Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTIS ON KOHE VAJA TEHA (0)

1 Hindamata
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
ST17 KÕ2
EESTIS ON KOHE VAJA TEHA
Essee
Õppejõud: Mare Pärenson, MA
Mõdriku
2017
Elame suurte muutuste ajastul, kus kõigil on kõigega kiire. Noored ja kogenematud poliitikud võtavad ette muudatusi, mille ulatust nad ise mõõta ei oska ja mille tagajärgi tulevikus on täna raske hinnata. Planeeritavate muutuste hindamiseks uurimistöid ei korraldata või tehakse need ülepeakaela rutates, spetsialistide arvamusi eirates. Niimoodi vastutustundetult käitudes võime tulevikus leida endid lõhkise küna ees. Ütleb ka eesti vanasõna: Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Riigikogus seadusi koostades ja vastu võttes muudkui lõigatakse ja lõigatakse ja aega mõõta pole…
Olen aegade jooksul jälginud, kuidas meil seadusi tehakse ja ellu viiakse. Otsused võetakse vastu ja viiakse ellu kohe ja praegu. Kiirustades ja pikemalt mõtlemata tehakse ära ja seejärel hakatakse tehtut muutma ja tegelikkusega vastavusse viima. Meil Eestis on vaja kõik asjad kohe ära teha, justkui võiksime kuhugi hiljaks jääda.
Elav näide kohetegemisest oli alkoholiseaduse muutmine ja vastuvõtmine uues redaktsioonis. 2014. aastal seoses korrakaitseseaduse muudatustega anti ükskõiksele kodanikule vabad käed juua alkoholi avalikus linnaruumis, mis riivas korrast lugupidavate linnakodanike silma ( Suviste , M. 2014). Probleemid seoses alkoholi tarbimisega avalikus kohas kasvasid ja Riigikogu võttis vastu otsuse muuta alkoholiseadust. 2015. aasta alguses tegeles Riigikogu toonane koosseis alkoholiseadusesse muudatuste sisseviimisega. Kiirustades võeti alkoholiseadus uues redaktsioonis vastu 28.01.2015. Kui seadus 01.07.2015 jõustus, sai sellest naljanumber. Riigikogulased olid oma töö teinud ja selle eest tasu saanud. Seadust tehes istuti koos ka ööistungitel ja saadi selle eest kõrgendatud tasu. Maksumaksja raha oli kulutatud ja tehtud nägu, nagu oleks suure tööga maha saadud. Seadus pidas vastu 2 kuud ja siis hakkas trall uuesti pihta. Kõrvalt vaadates jäi mulje, et kogu aasta 2015 kulges Riigikogus alkoholiseaduse tähe all. Meedia kajastas mõnuga kogu seda tsirkust ja kodanikud ise oma käitumisega lisasid hoogu juurde. Taas istus Riigikogu koos ja muutis seadust. Uus alkoholiseadus võeti vastu uues redaktsioonis 01.09. 2017 . Niimoodi ülepeakaela seadusi vastu võttes ja neid muutes kulutatakse aega ja raha. Selle asemel, et üks asi korralikult läbi mõelda, korraldada valdkondades uurimisi ja kuulata nende arvamusi, kes asja tunnevad ja teavad, tehakse seadusi iseenese tarkusest.
Jant alkoholiseaduse ümber oli üks ere näide paljudest, mis on Eestis kohe ära tehtud. Kui ollakse poliitiliselt ämbrisse astutud, siis olen alati huviga oodanud, kes võtab vastutuse juhtunu pärast ja vaevub vabandama rahva ees kulutatud raha ja aja eest. Tegelikult järgneb peale apsakat jupp maad vaikust ja ei mingit vastutust. Ja kohe ära tegemine jätkub samas vaimus . Vigadest ei õpita.
2017. aastal korraldati Eesti omavalitsuste haldusreform , mille käigus toimusid Eestis kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise üle 200 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda). Suund valdade liitmisele oli võetud aastal 2004, kus vabatahtlikult liitujatele jagas riik ühinemistoetust (Vikipeedia). Poliitilistel kaalutlustel ning omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi tookord teostada. Tänaseks on enamik valdu kokku liidetud ja veel kord liidetud. Selle tulemusena on tekkinud suured vallad , kus valla keskus asub ääremaadel elavatest vallakodanikest kaugel ja nende probleemidega tegeldakse samuti pika maa tagant ja siis, kui muudest muredest aega üle jääb. Inimest ei väärtustata ja loevad ainult tulemused valimistel ning tasuv töökoht vallamajas.
Valimised toimusid 15.10.2017 ja sellest on tänaseks möödas juba mitu kuud, kuid ikka veel jagatakse valdades ameteid ja otseselt töökohustustega aega tegelda pole. Samal ajal makstakse tasusid ja taas voolab rahva raha privilegeeritud kodanike taskusse , ilma et nad valla ja seal elavate inimeste hüvanguks midagi ära teeksid. Nii käib võimukoogi jagamine ja iga mees püüab sealt võimalikult suuremat ampsu haugata. Kohaliku elaniku ja valijana on kurb seda sagimist pealt vaadata ja ainus mõte, mis peas mõlgub on: „Millal need jamad ükskord lõpevad…“
Nii me siin elame oma armsal kodumaal ja vaatame kord huviga, kord kurvastusega meie ümber toimuvat poliitikute mängu. Jääb tunne, et Eesti poliitikas kasutatakse juhtimisel, seaduste tegemisel ning vastuvõtmisel suhtumist „peale meid tulgu või veeuputus “. Juba täna hoiatavad teadlased meid selle eest, et noorte tulevik on tume ja pensionipõlveks tuleb omale varusid ise teha, sest riik ei suuda sotsiaalfondide arvelt tulevikus pensione maksta. On mõistmatu, miks ei mõtle tänane noor poliitik iseenda homsele päevale. Iga inimene tahaks elada, töötada ja lapsi kasvatada omaenda kodumaal. Eesti on ju nii väike, võrreldes maailma mastaapidega ja kõik, mis siin toimub, on nagu peopesal. Vaatamata kõigele on rahval ikka veel lootus ja unistus paremast tulevikust . Kas peab ikka kõik asjad kohe ära tegema või võiks enne üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata? See küsimus on neile, kes täna Eesti elu juhivad.

KASUTATUD KIRJANDUS


Alkoholiseadus (28.01.2015) Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015005
Alkoholiseadus (01.09.2015) Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015001
Eesti omavalitsuste haldusreform. (2017) Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas: Vikipeedia vaba entsüklopeedia.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_omavalitsuste_haldusrefor m
Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on jõustunud (13.11.2017). Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas: Rahandusministeerium
https://haldusreform.fin.ee/
Suviste, M. (02.07.2014) Avalikus kohas juua tohib, aga teisi häirida ei või. Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas: Õhtuleht
https://www.ohtuleht.ee/585967/avalikus-kohas-juua-tohib-aga-teisi-hairida-ei-vo i
Suviste, M. (14.08.2014) Seadusemuudatus teeb julgeks: haudade vahele piknikule ja jooma! Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas: Õhtuleht
https://www.ohtuleht.ee/591195/seadusemuudatus-teeb-julgeks-haudade-vahele-piknikule-ja-jooma
1
EESTIS ON KOHE VAJA TEHA #1 EESTIS ON KOHE VAJA TEHA #2 EESTIS ON KOHE VAJA TEHA #3 EESTIS ON KOHE VAJA TEHA #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Chromo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995

Tehnoökoloogia
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

..........................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA ­RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID.................................................................................................191 Tööandja ja töökollektiivi vaheline............................................................................

Õiguse alused
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

parlament, ülimusliku juriidilise jõuga seadusaktide vastuvõtmine tegevus suunatud seadustes ja õigusaktides Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel sisalduvate nõuete elluviimisele Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel kõrgeim kohalik parlament, kohalike omavalitususte esinduskogud keskhaldus kohalik haldus Eestis Riigikogu Eestis valla- ja linnavolikogud Valitsus, ministeeriumid, nt Eestis maavanem ametid, inspektsioonid Kompetentsi ulatuse alusel üldkompetents erikompetents valitsus ministeeriumid, ametid kohtud, õigusemõistmine

Õiguse alused
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise möödapääsmatus Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed ­ võibolla vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust. Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab järelikult valesti? Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust? Inimese jutustust oma kujunemis- ja kogemusloost nimetame elulooks. See ei ole sama, mis tema poolt elatud elu, vaid eluloo autor teeb kirjutades valikuid, millises

Sotsiaalteadused
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Tema tõsiseks reisuseltsiliseks oli see ristamisi tugeva nööriga seotud kast, mitte aga teda ümbritsevad kaassõitjad. Pärale jõudnud Indrek mõtles vagunist lahkuda ühes viimsetega, et oleks rahulikum ja rohkem ruumi. Aga nõnda sattus ta just vihma käest räästa alla: tal tuli pidada vihast võitlust sisserühkijatega. ,,Roni, roni, matsipoeg!" karjuti talle kusagilt naljatavalt. Indrek mõtles silmiga otsida rääkijat, aga enne kui ta seda jõudis teha, kärgatati talle tigedalt: ,,Korista end oma kastiloguga teelt, et inimesed sisse pääseks!" Imelikul viisil tõid need sõnad Indreku nagu täielikule meelemärkusele, sest neis tundus midagi kodust, mis harmoneeris tema endaga ja selle värvimata kastiga. Äkki ta märkas läbisegi sibavat inimhulka, märkas iseennastki oma kastiga, mida toetas paremale põlvele, et nõnda oleks kergem teda läbi müksleva inimmurru suruda. Varsti leidis ta enda jaamahoone seina äärest

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

isikliku pagasiga Prantsuse Akadeemiasse. Peab ütlema, et trükiluba anti meile lahkelt. Teatame sellest siin avalikult, et kummutada pahatahtlike inimeste väited, nagu oleks meil valitsus, kes on üsna jahedalt meelestatud kirjanduseinimeste suhtes. 4 Selle väärtusliku käsikirja esimese osa esitamegi nüüd oma lugejatele. Oleme sellele andnud sobiva pealkirja ja kohustume, juhul kui esimesel osal on niisugune menu, nagu ta väärib -- milles me muide sugugi ei kahtle --' avaldama kohe ka käsikirja teise osa. Vahepeal aga, kuna ristiisa peetakse teiseks isaks, kutsume lugejat nägema meis, aga mitte ' krahv de la-Fere'is, oma lobu või igavuse põhjustajat. Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas

Kirjandus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing,

Õiguskaitseasutuste süsteem
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .................................

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun