Friedrich Reinhold Kreutzwald (0)

Friedrich Reinhold Kreutzwald
26./14. XII 1803 – 25./13. VIII 1882

ELU

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana . Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.

 
Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne- Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1924-25 oli koduõpetaja Peterburis.
 
1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade.
 
Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.
 
Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.
 
Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega.
 
Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni “Sakalat”, kuid – osalt vastasleeri intriigide mõjul – tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast.
 
Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.
 
 
NOORPÕLVELOOMING
Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas. Tähelepandav on tema saksakeelne publitsistika Tartu nädalalehes “Das Inland” (eriti 1837 -43): nii sõnumikes kohaliku elu sündmustest kui ka kirjutistes  eestlaste   rahvakombestiku ja -uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha. Mitmel puhul, eriti 1843, põhjustasid Kreutzwaldi sõnumikud “Inlandis” sekeldusi ametivõimudega.
 
 
“KALEVIPOEG”
Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate  teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel.
 
“Kalevipoja” algredaktsioon valmis 1853 , kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist , põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev “Kalevipoeg” ilmus 1857-61 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios.
 
“Kalevipoja” ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli “Kalevipoeg” kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut.
 
“Kalevipoeg” sai järgnevalt ka noore eesti kirjanduse esimeseks tähtsamaks tutvustajaks teistele rahvastele tõlgete ja ümberjutustuste kaudu.
 
’’Kalevipoeg’’
Mis juhtus Kalevipojaga ema otsides ?
Kui Linda pojad koju jõudsid peale metsas jalutamist,hakkasid nad ema otsima . (lk 47) Ema ei vastanud neile ja vennad läksid erinevaid teid pidi teda otsima. (lk 47-48) Kolmas vend ehk Kalevipoeg läks ema mere äärde otsima,avastades,et Soome Tuuletark on seal viibinud. (lk 48) Kui Kalevipoja vennad magama lähevad,asub Kalevipoeg mereteele.Olles väsinud ja leidnud saare,mõtleb sinna puhkama minna.Kalevipoeg oleks juba magama jäänud,kuid kuulis kena neiut laulmas. (lk 53) Kalevipoeg ja Saarepiiga veetsid öö koos. Kui Saarepiiga kuuleb Kalevipoja vanemate nime,tuigerdab Saarepiiga kaldaservale ja ja libiseb vette. Kalevipoeg üritas teda küll päästa,kuid sellest polnud kasu. (lk 57) Kui Kalevipoeg jõuab Soome,otsib ta üles tuuslari ja saades teada tõe,ei usu Kalevipoeg tuuslarit ja lööb ta maha.
(lk 70) Olles kaks päeva ema leinanud ja mõlgutanud mõtteid tagasi liikuda ,tuleb talle meelde,et Soomes on sepp,kellel ta tahab lasta mõõka valmistada,kuid teada saades,et sepp Vanale Kalevile juba 7 aastat mõõka valmistanud ja see veel alles on,saab ta selle enda käsutusse. (lk78) Olles mõõga kätte saanud,hakkab ta kodu poole liikuma ja koju jõudes teisel õhtul räägib vendadega seiklustest. Öösel läheb Kalevipoeg isa hauale,kus isa noomib temaga,et ta kaks surma põhjustanud. (lk 97) Peale isa haualkäiku lõpetab Kalevipoeg ema otsimise. Kalevipoeg ja vennad saavad teada,et Kalevipoeg viskab kivi kõige kaugemale ja tema kuulutatakse võitjaks. Seejärel hakkab Kalevipoeg tegelema ülesannetega,mis on noorele kuningale ette nähtud.