ballett (0)

Ballett
Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika , kirjanduslik süžee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna.
Ballett koosneb nii soolo -, ansambli- kui ka rühmatantsudest. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais - solisti priimabaleriiniks.
Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- “ Luikede järve”. Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants.
“Luikede järv” on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris . Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika , poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam.
Esietendus 1877 .a. Moskva Suures Teatris.
“Luikede järv” – see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse , iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele. Prints Siegfried ja nõiutud printsess Odett head ja nõid Rothbart ning tema tütar Ottilie halvad karakterid.
Koreograaf- lavastaja Tiit Härm loob oma “Luikede järve” versioonis uue dimensiooni : luikede järv – see on printsi kujutluste maailm, kuhu on kerge põgeneda reaalsest elust otsima õnne ja armastust, kuid millest on tihti raske leida tagasiteed. Odette on vaid printsi kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja mõrsja ideaali , luik on tema jaoks hinge ilu kehastus.”
Pjotr Tšaikovski “Luikede järv” -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitševi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tširkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev ( peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatšeslav Nikkinen ( Benno ). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras .
Esietendus Rahvusooperis “Estonia” 28. novembril 2002.
Esmakordselt oli klassikaline versioon “Luikede järvest” Estonia laval 1940 a.