Kõige varemaid elumajad oli nõgu maas, selle katus oli tehtud oksadest Esimeseid losseid hakati ehitama 7. saj. Himeji loss Minka Maalikunst Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Makimono Skulptuur Tavaliselt skulptuurid olid tehtud puust või metallist Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte ja patriarhe Väga tihti tehti Buddha skulptuurid Buddha või teiste jumalaste skulptuurid tihti olid kurjad inimeste peale Teised Jaapani kunsti tüübid (tänapäevane ka) Origami kujukesed, tehtud paberist Ikebana kuivatud teimed Bonsai väikesed puud Manga Jaapanlised koomiksed
1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele Stiil ja looming Põhiliselt akvarell ja sügavtrükitehnikad, hiljem õlimaal William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul Turnerit peetakse tänapäevani impressionistide eelkäijaks Vead ,,Võitlev Téméraire"- il: taglase ebatäpsust päikese loojumine itta, korstna tagant paistev aurikumast, eksitavat kujutamine.
Lubati kujutada maastikke, olustikke, portreesid ja natüürmorte. Mis on abstraktsionalismi eesmärk? Luua teosed, kus pole võimalik ära tunda meid ümbritsevat reaalsust. Rõhutab tähendust ja emotsioone. Ühised iseloomulikud jooned maalilise abstraktsionalismi voolu ja geomeetrilise abstraktsionalismi voolu vahel: Rõhutab tähendust ja emotsioone tõepärasuse ja ruumiperspektiivi arvel. Püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi ja valguskäsitluse kaudu eemalduda realistlikust looduskäsitlusest. Peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid Iseloomulik vormide lihtsustamise ja jõuline värviskaala. Miski pole kujutatud tõetruult või painutamata. Teoses on idee ja ettekujutamine tähtsamal kohal.
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit
Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Tarbekunst Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal.
Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sõrrealiste jaotakse 2 põlvkonda. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsõpetustest, mille kohaselt looming lähtud alateadvusest, nägemustest. Sürrealism soovis esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. Sürrealistide eesmärk oli tõusta kõrgemale realistlikust kunstis. Sürrealistid pidasid oluliseks kujutlusvõime vabastamist. Sürrealistid Paul Eluard, Karl Ristikivi, Ilmar Laabani. Maagiline realism 1. Maalikunsti ja kirjanduse vool. 2. Maagilise elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tunnused- Sündmustik antakse edasi Teise vaatenurgast. Teksti dekodeerimine on keerukas. Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused.
Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus onsurma- ja enesetapumotiivid,jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale,reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. KAFKA, SUITS , TUGLAS SÜRREALISM eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see sürreaalsusega. Sürrealistliku luule viljelejad on Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms.Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest,
Muromachi perioodil mõjutasid Zeni mungad suuresti maalikunsti, levisid väheste pintslitõmmetega ning väheste detailidega tusimaalid Azuchi-Mamoyama perioodil olid maalid väga suured ning tihti kulla ja hõbedaga ilustatud Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Yamato-e Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tusimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. TARBEKUNST Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse
Ta oli Hisp. õukonna kunstnik. Maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks. N: "Sevilla veemüüja". Ta ei joonistanud hoolega igat karva välja, vaid oluline oli tabada inimese iseloomu. Püüti anda edasi liikuvust ja dünaamilisust. Teine selle aja tegija oli B.E.Murillo. Ta joonist. palju relig.sisuga pilte, oluline oli liikuvus. Ta ilutses. Holland. Maalikunst oli siin v. kõrgel tasemel. Kunstnikelt nõuti erilist looduslähesust ja realistlikust. Nimekaim tegija oli F.Hals. Portreel oli inimene tegevuses ning kunstnik pidi tabama inim. iseloomu. Kunstnikud võistlesid omavahel. Parimad olid G.Terborch ja J.V van Delft. Tegevus on pildil v. tähtis. Kasutati külmi toone. Hakati tegema natüürmorti ja need olid loomutruud. Tegijad:W.Kalf, J.Weenix. Maastikumaal muutus omaette zanriks. Kuulsaim tegija oli Rembrant.Tekkis uus graafika liik- OFORT. Prantsusmaa. Kunstnikud õukonna teenistuses. N.Poussin kandis tüüpilist Prants.
Maaliti makimonodele ja kakemonodele, mis kujutasid endast laiasid pildirulle, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema võeti tavaliselt budistlikust kirjandusest, värvidest kasutati esiialgu ainult punast, rohelist ja kollast. Lisaks leidus dekoratiivseid maale albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see isegi esitatud karikatuurselt. Otsiti jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Tihti kasutati motiividena pilvi, mis jaotasid maali justkui üksikuteks stseenideks.Heiani ajastul(9.-12. sajandi algus) kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusi ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund
võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik. Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania. 2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine. Kunstnikud tegid mida kuningad tahtsid (üldjuhul kuninga losside kaunistamine) 3.Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik Holland. Kunstilt oodati realistlikust ja tõepärasust. Tellijaks Hollandi kodanikkond.
· Vanglas hakkas muutuma, hakkas ennast teistmoodi nägema · 1895 saab vanglast välja, sõbrad aitavad. Läheb Pariisi ja oma endise elu juurde tagasi vaesus ja viletsus · Näidend ,,Salome" · ,,Dorian Gray portree" · Muinasjuttude kogumik ,,Õnnelik prints" · ,,De Profundis" elu sügavustest, kannatused, elu kirgastamine Naturalism · Algatajateks vennad Eduard ja Jules Goncourt'id · 19.saj lõpp · Lähtus realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse · Elunähtuste tõepärane kujutamine · Ülim täpsus pisimategi üksikasjade kirjeldamisel · Pearõhk tegelikkuse tunnetamisel teaduslike meetoditega, ülima objektiivsuse ja täieliku kiretuseta. · Uus kirjandus peab teenima üksnes tõde · Kirjaniku kohustus kujutada kõike ilma omapoolset suhtumist väljendamata, end ühiskonnaellu ja poliitikasse segamata.
ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6
Akadeemial oli iga-aastane kunstinäitus Salon de Paris (Pariisi Salong), ja seal väljas olnud tööde autorid võitsid auhindu ja said tellimusi. Näitusel sai välja panna ainult zürii poolt heaks kiidetud töid. Züriid juhindusid Kunstiakadeemia väärtustest. Noored kunstnikud maalisid heledamates ja eredamates värvides kui suurem osa eelmise põlvkonna kunstnikest, lähtudes Gustave Courbet', Winslow Homeri ja Barbizoni koolkonna realistlikust stiilist. Nad pakkusid oma töid salonginäitustele, kuid züriid ei võtnud neid vastu. Nende noorte kunstnike tuumik (Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir ja Alfred Sisley) õppis Charles Gleyre'i käe all. Nimetatud kolm said sõpradeks ning maalisid sageli koos. Aastal 1863 lükkas zürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul" ("Le déjeuner sur l'herbe"). Põhiline põhjus oli selles, et seal oli kujutatud alasti naine koos kahe riides mehega piknikul. Zürii
Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud
..............................12 Lisa 2.....................................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Eduard Vilde on läbi aegade saanud lugejaskonnalt tunnustust. Praegu on ta väga kiidetud ja austatud kirjanik. Ta oli esimene, kes tõi oma juttudesse sisse realistlikust. Praeguseks austatakse teda niivõrd, et tema tunnustamiseks on tehtud mälestuskive, -tahvleid, -muuseume jm. Valisin kirjaniku Eduard Vilde, kuna ta tundus olevat huvitav. Kui sain teada, et kirjanik on väga lähedaselt seotud minu kodukoha ja selle ümbrusega, olin oma otsuses veelgi kindlam. Esimeses peatükis tuleb juttu Vilde huvitavast lapsepõlvest, eluloost ja surmast. Sellest, kuidas teda on mitmed sündmused ja nähtused mõjutanud edaspidi ning kuidas tal tekkis huvi kultuuri vastu
Ekspressionismi ja uusromantiline kirjandus jäi talle võõraks. Väga väikese teksti meistrina kirjutas novelli ,,Maanaine" toimub vähe, kuid on väga pingsalt loetav. Vallakul oli kaks loomingu perioodi: Olulisem vahe kahe perioodi vahel keel ja stiil. 1920ndate vallakul ekspressionistlikud kontastsed jooned põimuvad realistlike joontega, kontrastselt teravad ja tumedad teemad, sõjaaja aine 1920ndate novellides. Väljub vahel ka traditsioonilisest realistlikust kujutamisest. 1930ndatel on realistlik, redigeeris oma varasemaid novelle. 13. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt). 1920. aastate I pool: SÜMBOLISTLIK ja EKSPRESSIONISTLIK DRAAMA ja TEATER 1920. aastate II pool: REALISTLIKU DRAAMA ja RAHVALIKU KOMÖÖDIA esiletõus Hugo Raudsepa kaudu. 1920ndad olid moderniseeruva draama aastad, mis 1920.-1930ndate vahetuseks hääbus, asmele tuli uusrealism ja elulähedane draama. 1930ndate keskpaigaks läks proosa eeskujul
Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (1844 1896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (18621949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür- reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei
Kawabata esimene tuntust toonud jutustus "Izu no odoriko" ("Jutustus Tantsijanna Izust") avaldati 1926. aastal. Kawabata abiellus 1931. aastal ning kolis Kamakurasse. Teise maailmasõja ajal jäi kirjanik neutraalseks. Sõja järel ilmusid Kawabata kolm vast kõige tuntumat teost: "Yukiguni" ("Lumine maa"; 1947), "Sembazuru" ("Tuhat kurge"; 1951) ja "Yama no oto" ("Mäe hääl"; 1954). Kawabata uuendas Jaapani kirjandust, eemaldudes seni traditsiooniks olnud realistlikust stiilist. Oma varajastes töödes eksperimenteeris kirjanik sürrealismiga (stiil, mis on hiljem edasi kandunud läbi kogu 20. sajandi Jaapani kirjanduse), lõplikult tuntuks sai ta siiski tänu oma hilisemale impressionistlikule kirjutamislaadile. (wikipeedia materjal :P) Mishima Yukio kodanikunimega Kimitake Hiraoka (14. jaanuarr 1925- 25. november 1970), oli üks Jaapani 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 romaani,
Tuntuimad 20 sajandi kujurid on Koun Takamura (1852- 1934) ja Kogan tebari (1882- 1927). Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel)
tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest.
Olid meeste panused palju kõrgemad naistega võrreldes. Nimelt 12 meest ostsid kokku 56 Viking piletit, 9 naist aga kokku 21-piletit. 11 Kes panustavad oma raha õnnemängudele Bingo Loto piletite ostmisel olid aga naised aktiivsemad. 49 naist ja 26 meest panustasid ainult Bingo peale. Selline aktiivsus naiste poolt võib olla tingitud realistlikust mõtlemisest. Bingo Loto on kodumaine lotomäng ning selle loositav Jackpot tuleb kindlasti välja siin samas Eestis. Samas kui Viking Loto on kõigi Skandinaavia riikide vaheline õnne püüdmine. 12 Kes panustavad oma raha õnnemängudele KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatluse tulemused on positiivsed
Välismaalastesse hakati läbi kirjanduse suhtuma paremini, sest hakati mõistma maailma eripärasusi ja selle mitmekesisust. 5. Romantilise vaimulaadi ja kirjanduse põhilised tunnused. Romantikute suhe loodusse, kujutlusse ja müüti; utopismi ja konservatiivsuse vahekord romantismis. Rahvaluule, rahvuslus, eksootika, iroonia, võõrandumine ja selle ületamine. Romantismi erinevus klassikalisest ja realistlikust kirjandusest. Romantism saksa, inglise ja Ida-Euroopa kirjanduses. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopiliseise loomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt
Ajalooromaani kasutati ka olevikulise olukorra kritiseerimiseks mineviku kaudu. Probleemid on üldjuhul olevikus samad, mis minevikus (vaesus, nälg, riigikord). Kriitiline realism tõi probleemid esile ning üritas osutada ka põhjustele. Ajaloo ja fiktsiooni vaheline suhe pole romantismiga võrreldes muutunud väljamõeldud lugu ajaloo taustal eksisteerib edasi. Triloogia ruum on üldjuhul fiktsionaalne, nt ,,Mahtra sõjas" on Vaitla küla välja mõeldud. 19. sajandi realistlikust kirjandusest võib leida palju väljamõeldud külasid realism tahab esile tuua üldistuse. Fiktsionaalsete paikade kõrval on ka reaalsed paigad. Väljamõeldist sünteesitakse tegelikkusega. Vilde on oma triloogia tegelased jaganud kolmeks 1) õige nimega ajaloolised tegelased 2) need tegelased, kelle nimed on muudetud, aga sündmustega üsna vabalt seotud 3) väljamõeldud tegelased. Vildel on veel üks oluline tegelane neutraalne vaatleja, kes üldjuhul pole kohaliku eluga
Temale vastandus tumedanahaline ja lihaseline jõumees. R maalidelt ei puudu kunagi üliarmsad lapsinglid, kelle modellideks olid tema enda lapsed. R kunst esindas kergemeelset ja nautlevad eluhoiakut. Peter Paul Rubens "Maria de' Medici saabumine Marseille'sse" 17.saj üks edukamaid portretiste oli flaamlane Anthonis van Dyck (1599-1641), keda peetakse paraadportree rajajaks. Barokiajastu Hispaanias 17.-18. saj hispaania maalikunst kujutas endast realistlikust ja tasakaalukust. Hisp maalikunsti õitsengu esimeseks kuulutajaks oli El Greco (1541-1614). Et G maalis usulisi pilte ja suuresilmseid portreid väga meeldejäävas laadis,mida iseloomustab külm koloriit,pikaksvnitatud vormid,soonilised kehad ja ei tea kus tulev terav valgus. Paljud jooned ühendavad tema kunsti manerismiga. 17.saj Hisp suurimaks ja kogu maailma üheks andekamakks meistriks kujunes Diego Velazguez (1599-1660). [Juba noorena lõi kunstiküpseid maale lihtrahvast
maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning tuua sisse uuenduslikke meetodeid. Kui 19. sajandi romaanikirjanikud pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et nad oleksid seejuures lugejat tegelase siseelu või jutustamisstiiliga koormanud. Muutus toimus 20. sajandi alguses, mil romaanikirjanikud hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumise keerukamatele ja varjatumatele külgedele. Modernism seadis oma
Televisiooni ja erinevate filmistuudiote koostööle. Kuid hoolimata sellest, kuidas produktsioonitingimused detailselt paika pannakse, on Rootsi lastefilm juba kaua ja siin võib tõmmata paralleeli lasteteatriga püüdnud olla oma kunstiliselt tasemelt süütust meelelahutuslikust muinasjutust kõrgemal. Lastefilm peab ennekõike oma publikule korda minema, olgu siis tegu küsimuste tõstatamise, tugevate emotsioonide tekitamise või lihtsalt naerma ajamisega. Teemadering ulatub väga realistlikust jutustamislaadist klassikalise muinasjutuni. Lastefilmi võib laias laastus jaotada multifilmiks ja mängufilmiks.Multifilmil (joonisfilmil) on nagu muuski astekultuuris sageli kirjanduslik alus. Paljud meie pildiraamatute kangelased on pandud televiisori- või kinoekraanil liikuma. Alfons Åberg (kuju Gunilla Bergströmi raamatust) on üks lemmikuid, samuti nagu Väike Õde Küülik/Lilla Syster Kanin, kes on pärit Ulf Nilssoni ja Eva Erikssoni raamatutest väikesest riukaid täis
Kui inimtegelased lähtuvad antiiksetest kangelastest, nimetatakse seda heroiliseks maaliks Kahel pool ehitised, keskel sadam, meri Claude Lorrain Viis ideaalmaastiku stiili täiuseni Nende järgi on kujundatud ka parke Georges de la Tour Avastatud hiljem, 18.sajandil (Prantsuse Caravaccio) Keldriluugivalgus Karjased jeesust kummardamas Töötas tõrvikuvalgusel Le Nain'id Ka avastatud hiljem, 18.sajandil Polnud seotud õukonnaga, tundmatud Lähtusid hollandi realistlikust maalikoolkonnast Heinamaalt kojutulek Kujutanud ka sepikojas töötavaid seppi, lihtsad olustikumaalid Kui 1 vend sureb, kahe ellujäänud venna looming muutub vaesemaks Louis oli kõige osavam Koloriit on üsnagi vaene Pruunid ja hallikad värvitoonid Callot Graafik Tuntud juba 17.sajandil uue graafika leiutaja OFORDI leiutajana (happega söövitamine, kasutatakse vaskplaati, mida kaetakse kihiga) Töötas kümmekond aastat Itaalias
heliloojaks ja suur osa tema loomingulisest õitseajast on kulgenud tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. Autori teemavalik põhines tema teadmatusel Eesti tähtsamatest heliloojatest ja rahvamuusikast . Autor soovis teada saada , kuidas on Mart Saare mõjutused eesti rahvamuusikas seotud tema elulooga. Suurema osa uurimustööks vajaliku informatsiooni leidis autor teosest ,,Hüppassaare laulik Mart Saar". Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet
eluetappidest. Venemaal kujunes realismist rahvuslik koolkond, mis mõjutas kogu vene kunsti arengut 20. ja 21. sajandil. Vene realismi mõjutasid peale prantsuse eeskujude ka omad rahvuslikud juured. Lubokk 17. sajandil vähetuntud kunstnike poolt viljeletav olustikuline värviline puugravüür humoristlikus. Temaatika näiteks uhkeldavad sõdurid, joodik-papid, koomilised armulood. Esimene vene realist on kõige rohkem olnud mõjutatud lubokist ja vene realistlikust kirjandusest. Pavel Fedotov iseõppinud kunstnik. Endine kaardiväeohvitser, kes jätab oma karjääri pooleli ning keskendub maalimisele siis, kui tema tööd laialdaselt tuntumaks saavad; varastel maalidel kujutanud garnisonielu, sõdureid, ohvitsere, seda kõike veidi naiivsel moel. ,,Finlandia kaardiväe polgu ohvitserid ja sõdurid tervitavad suurvürst Mihhaili" hoogne maal. Õpib natuke aega kunstiakadeemias, ent olustikumaal pole hinnatud zanr.
Selle sajandiga võrreldes on väga erinevad kogemused ja me eeldame et inimesed tulevad emotsioonidega toime, võtab kasutusele teatud meetmed ja elab edasi kuidagi moodi. Naturalism rõhutab eksperimentaalsust. Zola kirjutab essee ,,Eksperimental novel" mille ta kirjtuas maha ühe arstiteadlase artikli pealt. Ta leidis et kirjandus peaks olema eksperimentaalne, luues katselise situatsiooni ja vaadates kuidas tegelased hakkama saavad. Naturalistlik meetod erineb realistlikust selle poolest et varasemale läbilõikele mis piirdus mingi ühiskonnakihiga (3ndast klassist edasi ei mindud töölist ei ole eriti olemas) kuid naturalism teeb seda, nt on töölisromaanid. Nt Dickensi romaanis on streik ja kus tema seisukoht on see et streigi juht on vastutustundetu. Realist möödub prügikastist, aga naturalism läheb sinna sisse, viskab sealt asju välja ja kirjeldab seda. Siin kirjeldatakse ka inetuid asju. 19
regionalistid THOMAS HART BENTON (1889-1975). Suurt mõju saavutasid aga MEHHIKO kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949) jt. Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik kirikukunst ja karnevalikultuur, aga ka Euroopa avangardismi mõjud. Seda stiili rakendasid mehhiklased ka USA-s, andes noortele kunstnikele eeskuju euroopalikust realistlikust traditsioonist lahtiütlemiseks. INGLISMAA kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore’i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. 10
Klassitsism tähtsustas terviklikkust, lõpetatust, romantism lõpmatust, fragmentaarsust. Klassitsism käsitles inimest kui pärispatust olendist, kes vajas lunastuseks jumala armu. Romantism kaldus pigem eneselunastuse idee poole inimene saab omaenda tahte ja pingutuse varal oma puudulikkusest üle saada. Kunsti puhul tähtsustas klassitsism joont, romantism värvi. Realism Realism seostub jutustuse ja narratiivi, romaanizanriga. Realistlikust poeesiast ei räägita. Klassikalises lääne kirjanduses valitses stiilide eristamise dogma: kõrge, keskmine ja madal stiil. Süvitsi vääris käsitlemist vaid kõrgklasside elu (nagu eeposes sõdurite või kuningate elu), lihtrahva elu kujutamine oli madal zanr, mis sobis komöödiale. Alles 18. sajandi keskel ja 19. sajandil sai lihtinimene tõsise kujutamise objektiks, stiilide range jaotuslik hierarhia lagunes. Realistliku kirjanduse algusajaks loetakse 1830
reisjana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika-ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna, et siis tagasitõmbunult pühendada vaid kirjandusele. Kriitilise realismi algataja ning silmapasitev esindaja ,,Külmale maale". Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevalt, kõneldud on põnevus-ja nalja-Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse
- kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon! Naiste vormide tõlkimine geomeetria keelde. Analüütiline ja sünteesil põhinev kubism.
Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus- ja nalja-Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo-Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse
Tähelepanu äratanud Kaplinski-sarnane peategelane. õpetajakuju, Kerge ära tunda Uku Masingut. Peategelase ja õpetaja vaheline suhe üks suhete telg. Ühes kihes armastuslugu, seksulaalse eneseleidmise lugu, mingis kihis filosoofilise otsingu lugu. Kõik kihid õpetajakujuga põimuvad. Autobiograafilised kihid võõras kultuuris ei avane. Raskepärast ja aeglast jutustamist palju. "Silm. Hector" tuntumad. "Silm" on rohkem tekst, mida võiks fantasy kirjandusega seostada. Lugu, mis algab realistlikust plaanist ja siis hakatakse reaalsust ära nihutama. Avanevad kihid ja muinasjutuloogika järgi. Mingit tegemist müstiliste ilmutustega. "Hector" on monoloog, päevikulaadne pihtimus. See pole "Isale" sarnane, aga intelligentne koer sissepiiratud majas. 8 Esseistlik proosa - teatav esseistlikus kõigis näidetes olemas
mugavad ja elegantsed. Hiina ja Jaapani visuaalses kultuuris on tähtis koht ikrjakunstil Nende hiroglüüfid on välja arenenud piltkujutisttest ja tihti kirjutataksegi neid nagu maalides. Pärast 2 ms on Jaapan tormiliselt arenenud., muutunud juhtivaks tehnika ja tööstusriigiks ning ka kultuuris Läänemaailmale lähenenud. Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Skulptuur : Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende
o 1984 Vimude tund Janseni tänaval – podstmodernistlik haakumine dokmentaalse taustaga. 1990 Öös on asju – Postmodernistliku tendentsi pidulik lõpule viimine. Romaan elektrist. Maailm on katastroofi äärel ja ilmub välja kangelaslik tegelane Lennart Meri. 1990 Doonori meelespea – Liigub edasi „Sügisballi“ esteetika pinnal. 1992 Tere, kollane kass! – esimese romaani ümberkirjutus. Ei saa enam mingist realistlikust või romantilisest Undist rääkida. Kui tahame mingeid vooluloolisi termineid kasutada, siis loomulikult on see prostmodernne Unt. Ka kassid hakkavad romaanis rääkima. 1997 Brecht ilmub öösel o 1999 Huntluts – lavastas Ingo Normet 2010 Vanemuises nimega „Täna õhta kell kuus viskame lutsu“. o 2006 Vent Antigone, ema Oidipus Esimeseks Undi taustaautoriks on Salinger ja kindlasti hakkab mängima
kandma, samuti on Lutsul kaks nimelist muuseumi - majamuuseum Tartus, Palamuse Kihelkonnamuuseum,antakse välja Oskar Lutsu nimelist huumoripreemiat, andekate õpilaste toetuseks on Arno Tali Sihtkapital, antakse välja õpetaja Lauri tiitleid. Luts ei jäänud mõjutamata uusromantilise kirjanduse vooludest. Tema romantilis-sümbolistlikud näidendid ja jutustused ilmusid paralleelselt realistlike teostega, kuid jäid kunstiliselt tasemelt maha realistlikust proosaloomingust. 20-ndate alul, mil Luts jõudis teise loominguperioodini, taandusid sümbolistlikud elemendid. 32. Teisi proosaautoreid rahvaliku vestmistraditsiooni, realismi ja muinasjutuloomingu piirimailt 20. sajandi algupoolel (J. Lattik, J. Mändmets, J. Lintrop, Ansomardi jt). 19. sajandi lõpul valitsevaks saanud realistlik, tuntavalt kriitilise hoiakuga proosa etendas ka veel sajandi alguskümnendil tähtsat rolli, revolutsiooniromantika jõudis luulesse, proosas puudutas vaid
Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus- ja nalja- Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo-Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta
ühiskondlikud suhted ja neid tekib pidevalt juurde, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Selleks, et neid õiguslikult reguleerida, on vajalik seadusandlik tegevus. Kui läheneda sellele küsimusele normatiivse poole pealt, siis seadusandlus on ainult riiklike organisatsioonide koostöö, kus vastavad riiklikud institutsioonid fikseerivad kirjalikult käitumisnormid ja informeerivad neist õiguse subjekte. Kui sellele läheneda realistlikust seisukohast, mis tegelikult toimub, siis seadusandlus ei saa olla ja ei olegi ainult riigiorganite asi vaid see on riigiorganite ja ühiskondlike seadusandlike jõudude ühine protsess. Seadusandluse protsess hõlmab mitmed olulised ühiskonna valdkonnad, milledeks on majandus, poliitika ja ideoloogilis-kultuuriline sfäär, kuid mitte ainult need valdkonnas (aga need on olulisimad). Need on sektoriteks, millega seadusandja peaks oma normiloova tegevuse juures kõige enam arvestama
· 1988 Maapagu Eesti kultuurist kirjtuab ta pikka aega väga vähe. Kui ta emeriitprofessoriks, siis tal on aega rohkem, et tegeleda Eesti asjadega ja Eesti kultuuriloo raamat saab valmis hilisemas eas. Ilukirjanduslikud etteasted toimuvad (ootuspäraselt) loogiliselt pikemate pauside järel. Kuigi need pausid pole nii hullult tühjad. ,,Maja lumes" äratas kahtlemata tähelepanu, seda võiks märgata eriti selle tõttu, et tegemist on poliitilis-allegoorilise romaaniga. Mingi eemaldumine realistlikust kirjutamisviisist toimub ja üsna paralleelselt Ristikiviga. ,,Juhansoni reisid" on üks väheseid romaane, Eesti kirjanduses, mis on sõjaromaan ja ka hästi kirjutatud. Mingil määral võib seda nimetada följetonistliku kallakuga romaaniks ja see, et ta valib sellise lahenduse sõjaromaani puhul, seda ta ise põhjendab sellega, et need sõjakogemused (mis olid tal reaalsed ja olemas, käis Soome jätkusõjas) olid nii painavad ja vajasid mingit lõdvestavat lahtikirjutust
sajand, kuid pigem on üldse tegemist kirjandusliku, mitte niivõrd ajaloolise aegruumiga. Selle maailma loomise aluseks on pigem erinevad kirjanduslikud tekstid ja kirjanduslik materjal. Selles eesti külas on esitatud kõik olulisemad institutsioonid, mille kaudu küla toimis küla ise majapidamiste näol, mõis, kirik ja kiriku kõrval ka kõrts. Kogu seda külaruumi ümbritseb mets, mis on ka väga iseloomulik sellisele külakujutamise laadile, mida tunneme realistlikust kirjandusest 19 sajandist Vilde kaudu. Mängu tuleb ka üks fantastiline nüanss üks tegelastest on külastanud Põrgut ja Põrgu oleks siis fantastiline ruum realistlikus kontekstis. Atmosfääri kirjeldamisel on äärmiselt oluliseks komponendiks klimaatilised tingimused. Iga peatüki alguses kirjeldatakse, milline ilm parajasti on ja selle kaudu luuakse kogu peatüki meeleolu. Kõik need tingimused kokku võtta, annab see ka kogu raamatule meeleolu. Kogu
regionalistid THOMAS HART BENTON (1889-1975). Suurt mõju saavutasid aga MEHHIKO kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949) jt. Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik kirikukunst ja karnevalikultuur, aga ka Euroopa avangardismi mõjud. Seda stiili rakendasid mehhiklased ka USA-s, andes noortele kunstnikele eeskuju euroopalikust realistlikust traditsioonist lahtiütlemiseks. INGLISMAA kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s
lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, -rühmi ja -jadasid. Sünonüümkonna keskne sõna on dominantsõna, see on kõige üldisem, stiililt neutraalne sõna. Näiteks: nägu pale, silmnägu, lõust, morda, molu. sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür-reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei
BENTON (1889-1975). Suurt mõju saavutasid aga MEHHIKO kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949) jt. Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik kirikukunst ja karnevalikultuur, aga ka Euroopa avangardismi mõjud. Seda stiili rakendasid mehhiklased ka USA-s, andes noortele kunstnikele eeskuju euroopalikust realistlikust traditsioonist lahtiütlemiseks. INGLISMAA kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s
Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabas tava elamuse. Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga.pärast I MS.Nihestatus,hüperrealism. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi
Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Kriitiline realism ühiskondlike probleemide suhtes kriitiline käsitlus. Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle. 2. Naturalism 19. saj lõpul Prantsusmaal levinud kirjandusvool, mille algatajaiks olid vennad Goncourt´id. Naturalism lähtus küll realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud üljed äärmusesse. Nii nõudis ta nagu realismgi elunähtuste tõepärast kujutamist, kuid ilma valikute, ja ülimat täpsust pisimategi üksikasjade kirjeldamisel. Pearõhk on asetatud tegelikkuse tunnetamisele seda aga teaduslikke meetodeid silmas pidades. Tuli säilitada objektiivsus ning täielik kiretus. Uus kirjandus pidi teenima üksnes tõde, mitte ilu. Kirjaniku kohus on kujutada kõike, olgu see oluline või ebaoluline
annaabi.ee 
