtumenetluses. TsMS §228 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut
enda suhtes. Taarapita nime võiks seega tõlgendada predikatiivselt kui vaeglauset ,,Taara (on) suur" või ka atributiivselt Taara-suur ehk tänapäevasemalt Suur Taara. 7. Mille poolest erinevad regivärsilise loomislaulu eesti, ingeri ja soome-karjala redaktsioonid? Kuidas suhestub läänemeresoome regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ilmalinnu loo puhul võib eesti redaktsioonis olla loo kandvaks tegelaseks olev lind olla nii vares, lõoke või mis tahes lind, keda "pühaks" peetakse. Pärnu ja Läänemaa rannakihelkondades tõuseb see lind merest ja laulu ühes arenduses väidetakse ta olevat sündinud saarel kasvava õunapuu viljast, mille tuul vette raputab (kajastus kosmilisest viljapuust?). Need motiivid on tähelepanuväärsed, kuna ääretu ürgookean on paljude rahvaste loomislugude lähtepilt (esineb Piibliski) ning seob vastavat eesti
Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus sagedusel 500 Hz, kui ebasoodsate hälvete summa normkõverast on lubatud piirides. Vastavalt standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetele rakendatakse õhu- ja löögimüra isolatsiooni hindamisel heliisolatsiooniindeksitele parandustegureid, nn spektrilähendajaid (C-korrektsioon). Projekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu 2. redaktsioonis, samuti standardis EVS 842:2003, on see nõue antud soovituslikuna. Spektrilähendaja on arv, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Müraallikate spektrid (spekter nr.1 - roosa müra, spekter nr.2 - transpordimüra) ja müraallikate liigitus vastavalt spektraalsetele omadustele on määratletud standardis EN ISO 717-1. Inimeste elutegevusest põhjustatud olmemüra vastab spektrile nr.1
Kuni 30. juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 volitas rahandusministrit kehtestama maksu tasumisega viivitamise eest makstava intressi määra. Riigikohus tunnistas selle normi põhiseadusvastaseks, sest seadusereservatsiooni klausli kaitsealasse kuulub ka maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ehk maksuintress (RKPJKo 05.11.2002, 3-4-1-8-02). Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 7 (27.07.2000 kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsioonis) delegeeris maksuobjekti määratluse, sest säte andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga (RKPJKo 26.11.2007, 3-4-1-18-07). Ka parkimise viivistasu puhul on tegemist maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustusega.
põhiseaduse aluspõhimõtetega. 2.Eesti konstitutsiooniline areng. Eesti Vabariigi konstitutsiooniliste aktide süsteemi kuulub kõrvuti eri aegadel kehtinud põhiseaduse tekstiversioonidele ka rida riigiõiguslikke avaldusi, deklaratsioone, välislepinguid ja muid riigiõiguslike alusdokumente, mis annavad põhiseaduses sätestatud mõistetele sisu ja tähenduse. Sõjaeelses Eesti Vabariigis kehtis kaks erinevat põhiseadust kokku kolmes erinevas redaktsioonis: 1920 ja 1937.a. põhiseadused ja 1920.a. põhiseaduse 1933.a. täiendatud redaktsioon. Põhiseadus aastast 1920 oli aluseks selgelt parlamentaarse riigikorralduse ja Põhiseadus 1937.aastast selgelt presidentaalse riigikorralduse mudelile. Põhiseaduse 1933.a. redaktsioon, mis kujunes 1920.a. algteksti põhjaliku ümberkujunduse tulemusel, jõudmata reaalselt toimima hakata, oli üleminekuvariandiks parlamentaalselt riigivalitsemise mudelilt presidentaalsele. Kui 1920 ja 1933.a
Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub; Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ühine motiiv ääretu ürgookean (esineb ka Piiblis) Loomisele eelnev ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu Soomel ja Indial on seos muna ülaosast saab taevas ja alaosast maa; Ilmatar vastab jumal Brahmale
o) Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise p) 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks 7 q) 18. juuni Brüsseli Ülemkogu kinnitati ühehäälselt põhiseadus r) Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine s) 1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima t) EÜ leping Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping Maastichti u) Põhiseadus · I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta · II osa: Liidu poliitika ja toimimine · III osa: üld- ja lõppsätted · Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat,
o) Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise p) 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks 7 q) 18. juuni Brüsseli Ülemkogu kinnitati ühehäälselt põhiseadus r) Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine s) 1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima t) EÜ leping Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping Maastichti u) Põhiseadus · I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta · II osa: Liidu poliitika ja toimimine · III osa: üld- ja lõppsätted · Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat,
lugu), mitte ei tee suuri ilmutusi ja ei saada prohveteid (näiteks kas või Mooses). Ka Goethe saatan on selline, kes läheb probleemiga ise tegelema ja kõnnib võrdselt Fausti kõrval. Margarita, Meistri armastatu ja kaaslane. Margarita tegelaskuju prototüübiks peetakse Bulgakovi kolmandat naist Jelena ergejevnat, kellega autor kohtus 1929. aastal (Margarita tegelaskuju esines esmakordselt teises redaktsioonis, millega Bulgakov alustas 1931 või 1932). Mõlema naise elust ja tegevusest on võimalik tõmmata mitmeid paralleele, alustades sellest, et kohtumisel oma meistriga olid mõlemad naised ja meistrid abielus, vaatamata sellele puhkes esimesest silmapilgust armastus, mille taolist tihti ei kohta. Jelena on oma päevikus kirjutanud: "Ma olin lihtsalt kindral-leintnant ilovski, kes oli imeline ja üllas mees, abikaasa
o) Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise p) 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks 7 q) 18. juuni Brüsseli Ülemkogu kinnitati ühehäälselt põhiseadus r) Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine s) 1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima t) EÜ leping Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping Maastichti u) Põhiseadus I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta II osa: Liidu poliitika ja toimimine III osa: üld- ja lõppsätted Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister, Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal
Kui kohtunik on veendunud, et käikude kontrollarv saab juba enne noolekese langemist täis, ei tohiks ta siiski laua juurest eemalduda, kui teda tungivamad asjad mujale ei kutsu. Seda võiks ju pidada kaudseks etteütlemiseks, et ajakontroll on läbi. Noolekese langemine fikseeritakse, kell pannakse seisma ja hakatakse kontrollima tehtud käikude arvu. Koodeksi 1996.a. tekstis oli muide art. 6.3 viga, mis parandati 2000.a. redaktsioonis. Olulisem on ju kontrollida mitte art. 8.1 (partii üles-kirjutamine), vaid art. 6.2a (ajakontroll) nõuete täitmist. Kontrollimine on kohtuniku õigus, mitte kohustus. Kui kohtunik on kindel, et käigud on täis, siis pole kontrollimine vajalik. Kontrollimiseks tuleks võtta teine laud. Kui kontrollimist teostatakse mängulaual, tuleb lõppseis üles kirjutada. Kohtunik ei tohiks pärast 40. käiku oma partiiprotokolli kohe abiks anda
p. 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks q. 18. juuni Brüsseli Ülemkogu – kinnitati ühehäälselt põhiseadus r. Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine s. 1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima t. EÜ leping – Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping – Maastichti u. Põhiseadus ● I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta ● II osa: Liidu poliitika ja toimimine ● III osa: üld- ja lõppsätted
“Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid?
ühe aasta Eesti kodakondsuses. ... § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. 1933. a. Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §§ 87 89 alusel Eesti rahvas otsustas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 81, 82, 86 ja peatükk V pealkiri muuta ja panna maksma järgmises redaktsioonis: ... § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise, 3) Riigikogu valimise ja 4) Riigivanema valimise teel. Rahva hääletamisest, Riigikogu valimisest ja Riigivanema valimisest osavõtt on vabatahtlik. ... 1937. a. Eesti Vabariigi Põhiseadus. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 3. peatükk. Rahvas. ... § 34
Kui panga oma vahendid ei vasta teatud nõuetele, siis ka panga tegevusluba tunnistatakse kehtetuks. Rahapesu tõkestamise meetmeid kui on rikutud, siis tunnistatakse tegevusluba kehtetuks. Nagu haldumenetluse puhul ikka, ei alustata kõige rangemast, saab teha ettekirjutisi ja mitte täitmisel saab tunnistada kehtetuks tegevusluba. Tegevusloa lõppemise tagajärjed: Pank enam tegutseda ei tohi, keelatud kõik tehingud ja toimingud. Varem kehtinud redaktsioonis selliseid ettekirjutisi ei olnud. Võib pikendada tegevusluba teatud tehingute suhtes, maksimaalselt 3 kuud, kui majanduslik seis lubab veel mingeid tehinguid teha, siis erandid on lubatud. Panga asutamine Eriseadus võrreldes äriseadustikuga Esimene piirang puudutab panga asutamist, välistatud on aktsiate avalik märkimine. Sissemakse tuleb teha rahas. Täiendavad nõudmised: rida selliseid struktuuriüksuski, mida tavalisel äriühingul ei ole.
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest.
ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 185761 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise
moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse. Ka on võimalik lugeda kui ühiskonnakriitilist satiiri (Gailiti jaoks pole see peamine, kuid see kiht on olemas)
või kui on, siis milliste teiste kaanonite käsitlemist. 3.1.1. Keeleline tõlgendamine 30 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. mail 2005.a. nr. 3-1-1-37-05 Dmitri Demutski süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi. - RTIII, 30.juuni 2005, 21, 212 21 Ökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei saa väita, et altkäemaksu koosseisu redaktsioonis oleks mingi osa sellest tarbetu või tähtsetu. Tõsi, just §-i 294 on seadusandja soovinud kõik altkäemaksus ära mahutada ning seetõttu on sõnastus pigem kantseliidne kui talupojalik. Sõltumata eeltoodust on siiski seal kõik vajalik ning mitte midagi ebavajalikku. Arvestatud on ka järjekindluse põhimõttega, st ei esine erinevates seostes erinevaid tähendusi ja selleks puudub ka vastav põhjus. Autor on seisukohal, et ka üld- ja
laadilt käsutustehing ning see, et pärimislepingus saab teha selliseid pärimisõiguslikke käsutusi nagu et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Sihtkäsund on üks võimalus, kuidas pärandaja pärijaks nimetamine, annakus, sihtkäsundi või sihtmäärangu määramine (1997.a kehtinud saab pärast surma osaleda oma vara korraldamises. Seega on sihtkäsund oma õiguslikult olemuselt redaktsioonis ei olnud seda määratletud). Samuti on praegu kehtivas PärS-is muudetud annaku kohta pärijale või annakusaajale pandud kohustus ehk pärandvara kasutus- ja käsutusõiguse piirang. käivat regulatsiooni (§ 97) laiendatud on testamendijärgse annaku täitmise kohalduvust ning samuti Sihtkäsundiga testaator kohustab pärija või annakusaaja teatud soorituseks. on lisatud abikaasale määratud annakut käsitlevad sätted. §-s 98 on tehtud samuti täpsustavaid sätteid
29. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestav pool võib VÕS § 200 lg 2 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Sätte enne 23. veebruari 2011 kehtinud redaktsioonis olid sõnade "kui tasaarvestava poole nõue on aegunud" asemel sõnad "kui teise poole nõue on aegunud". Kolleegiumi arvates oli sätte varasemas redaktsioonis normitehniline viga, mis muutnuks sätte selle ainuüksi grammatilisel tõlgendamisel sisutühjaks ega taganuks tasaarvestuseks aegunud nõude kui tagatise kasutamist (analoogselt nt TsÜS §-ga 1451). Sätte teleoloogilisel tõlgendamisel saab kolleegiumi arvates mõista sätte varasemat redaktsiooni analoogselt kehtivaga. 30
redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on paigutatud pärast
teost, mille psühholoogilisex sõlmex pidi saama Kalevipojal lasuv hukutav needus. «Ka» algredaktsioon, nn. «Alg K.» (1853; «Esiandeks» ja 12 lugu, 13 817 värssi), ei pääsenud tsensuuritakistuste pärast trükki. Põhjalikult ümbertöötatuna ilmus teos annete kaupa Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 185761 (koos saksakeelse tõlkega; 20 lugu, 19 087 värssi) ja mõne väikese lühendusega lõplikus redaktsioonis (19 023 värssi) rahvaväljaandena 1862 Kuopios. Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, u. kaheksandik värsse pärineb ehtsaist rahvalauludest. Rõhumisvastase põhiideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omailmelise poeetilise vormi poolest on teosel olnud murranguline tähtsus eesti kirjanduse arengus ning kaugeleulatuv ühisk. ja üldkultuuriline mõju
jaoks olla ülemäära koormav. Kui riigil on võimalik valida leebemaid vahendeid, siis neid kasutada õiguskindlus Sellel on mitu aspekti ja vahel neid esitatakse iseseisvate üldpõhimõtetena: tagasiulatuva jõu keeld. Karistusõiguses on see keeld absoluutne ja tähendab seda, et ei tohi karistada teo eest, mis toimepanemise ajal polnud karistatav. Haldusõiguses see keeld nii absoluutne ei ole, sest vältimatult tuleb üsna sageli tuleviku redaktsioonis tähendus omistada sellistele tegudele, mis toimepanemise ajal õiguslikku tähendust ei omanud. õigusselgus st. seadus peab olema sõnastatud arusaadavalt, et sellest saaks aru ja oskaks oma käitumist seada keskmine (keskharidusega) inimene. Vajadusel saab temalt nõuda, et ta kasutaks õigusabi. Õiguskindluse aspektiks on ka mõistliku pikkusega vacatio legise olemas olu avaldamise ja jõustumise vahel
psühholoogilisex sõlmex pidi saama Kalevipojal lasuv hukutav needus. «K-a» algredaktsioon, nn. «Alg-K.» (1853; «Esian¬deks» ja 12 lugu, 13 817 värssi), ei pääsenud tsensuu¬ritakistuste pärast trükki. Põhjalikult ümbertöötatu¬na ilmus teos annete kaupa Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1857-61 (koos saksakeelse tõlkega; 20 lugu, 19 087 värssi) ja mõne väikese lühendusega lõplikus redaktsioonis (19 023 värssi) rahvaväljaandena 1862 Kuopios. Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, u. kaheksandik värsse pä¬rineb ehtsaist rahvalauludest. Rõhumisvastase põhi¬ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omailmeli¬se poeetilise vormi poolest on teosel olnud murran¬guline tähtsus eesti kirjanduse arengus ning kauge-leulatuv ühisk. ja üldkultuuriline mõju. Tõlgete ja ümberjutustuste kaudu on «K.»
kestel. 21 Juhendav kui ka selgitav on nt TsÜS § 3 norm: kui seaduse üks säte täpsustab teist vi kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Soovitav on nt Riigikogule esitatavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vastuvõetud õigusaktidena vormistamise normitehniliste eeskirjade (Riigikogu juhatuse 13.02.1995 otsuse redaktsioonis) p 10 teise lõike norm: paragrahv võib jaguneda lõigeteks (lg.), mille tekst algab uue lausena taandrealt. Väga pikkadest (üle 10-lõikelistest) paragrahvidest tuleks hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid).
ametlikuks kasutamiseks looduskaitseasutustele. 1987. aastal tuli Punast Raamatut hakata täiendama Moskvast antud uute eeskirjade järgi - koostati uued nimekirjad, kuid töö jäi pooleli. Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu redigeerimist. 1994. aastal moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juurde Punase Raamatu toimkond, mille tööd juhib bioloogiadoktor Arvi Järvekülg. Punase Raamatu uues redaktsioonis lähtutakse taas rahvusvahelise Punase Raamatu ning Soome ja Rootsi Punaste Raamatute eeskujust. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on määratletud Eesti Punase Raamatu (ilmus 1998. a.) kategooriad: 0 HÄVINUD VÕl TÕENÄOLISELT HÄVINUD (Hv) püsiv looduslik populatsioon hävinud või tõenäoliselt hävinud. Vaatamata korduvatele otsingutele pole neid leitud üldjuhul alates 1950. aastast (vee-elustiku puhul erandina 1965. aastast), kuid esinemine ajavahemikul 1850...1949 ja 1964 on
1 tähenduses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole aga võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. TsMS § 174 lg 2 teise lause (enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt lisatakse menetluskulude väljamõistmise avaldusele menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 175 lg 1 õigeks kohaldamiseks tuleb nimetatud lauset tõlgendada nii, et õigusabikulude kohta tuleb esitada ka dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Kui menetlusdokument oli puudustega, tuli kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtte kohaselt ka enne 1. jaanuari 2009 anda
Agone kohta süüdimõistva otsuse tegemisel. Kassatsioonis leiab kaitsja, et nende ütluste avaldamine ja kasutamine oli lubamatu. 11. Kolleegium märgib, et V. L.-i kohtueelses menetluses tunnistajana ja kahtlustatavana antud ütluste tõendina avaldamine ja kasutamine ei olnud lubatav. V. L.-i poolt kohtueelses menetluses ütluste andmise ajal 2010. aastal ei võimaldanud KrMS § 291 kuni 1. septembrini 2011 kehtinud redaktsioonis avaldada tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui ta keeldub kohtumenetluses ütluste andmisest KrMS §-s 71 sätestatud alusel. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kohtueelses menetluses ütluste andmise ajal sai tunnistaja lähtuda sellest, et juhul, kui ta peaks tulevikus mingis kriminaalmenetluses osalema tunnistaja rollis ja need ütlused süüstaks potentsiaalselt teda ennast, on tal võimalik realiseerida enda vaikimisõigust
annaabi.ee 
