Impressionism: Maurice Ravel (3)

Referaat
Impressionism: Maurice Ravel
Koostas: ………………….
2011
Sissejuhatus
Impressionismi mõista pärineb Prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Impressionism sai nime Claude Monet ’ maali järgi „ Impressioon . Tõusev päike“. Sõna „impressioon“ tähendab muljet.
Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik teemakäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Hakati eelistama mitmesuguseid helilaade (täistoonlaad, pentatoonika ) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega, lähenedes mõnikord peaaegu improvisatsioonile.
Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega.
Maurice Ravel (1875- 1937)
Ravel oli teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas. Tema muusikaline andekus avaldus juba noores eas: 14-aastaselt läks Pariisi konservatooriumisse, õppis klaverit ja kompositsiooni.
Looming
Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika.
Sümfooniline muusika
Raveli esimeseks meistriteoseks oli „Hispaania rapsoodia“, mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis „Pidu“ kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi .
Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse žanridesse. Selle näiteks on süit „ Hane -ema“ , süidi iga osa on üks muinasjutt . Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti „Adélaide“ saamislugu on sarnane.
Ballett „Boolero“ oli Vene baleriini Ida Rubinšteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale , kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika.
Lavamuusika
Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga „Daphnis ja Chloe “, mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina.
Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on „Hispaania tund“. See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper „Laps ja võlumaailm“, mis on lüürilis-fantastiline ooper. Muinasjuttude ja mänguasjade värvika maailma helidesse panekuks kasutas Ravel teravmeelselt ja leidlikult orkestrivärve, valis pillid , mis annavad kõige paremini edasi tegelaste karaktereid.
Klaverikontserdid
Ravel kirjutas peaaegu ühel ajal kaks klaverikontserti, mis jäid tema viimasteks suurvormideks. Klaverikontserdi D- duur vasakule käele, kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud parema käe. Teiseks oli Kalverikontsert G-duur, mis oli pühendatud pianist Marguerite Longile. Teose orkestratsioon pole sugugi traditsiooniline, näiteks esimeses osas mängib peateemat hoopis pikolofööt.
Teosed sooloklaverile
Raveli suurvormidest klaverile on tuntud kaks tsüklit: „Öine Gaspard“ ja „Couperini haud“. Varasem on triptühhon „Öine Gaspard“, mis on inspireeritud romantismajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi proosapoeemist. Ta kirjutas oma heliteose osad – „Undiin“, „Võõlas“ ja „Scarbo“.
Kuueosalises süidis „Couperini haud“ pöördus ta barokiajastu tantsude forlane’i, rigaudon’i ja menueti poole.
Kokkuvõte
Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli keerulisi rütme. Tema stiilipalett on avar ulatudes impressionismist neoklassitsismini ja jazz ’ini. Impressionismi jälgisid ka Claude Debussy Prantsusmaal, Hispaanias Manuel de Falla ning Itaalias Ottorino Pespighi.